1-14-4128/358

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4128 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu Danel Parmase vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Danel Parmase (Parmas; isikukood 38503245727) kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Danel Parmase määruskaebus jätta rahuldamata. kaitsja vandeadvokaat Robert Sarve Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega karistati Danel Parmast KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aasta 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D. Parmasele mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 17.07.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning mõisteti D. Parmasele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja loeti D. Parmase vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 27.11.
7. Karistuse kandmise lõpp 17.12.
9. Tartu Maakohtu 16.06.2016 määrusega jäeti D. Parmas vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamata ning mõisteti D. Parmaselt välja menetluskuluna 216 eurot. Maakohus leidis, et D. Parmase puhul on täidetud formaalsed eeldused vabanemiseks, kuid materiaalsed eeldused on täitmata. D. Parmasel on vabanemisel olemas materiaalsed eeldused normaalseks toimetulekuks, kuid vaatamata sellele ei ole maakohtu hinnangul käesoleval ajal võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada. Maakohus analüüsis kuritegude iseloomu, katseajal toimepandud tegu, uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseid, kuritegude dünaamikat ja ebaõnnestunud kriminaalhooldust. Lisaks on D. Parmasel 20 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu puudus maakohtul veendumus, et kui süüdimõistetu ei suuda enda käitumist ohjata rangelt kontrollitud tingimustes, ei suudaks ta seda ka vabaduses.
10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruskaebusele lisatud tõendi asja juurde võtmist, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, Tartu Maakohtu määruse tühistamist, uue määruse tegemist, millega vabastatakse D. Parmas ning rahuldada maakohtule esitatud kaitsjatasu taotlus täies ulatuses. 3.
11. Kaitsja palub asja juurde võtta Sotsiaalkindlustusameti vastuse D. Parmasele, mis selgitab, et töövõimetuse juhtivaks patoloogiaks on psüühikahäire. Määruskaebuses leitakse, et see tõend kogumis teiste tõenditega näitab, et D. Parmasel tekkis psüühikahäire üksikvangistuses viibimisest, kuna süüdimõistetul seda enne tema vahistamist ja üksikvangistuses hoidmist ei olnud. Ennetähtaegne vabastamine on ainus adekvaatne meede süüdimõistetu õiguste rehabiliteerimiseks. 3.
12. Kaitsja leiab, et maakohus jättis tähelepanuta mitmed olulised õiguslikku tähendust omavad asjaolud, s.o, et D. Parmasel ei olnud vangistuses võimalik saada asjakohast ning professionaalset abi enda terviseprobleemidele. Lisaks kinnitab üldtuntud teave üksikvangistuse kahjulikku mõju, mida maakohus samuti arvestanud ei ole. 3.
13. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on ebaseaduslikult tuginenud distsiplinaarkaristustele. Väidetavalt on kõik distsiplinaarkaristused vaidlustatud. Topelt karistamise keeldu on rikutud sellega, et süüdimõistetu kandis oma karistuse esmalt distsiplinaarkorras ning hiljem karistati selle rikkumise eest veel ka ennetähtaegse vabastamise õigusest ilmajätmisega. Selles osas peab kaitsja vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust, mis on vältimatu. Kui kohus jätab süüdimõistetu vabastamata, on süüdimõistetu sunnitud pöörduma mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu taotles rehabiliteerimiseks enda vabastamist samadel alustel aasta alguses. 3.
14. Maakohus vähendas kaitsja tasu 316 eurolt 216 euroni. Määruskaebuses leitakse, et kuna töö süüdimõistetuga on olnud intensiivne, süüdimõistetu on saatnud mahukaid dokumente, siis on kaitsjatasu vähendamine põhjendamatu. Riigi õigusabi tasu objektiivse põhjendamatu vähendamisega sekkub kohus kaitseõiguse teostamisse, kuivõrd vähendab sellega kaitsja motivatsiooni ning seeläbi süüdimõistetu võimalusi enda õiguste teostamiseks. Kuna kohtu põhjendustest ei nähtu, mis osas on toimingud põhjendatud ja mis osas mitte, on tegemist ebaseadusliku määrusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Parmase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta D. Parmas enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Üksnes kehtivate distsiplinaarkaristuse osas on käesolevaks hetkeks kaotanud kehtivuse 9 karistust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on jätkuvalt märkimisväärselt
17. Nende vaidlustamise osas informatsioon puudub, mistõttu jääb sellekohane seisukoht edutuks.
18. Nagu ka kaitsja ise on määruskaebuses välja toonud, siis on süüdimõistetu taotlenud erinevatel rehabiliteeritavatel põhjustel enda ennetähtaegset vabastamist käesoleva aasta alguses. Selles osas on kohtud ka seisukoha võtnud ega ole käesoleval hetkel enam aktuaalne. Ennetähtaegsel vabastamisel tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 võtab kohus arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Määruskaebuses väljatoodud n-ö rehabiliteerimise alused ei ole määravaks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, mistõttu jäävad sellekohased seisukohad tähelepanuta. Kui leitakse, et D. Parmase tervislik seisund ei võimaldaks karistust kanda, siis selleks on olemas eraldi menetlus. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei analüüsita isiku tervislikku seisundit ega esinevate haigusnähtude teket, mistõttu jääb tähelepanuta ka kaitsja esitatud tõend.
19. Määruskaebuses asutakse seisukohale, et distsiplinaarkaristuse mõistmine ja selle arvestamine ennetähtaegsel vabastamisel on topelt karistamise keelu rikkumine, sest sellega võetakse süüdimõistetult õigus ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohus peab taaskord vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava õigus. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on ikkagi reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Parmase puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Väidetav tervislik seisund ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Lisaks ei saa rääkida põhimõtte rikkumisest, sest distsiplinaarkaristuste arvestamine ennetähtaegsel vabastamisel ei ole isiku teistkordne karistamine. Tegemist on iseloomustava materjaliga. Kuna eos kaob kahtlus topelt karistamise keelu rikkumisest, siis jääb edutuks ka määruskaebuses väljatoodud taotlus eelotsuse küsimiseks. Eelotsuse küsimine ei ole käesolevas asjas aktuaalne.
20. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on põhjendamatult vähendanud kaitsja tasu 316 eurolt 216 eurole. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning samuti ei nõustu kohus sellega, et see oleks põhjendamata. Kohtunik on lahendanud kaitsja tasutaotluse pealdisena, millele on peale kirjutatud, miks on tasutaotlus rahuldatud osaliselt. Täidetud pealdisega kaitsjatasu taotlus on edastatud ka R. Sarvele, kes on selle AET-i kaudu kätte saanud 17.06.
21. Seega on alusetu väita, et kaitsja ei tea, miks on kaitsjatasu vähendatud. Riigi õigusabi eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Võrdsuse huvides on kehtestatud ka advokatuuri poolt vastav tasude ja kulude kord ning ei saa eeldada, et kõik taotletud summad ka riigilt välja mõistetakse. Maakohus arvestas esitatud dokumente, istungi kestvust ja ettevalmistusaega ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus oleks seda teinud põhjendamatult või kaitsja motivatsiooni kärpimiseks. Seetõttu jääb edutuks kaitsja taotlus kaitsjatasu täies ulatuses väljamõistmiseks.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 16.06.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk