← Eesti

1-16-4178/7

Obsah (8)§ 424§ 73§ 68§ 65§ 74§ 69§ 83§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 1. august 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-4178 (16286000101) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 424

järgi kahekuulise vangistusega

§ 73lg 1 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Tõkend – ei ole kohaldatud.

§ 424järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada L.F

§ 424kuud vangistust.

järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme)

§ 68

lg 1 alusel arvestada L.F eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2016.a – 28.03.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda L.F kandmata karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada L.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.02.2014.a otsusega nr 1-14-1212 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning mõista L.F-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb L.F ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on L.F kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata L.F kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 01.04.2016.a määruse nr 1-162581 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend - L.F-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. 3. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista L.F-ilt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda vabatahtlikult kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 115,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700053449 ning selgituse “L.F, otsus nr 1-16-4178, menetluskulud“. 2

(6)Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.F süüdistatakse selles, et tema 26.03.2016 kella 12.45 ajal juhtis Võru linnas xxxxxxxxxx asuva maja hoovis mootorsõidukit xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxxx, s.o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,94 mg/L kohta, millise teoga pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör L.F-ile karistuseks kümme kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

  1. -
  2. märts 2016.a, s.o kolm päeva, kandmisele kuulub seega 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.02.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on L.F kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; 3

(6)- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida L.F-ilt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxxxxxxx xxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsja tasu, s.o kohtueelses menetluses kokku summas 693 eurot. L.F ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude kandmise võimaldamist ositi, s.o 115,50 eurot kuus kuue kuu jooksul. Prokurör on sellega nõus. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav L.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.F, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.F süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 01.04.2016.a määruse nr 1-16-2581 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, L.F-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx. Arestitud vara (mootorsõiduk xxxxxxxxx xxxxxx) on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. 4

(6)L.F tunnistati Tartu Maakohtu 10.02.2014.a otsusega nr 1-14-1212 süüdi

§ 424

järgi ning karistati kahekuulise vangistusega

§ 73lg 1 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Seega pani L.F käesoleva samaliigilise kuriteo ehk joobes juhtimise toime katseajal. Kohtu hinnangul on L.F näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. L.F ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega juhtides mootorsõidukit ilma vastavat koolitust läbimata ning joobeseisundis, on tema käitumine liikluses eriti ohtlik. Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna L.F puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Eeltoodud alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas tingimisi vangistus pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 01.04.2016.a määruse nr 1-16-2581 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, L.F-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kohtu seisukoht menetluskulude osas L.F menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses maksutud tasu 48 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 5

(6)KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. L.F on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist kuueks kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib L.F-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades L.F varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 693 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.