lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav B.E elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.09.2015 Kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.E
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o 400 (nelisada) eurot. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 on rahalise karistuse tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et B.E on õigus menetluskulud summas 717 (seitsesada seitseteist) eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99916700042230, rahalise karistuse tasumisel tuleb märkida viitenumber
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et B.E ja A.B. vahel tekkis sõnavahetus 22.06.2015 Tartu linnas Kuperjanovi XXX asuva maja ees olevas parklas seoses A.B. poolt bussi Mercedes Benz parkimisega ning B.E poolt Chrysler 300M kõrvalistuja poolse tagumise uksega vastu Mercedes Benz bussi löömisega. Selle kohta on kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad I.D. ning T.J. andnud ühesuguseid ütlusi. Kannatanu A.B. sõnul sõitis ta 22.06.2015 Kuperjanovi parklasse. T ei jõudnud veel autot korralikult parkida, mootor töötas, kui süüdistatav B.E tuli tema akna juurde. Ta lasi akna lahti ning süüdistatav hakkas karjuma, et A.B. ei oska parkida. A.B. üritas selgitada, et tal oli vähe ruumi ning ta ei ole manöövrit veel lõpetanud, mille järel B.E hakkas karjuma, et siis on arusaadav, kuna ta on venelane. Kannatanu palus, et B.E ei karjuks, kuna tal on laps autos. Laps hakkas karjumise peale nutma ning kannatanu pani akna kinni. Seejärel hakkas B.E oma auto uksi lahti tegema, kõigepealt esimese, siis tagumise. Tagumise uksega lõi B.E vastu Mercedes Benzi, tugev löök oli vastu autot. A.B. läks autost välja, laiutas käsi ja küsis, miks ta nii tegi, siis kummardus ja vaatas mõlki. Tunnistaja I.D. sõnul parkis tema mees A.B. 22.06.2015 Mercedes Benz bussi vaksali vastas. Tema istus juhi kõrval, laps istus taga keskel turvatoolis. Bussi parkida neil ei õnnestunud, kuna enne tuli meesterahvas (B.E), jäi juhi ukse kõrvale seisma, vehkis kätega ja rääkis midagi. Ta ei kuulnud juttu enne, kui abikaasa tegi akna lahti. Meesterahvas oli emotsionaalne, rääkis kõrgendatud toonil ja küsis B. käest, kes teda parkima õpetas, et sõitku ära. Tema mees vastas talle eesti keeles, et ta veel pargib. I.D. suhtles mehega omavahel vene keeles, mille peale väljas olnud meesterahvas ütles, et nad on venelased ja soovitas neil Moskvasse sõita. Samuti hakkas meesterahvas käituma veel agressiivsemalt. Seejärel palus I.D. oma mehel akna kinni panna, kuna laps hakkas nutma. Pärast seda avas meesterahvas oma auto tagumise ukse ja lõi sellega nende auto pihta. Tema mees väljus autost ja kummardus, et vaadata, mida süüdistatav tegi. I.D. nägi oma sõnul väljas toimuvat bussi külje akendest, kui ta juhi kõrvalistmelt last rahustas. Süüdistatava B.E ütluste kohaselt oli tema parklas enda auto juhiukse juures, kui kõrvale sõitis Mercedes Benz buss. Tema naine T.J. soovis teiselt poolt autosse saada, kuid ei saanud. Bussil mootor käis ja ta ootas, et hakatakse manööverdama, kuid seda ei tehtud. Ta jäi juhi akna juurde seisma ja juht lasi akna alla. B.E ütles talle, et tal on vaja autosse saada. A.B. vastas selle peale, et tal on suur