1-12-2967/494

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2967 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Andrejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI ANDREJEV, i.k. 36009242224, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 07.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.09.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta Andrei Andrejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Andrei Andrejevile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Andrejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Andrei Andrejev on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle KarS § 63 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.01.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andrei Andrejev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanedes elama asuda oma abikaasa ja poja juurde, tööl hakkab käima xxxx. Selgitab, et tänu korduvatele vanglas viibimistele on tema tutvusringkond kriminaalse taustaga. Kinnitab, et alkoholi ja narkootikumidega mingit kokkupuudet ei ole ning oma kriminaalsete tuttavatega uue kuriteo toimepanemist ei aruta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ei ole eelnevad karistused talle mõju avaldanud ning suunanud teda elama seadusekuulekalt. Viidates kinnipeetava distsiplinaakaristusele on prokurör seisukohal, et isik, kes ei allu vanglas kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt alluda vabaduses kontrollnõuetele ning täita temale pandud kohustusi. Samuti märgib prokurör, et kinnipeetav on võimalik jätta vabastamata ka ainuüksi kuriteo raskuse motiivil arvestades, et ta pani toime isikuvastase (vabadusvastase) kuriteo. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Andrejevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas kannab karistust kuuendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, paljud õigusrikkumised on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Grupis toime pandud kuritegudes isik end süüdi ei tunnista. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus praegu elab ka tema täisealine poeg. Kinnipeetava vabanemise korral asub poeg elama eraldi talle endale kuuluvasse korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx valvurina ning ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud, et ta on teadlik Andrei Andrejevi kriminaalsest minevikust. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava tööleasumine oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik abikaasa, poja ja venna näol. Andrei Andrejev on sugulaste poolt koju oodatud ning kinnipeetava lähedased on valmis teda igati toetama. Abikaasal ja pojal on alalised töökohad ja seega püsivad sissetulekud. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav. Samas ei täida Andrei Andrejev täitmiskavajärgset töötamiskohustust, kuigi vangla meditsiiniosakonna andmetel võib ta teha kergemat tööd. Ka läbis isik küll riigikeele A2 taseme õppe, kuid ei läinud eksamile. Vähetähtis pole ka asjaolu, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust koosneb tema tutvusringkond kriminaalkorras karistatud isikutest. Isik tunnistab ka ise, et suhtleb kirjateel teiste Viru Vangla ja Tallinna Vangla kinnipeetavatega ja selline tema tutvusringkond ongi, kuna enda sõnul on ta pool oma elust viibinud vanglates. Isik teiste poolt mõjutatav pole, pigem on ise teiste mõjutaja. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51%, mis on keskmisest kõrgem. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem konfliktisituatsioonides, kus isik soovib oma võimu näidata või on innustatud kättemaksust. Ka võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil tegeleda narkootikumide vahendamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava senised kuriteod ja nende koguarv näitab, et isiku käitumine on vägivaldne ning probleemseid olukordi lahendab ta vägivaldselt. Andrei Andrejev on küll vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid ei ole välistatud, et vabaduses ja/või grupis olles käitub taas vägivaldselt. Ametnikega teeb koostööd üksnes siis, kui näeb selles omakasu. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole Andrei Andrejev õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus on seisukohal, et Andrei Andrejevi puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks märgib kohus, et kuna kinnipeetav kannab karistust vabadusvastase kuriteo toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning 3 toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4