← Eesti

1-16-7269/17

Obsah (7)§ 248§ 179§ 175§ 180§ 306§ 189§ 192

Kriminaalasi nr . 1-16-7269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Otsuse tegemise aeg ja koht 21. det

§ 248

lg.1 p.5, § 250 lg.1, § 249, § 175 lg.1 p.2, p.3, p.4, p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1 Süüdi tunnistada vangistust. T.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.J 1 (ühe) aasta 6 (kuue)- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta ära T.J’alt mootorsõiduki juhtimise õigus 7(seitsmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: T.J’a menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot (

§ 179

lg.1 p.2); 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 156 eurot ja kohtumenetluses 372 (

§ 175lg.1 p.4), kokku riigi õigusabi tasu 528 eurot; 3) ekspertiisitasu 14 eurot.

eurot Kokku on menetluskulud 1187 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot.

§ 180

lg.1, lg.3 alusel määrata T.J’a hüvitatavaks menetluskulude summaks 1187 eurot, mis mõista välja menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulu hüvitis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99916700093072 . Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-16-7269 “ T.J, menetluskulu”. Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb T.J ’al tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt kuu 25.kuupäevaks vähemalt 98,92 eurot. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule esitati üldmenetluse korras arutamiseks T.J’ale esitatud järgmine süüdistus : T.J´a süüdistatakse selles, et tema 27.12.2015.a. kell 02.40 paiku Jõgeva linnas Kivi tänaval suundudes Suurele tänavale juhtis kuni Suur tn 91 hoovis peatumiseni mootorsõidukit Mercedes-Benz reg nr xxxxxxxolles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres, vereproovi võtmise ajal (27.12.2015.a. kell 03.40) oli (1,82+/-0,06) mg/g, k=2 kohta; millega rikkus T.J Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani T.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Üldmenetluseks määratud kohtuistungil 21.12.2016 esitas prokurör taotluse lahendada asi kokkuleppemenetluses, kuna sellist soovi on avaldanud kaitsja ja süüdistatav. Menetluspooled on pidanud kokkuleppeläbirääkimisi ja sõlminud kokkuleppe. Süüdistatav T.J kinnitas valmisolekut lahendada asi kokkuleppemenetluses, sama tema kaitsja advokaat Marko Paabumets. Prokurör esitas kohtule kokkuleppe, mis on süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri poolt allkirjastatud. Prokurör taotles asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena. Kohtule esitati kokkulepe ja kriminaalasja toimik. Menetlusosalised taotlesid minna üle asja lahendamisele kokkuleppemenetluses. Kohus määras: jätkata asja lahendamist kokkuleppemenetluses ja anda T.J kohtu alla kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitas kokkuleppe sõlmimise käigus käsitletut, põhjendas kokku lepitud karistust ja taotles kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel. Karistuse valikul on arvestatud, et isiku püsiv töökoht on Soome Vabariigis, mistõttu tema käimine Eesti kriminaalhoolduse nõudeid täitmas võib olla probleemne. On lepitud kokku lisakaristuse kohaldamises, millega kaasneb liikluse teooriaeksami tegemine. Menetluskulude hüvitamine on kokku lepitud 12 kuu jooksul. Süüdistatav T.J vastas kohtu küsimustele, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse, on kokkuleppest aru saanud ja soovib kokkuleppe võtmist karistuse mõistmisel aluseks. Ta saab aru karistuse olemusest ja teab tagajärgi, kui ta karistuse kandmise nõudeid rikub. Süüdistatav soovib, et menetlus lõpeks kohtulahendi tegemisega sõlmitud kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja advokaat Marko Paabumets kinnitas, et süüdistatav on osalenud kokkuleppe sõlmimisel oma vabal tahtel. Karistuse kokku leppimisel on arvestatud kõigi vajalike asjaoludega. Sõlmitud kokkulepe on seaduslik ja kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kokkulepe 3 Kohtule esitati kriminaalasja toimik. jooksul. Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 248lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et T.J tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes Kar

S § 424 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ja faktilisi asjaolusid kinnitavad toimikus olevad tõendid, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Hinnates toimikus olevaid tõendeid

§ 306

nõuete alusel, saab konstateerida, et on olemas alused isiku süüdi tunnistamiseks temale esitatud süüdistuses. Kohtueelses menetluses on T.J ennast süüdi tunnistanud esitatud süüdistuses, kahetsenud tegu. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks. T.J on varem karistatud sama kvalifikatsiooniga süüteo eest ja karistatud joobes juhtimise eest ka väärteokorras. Karistuse määra valikul on arvestatud vajalikul määral süüdistatava süüd, s.h. joobeastet ja tema käitumist seoses süüteo toimepanemisega. Kohtuotsus on võimalik teha sõlmitud kokkuleppe alusel. Kriminaalmenetluse kulud

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja

§ 192lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse.

Menetluskulud jäävad

§ 180

lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tegemist on teise astme kuriteoga, mistõttu sundraha on

§ 179lg.1 p.2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o.

645 eurot. Ekspertiisikulu on kantud 14 eurot (

§ 175lg.1 p.3).

T.J-i riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses on 156 eurot, kohtumenetluses 372 eurot. Kokku T.J-i menetluskulud 1187 eurot. Kulude hüvitamine 12 kuu jooksul on lubatav ja kooskõlas

§ 180lg.-ga 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.