auto ja ei ole mugav parkida. Mingi hetk pani ta kotid pagasiruumi ja seisis siis autode vahel edasi. Kui B. uuesti akna avas, küsis B.E temalt, et kuidas ta pargib. Selle peale küsis B., kas ta otsib probleeme. B.E ütles, et vaja on buss ümber parkida, vastuseks oli B. venekeelne sõim. B.E ütles selle peale, et B. pargib nagu Venemaal. Seejärel läks suhtlus vaiksest toonist kõrgemale ja bussist 3 tagant oli kuulda naisterahva häält. Juhi kõrval ta kedagi istumas ei näinud. Suhtlus läks ebameeldivaks, 4-5 korda palus ta akna juures, et auto ümber pargitakse. T.J. tuli akna juurde ja ütles samamoodi. B.E ütles T.J.le, et ta võib autos taga ka istuda. Ta oli seljaga auto esiosa poole kahe auto vahel ja tõmbas oma auto tagaukse lahti. Ukse vedrul oli pinge peal, ning autouks läks vastu Mercedes Benz bussi. Ta ehmus ning lükkas autoukse kinni. Mercedes Benz bussi juht tajus kolksatust. B.E liikus auto esiosa poole, kui B. lõi ukse hooga lahti ja hüppas välja vaatama, mis tema autoga juhtus. B. nägi punast värvi oma auto peal ja see ärritas teda. Seejärel tuli B. rind ees tema poole ja küsis üsna ärritunult, et miks ta lõhkus tema autot. Tunnistaja T.J. ütlustest nähtub, et ta tuli 22.06.2015 Tallinnast rongi pealt koos koeraga ja elukaaslane B.E tuli talle vastu. Kui ta hakkas juhi kõrval olevat esimest autoust avama, sõitis nende auto kõrvale suurel kiirusel hõbedane Mercedes Benz buss, mis jäi seisma parkimiskohale viltu, juhipoolne ratas oli üle joone. Kuna ta ei mahtunud esiuksest autosse, koputas Andres Mercedes Benz juhi ukse juures aknale, mille järel avas juht ukse. Andres ütles juhile, et ta ümber pargiks, kuna tal on vaja autosse pääseda, mille peale juht ütles, et tal on autoga ebamugav sõita ja ta ei ole veel parkimist lõpetanud. Andres palus mitu korda, et juht ümber pargiks, kuid juht õiendas vastu. Vahepeal kostus bussist naise kisa ja karjumist, naine istus koos lapsega tagaistmel paremal küljel. Seejärel otsustas T.J. istuda tagaistmele ning B.E läks talle ust avama nii, et oli seljaga tema poole ja Mercedes Benz juhi poole. J. seisis oma auto ees. Avamisel põrkas uks vastu Mercedes Benzi, B.E ehmatas, pani ukse kinni ja liikus tagasi auto esiosa poole. Mercedes Benzi juht pistis pea aknast välja ja hüüdis, et sa tuled mu autot lõhkuma. Siis tuli juht autost välja, läks kiirelt auto külge vaatama, kummardus ja seejärel pöördus ähvardavalt ja tigedalt Andrese poole, kes seisis autode esiosa juures. Vaidlust ei ole ka selles, et A.B. ja B.E vahel tekkis füüsiline kontakt ja kasutati vägivalda. Ühelt poolt kannatanu ja tunnistaja D. ning teiselt poolt süüdistatava ja tunnistaja J. ütlused on omavahel vastuolus selles, kuidas ja kelle algatusel see tekkis ning kuidas ja kellele tervisekahjustusi tekitati. A.B. kinnitas, et ta seisis näoga oma bussi poole ja vaatas mõlki, kui süüdistatav haaras tal selja tagant kõrist ja kägistas. Ta ei saanud hingata, tundis füüsilist valu ja üritas haardest lahti saada. Rüseluse käigus liikus ta autode vahel taganedes. Ühel hetkel oli ta põlvili surutud ja pilt hakkas eest kaduma. Seda, millal rüselus lõppes, ta öelda ei osanud. Politsei kutsus kohale tema naine. Pärast seda, kui politsei oli ära käinud, läks ta meditsiiniasutusse. Tal olid