← Eesti

1-16-6976/4

Obsah (11)§ 180§ 189§ 317§ 2562§ 240§ 248§ 175§ 179§ 2565§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6976 (16284000317) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada T.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-15.08.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata T.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
  2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista T.E-lt sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016. a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 30 (kolmkümmend) eurot 88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.E toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 14.08.2016 kella 12.00 paiku Viljandi maakonnas Karksi-Nuia linnas Tallinna mnt 6 juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0.77 mg/l kohta) ja põhjustas liiklusõnnetuse. Antud teoga rikkus T.E Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 14.08.2016 – 15.08.2016. Seega lugeda kandmata karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane 18 - kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud

§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli

§-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed;

§ 240

p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. 2 Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179

lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (

§ 2565lg 2).

Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 370,50 eurot: sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata 3 süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus T.E on kahtlustatavana kinni peetud 14.-15.08.2016, seega on T.E viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.