← Eesti

1-17-190/3

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-190 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekret

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses F.L isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXXX X; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 6 klassi; töökoht või õppeasutus: XXXXX XXXXXXX XX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; ülalpeetavaid ei ole; tõkendit ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 ja 249 kohus Süüdistatav otsustas: Süüdi tunnistada F.L

§ 424järgi ning mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-14. november 2016, s.o kaks

(2)päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm
(3)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.L ei pane ühe

(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel määratud lisakohustust.

§ 75lg 1 alusel on F.L käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXXX X;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata F.L-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata F.L-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata F.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.L-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha kolmsada viiskümmend kaks

(352)eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa
(48)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700015347. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus 2 selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus F.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 13. novembril 2016 kella 00:10 paiku Tartus Jaama tn 101 juures rollerautot Microcar Virgo 2 reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,47 mg/l kohta). Sellega pani F.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör mõista F.L-ile

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva (13.-14.

november 2016), mille vältel F.L oli kahtlustatavana kinni peetud, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui F.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et F.L on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt riigi õigusabi tasu 48 eurot, millele lisandub vajadusel kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ning sundrahast 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 50% sundrahast riigi kanda, mistõttu tasumisele kuulub 352,50 eurot. Menetluskulude tasumiseks määrata 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil 1. märtsil 2017 tunnistas süüdistatav F.L , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde; kinnitas et kokkulepe vastab tema tahtele ning selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. Prokurör Jüri Vissak jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 3 F.L tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohus nõustub karistuse liigi ja määraga. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendi puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.L-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot ning kaitsjatasu 48 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ning sellega, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti nõustub kohus sellega, et on põhjendatud määrata süüdistatavale ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtunik Peet Teidearu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.