kaela peal vigastused, kael oli sinine. Ka arstile avaldas A.B. (haigusjuht tl 22) vigastuste tekkimise põhjuseks, et tundmatu mees võttis tal selja tagant ümber kaela kinni. Mitmel korral erinevatele isikutele samasuguse selgituse andmine näitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samasuguseid ütlusi andis I.D.. Tema sõnul lähenes B.E B.le selja tagant ja haaras käega kõrist kinni. Ta kägistas A.B.d, hoides käsivarrega ümber kaela. Mõlemad mehed olid näoga tema poole. Tema mees üritas haardest vabaneda, nad rüselesid. Seda, kas mehed liikusid, ta ei näinud. Ta väljus autost, et neid lahutama minna, kuid teise mehe naine oli ees. Siis jooksis ta autosse, et telefoni võtta, kuid ei leidnud. Tal tekkis paanika, ta läks auto tagant ja kuulis, et mingi mees karjus, et lasku lahti, kuna ta kägistab ta ära. Süüdistatav lasi tema mehe lahti ning I.D. võttis mehe tagataskust telefoni ja kutsus politsei. Sel hetkel, kui ta telefoni mehe taskust võttis, oli tema mees püsti. 4 B.E ütluste kohaselt tuli aga A.B. tema suunas ähvardavalt, rind ees, ja küsis, miks ta lõhub tema autot. Ta taganes esiuste juurest esirataste kohale, aga B. tuli talle tempokalt järele, krabas tema käest ja särgist. B.E sõnul ei oodanud ta enam hetkegi, vaid krabas ta enda parema käega kaelast lukku vastu ennast, kuna käed olid B.l vabad ja vastasel juhul oleks sealt löök tulnud. B. hakkas lahti rabelema, kuid tema hoidis teda lukus. B. hoidis temast ka kinni ja tõmbas hoo sisse ja lõhkus mingi kehaosaga, ilmselt seljaga, tema auto peegli ära. Ta kuulis ta raksatust. B.E kaotas tasakaalu, tema parem säär oli bussi all ja sellega tõmbas ta lahti bensiinipaagi plastmasskatte. B. pääses lahti, jõudis B.E selja taha, hoidis keskkohast kinni. B.E keeras end ning sai B. haardesse, hoidis teda dekolteest kahe käega ja surus ta jõuga vastu maad, hoides nägu kaugele. B. tampis teda põlvede ja kätega sel hetkel, kui ta veel püsti oli. Ta hoidis teda seni pikali, kuni B. enam ei löönud. Siis lasi ta lahti, nad tõusid püsti ja liikusid autode vahele tagasi. Jutt läks autode vigastuste peale, nad rääkisid normaalselt ja ootasid, kuni politsei tuli. Ka T.J. sõnul pöördus A.B. pärast Mercedes Benzile tekitatud mõlgi vaatamist ähvardavalt B.E poole, karjus ja vehkis kätega tema nina ees ning ühel hetkel krabas tal kinni paremast käest või särgist. B.E haaras B.l selja tagant, püüdes teda enda külge tõmmata, et teda kinni hoida. Kõik toimus väga kiiresti, nad rabelesid. B.E käsi võis olla kaela juures, kuna B. on temast lühem. Ühel hetkel tõmbas B.E B. enda kõhu vastu, et ta ei saaks kätega vehkida. Nad olid nägudega vastakuti. Järgmisel hetkel olid mehed pikali maas. Mingi hetk tuli B. elukaaslane koos nutva lapsega bussist välja ja seisis autode taga näoga autode poole. B.E hoidis B.d maas kinni nii kaua kuni ta rahunes. Millise käega ta hoidis B.d, ta ei näinud, kuna auto varjas. B. naine karjus, et ta kutsub politsei, mille peale tegi ka T.J. kõvemat häält ja lubas ise kutsuda. B. naine ei leidnud telefoni ning sai selle B. käest. Kohtu hinnangul ei ole B.E ja T.J. ütlused vägivalla kasutamise kohta lisaks kannatanu ja tunnistaja I.D.i ütlustele kooskõlas ka kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. 24.07.
lg 1 p 1 järgi karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.
lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu moodustab §-s 262 nimetatud teo – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise – toimepanemine, mis on seotud vägivallaga. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille sisustamiseks tuleb eelkõige pöörduda korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) juurde. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Vaidlust ei ole selles, et sündmus leidis aset 22.06.2015 Tartu raudteejaama vastas olevas parklas, aadressil Kuperjanovi 70. Seda on kinnitanud süüdistatav B.E, kannatanu A.B., samuti tunnistajad T.J., I.D. ja V.R.. Tartu politseijaoskonna patrullleht (tl 26-28) tõendab, et 22.06.2015 kell 15.09 sai politsei väljakutse Vaksali tn, Kuperjanovi 70 juurde, kuna seal toimus kaklus. Osapoolteks olid B.E ja A.B.. Kuperjanovi 70 maja ees olev parkla on avalik koht KorS § 54 mõttes – tegemist on avalikult kasutatava maa-alaga, kuhu on ligipääs kõikidel isikutel. KorS § 55 lg 1 p 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohus tuvastas, et B.E tekitas A.B.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse kõri kontusiooni näol. B.E tegevus vastab
S § 55 lg 1 p 1 mõttes käsitletav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena – B.E käitus avalikus kohas kannatanu suhtes vägivaldselt, ta põhjustas A.B.le füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse. B.E pani eeltoodud teo toime kaudse tahtlusega
Võttes A.B. kägistamishaardesse, pidi B.E vähemalt möönma, et selline tegevus tekitab A.B.le füüsilist valu ning kergemaid kehavigastusi. Kaitsja leidis avakõnes, et B.E tegevus jäi hädakaitse piiridesse. sõnul oli tegemist enesekaitsega. B.E
lg 1 kohaselt on hädakaitse seisundiks vajalik kas vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründe olemasolu, mida on vajalik tõrjuda enda või teise isiku õigushüvede kaitseks. Kohtu hinnangul ei andnud kannatanu käitumine alust eeldada, et ta soovis B.E kuidagi rünnata. Ta tuli pärast seda, kui B.E auto uks oli põrganud vastu tema bussi, välja. Ta laiutas käsi ja küsis, miks sa nii tegid. Rünne toimus sellel hetkel, kui kannatanu hakkas vaatama bussile tekitatud vigastusi. Sellel ajal oli kannatanu ise kergelt rünnatav ega kujutanud teistele ohtu. Olukorras, kus A.B. ei käitunud ähvardavalt, vaid tema tähelepanu oli suunatud bussi vigastustele ning ta oli seljaga B.E poole, ei saa rääkida ka 8 vahetult eesseisvast ründest objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi. Seega puudub rünne või vahetult eesseisev rünne B.E õigushüvele, mistõttu ei ole alust rääkida hädakaitse seisundist. Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et B.E pani toime
III. Kohtu seisukoht karistuse osas
Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. B.E teos ei esine karistust kergendavaid asjaolusid
mõttes ega
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et B.E on võimalik karistada kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Tema puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid vangistuse mõistmise. B.E on kriminaalkorras karistamata. Toimepandud teo tagajärg, tekitatud tervisekahjustus, ei ole raske. Rahalise karistusega on võimalik B.E puhul saavutada karistuse mõistmise eesmärgid ja mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et B.E-le tuleb mõista rahaline karistus 40 päevamäära. Kuna B.E keskmine päevasissetulek on väiksem (tl 34) kui
lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäär 10 eurot, tuleb võtta aluseks seaduses sätestatud miinimumpäevamäär. Seega mõistab kohus B.E-le
IV. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu 72 eurot (tl 29), samuti valitud kaitsjale makstud tasu (vastavalt arvele 1200 eurot, millele lisandub käibemaks) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.