Obsah (5)

§ 69§ 121§ 66§ 424§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10816 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas V

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Reigo Jürgensteini kaitsja vandeadvokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu

1. septembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu
3. veebruari 2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816 tunnistati R. Jürgenstein süüdi

§ 121

(hetkel

§ 121

lg 1) järgi, mille eest mõisteti karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohustades R. Jürgensteini tasuma igakuiselt hiljemalt

1. kuupäevaks alates 2016 märtsist rahalise karistuse katteks vähemalt 80 eurot kuus.
2. R. Jürgenstein tunnistati süüdi ka

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati R.

Jürgensteinile karistuseks mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrati R.

Jürgensteinile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69lg 4 alusel oli R.

Jürgenstein kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati R.

Jürgensteini käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati R. Jürgenstein üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1. juunil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi maakohtule erakorralise ettekande R. Jürgensteini kohta. Kohus pidas istungi
2. juulil 2016, kuid R. Jürgenstein ei ilmunud kohtuistungile, mistõttu kuulutas kohus
3. juuli 2016 määrusega R. Jürgensteini tagaotsitavaks ja määras, et R. Jürgensteini tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist.
4. juulil 2016 tabati R. Jürgenstein ning paigutati Jõgeva arestimajja.
5. augustil 2016 esitas R. Jürgenstein kohtule avalduse, milles selgitab toimepandud rikkumiste asjaolusid, kahetseb oma senist käitumist ning avaldab, et on käesolevalt valmis asuma täitma kohtuotsusega määratud kohustusi.
7. septembril 2016 esitas kriminaalhooldusametnik S. Vasemägi arvamuse ja kokkuvõtte R. Jürgensteini senisest kriminaalhooldusest.
8. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras R. Jürgensteinile
9. veebruari 2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega määratud 360 tunni üldkasuliku töö tegemata jätmise tõttu täitmisele mõistetud karistuse 1 aasta vangistust

§ 69lg 6 alusel.

1. Kohtule esitatud materjalidest ning istungil antud selgitustest nähtuvalt on R. Jürgenstein kogu kriminaalhooldusperioodil suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse. Süüdimõistetu rikkus kriminaalhooldajaga sõlmitud kokkuleppeid ja lubatud ajal tööle ega ka registreerima ei asunud. Kriminaalhooldaja koostas sellele vaatamata uue ajakava, kuid R. Jürgenstein ei asunud ka seda täitma. R. Jürgenstein andis korduvalt lubadusi tööga alustada, kuid on alati leidnud erinevaid põhjuseid, miks ta ei ole saanud seda teha. R. Jürgenstein jättis korduvalt ilmumata kokkulepitud ajal kriminaalhooldaja vastuvõtule, kriminaalhooldaja kõnedele ega korduvkutsetele pole R. Jürgenstein samuti reageerinud. R. Jürgenstein lahkus korduvalt kriminaalhooldaja loata Soome Vabariiki ja viibis seal pikemate perioodidena. R. Jürgensteini ütluste kohaselt käis ta Soomes tööl, kuid ka Eestis viibides ei asunud ta üldkasulikku tööd tegema. Lisaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele on R. Jürgenstein korduvalt rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kahel korral rikkunud talle kohtuotsusega määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli perioodil alkoholi.
2. R. Jürgenstein ei asunud sooritama asenduskaristust ega täitnud ka ühtegi kontrollnõuet ja täiendavalt määratud lisakohustust, mis käitumiskontrolliga kaasnes. Kohtuistungil kinnitas R. Jürgenstein, et ta oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, samuti nende täitmata jätmise tagajärgedest. Vaatamata korduvalt antud lubadustele ja kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusele, jätkas R. Jürgenstein jonnaka järjekindlusega otsuse täitmisest kõrvalehoidmist. Kohtu arvates ei avalda R. Jürgensteinile mõju leebemad meetmed ja tema suhtes ei ole otstarbekas pikendada katseaega ega määrata täiendavaid kohustusi. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, kuid ta ei ole sellest teinud vajalikke järeldusi. Kohus asus seisukohale, et käesolevalt on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega.
3. Asjaolu, et R. Jürgensteinil on alaealine ülalpeetav, kelle ema on lahkunud Itaaliasse ja lapse kasvatamisest osa ei võta, ei anna alust jätta vangistust täitmisele pööramata. Valdavalt tegeles lapse kasvatamisega ka eelnevalt R. Jürgensteini ema, süüdimõistetu ei viibinud üldse kodus ja laps oli selleks ajaks jäetud vanavanema hoolde. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on süüdimõistetu emal terviseprobleemid – ta on 80% osas töövõimekaotusega ning on hiljuti läbi teinud operatsiooni. Samas nähtub dokumentidest, et töövõimekadu oli süüdimõistetu emal juba varem, s.o ajal, kui R. Jürgenstein viibis välisriigis. M.J. sai enda elukorraldusega hakkama ning kasvatas ka R. Jürgensteini last. R. Jürgensteini ütluste kohaselt elavad koos tema emaga ka süüdimõistetu uus elukaaslane ja sugulased on naabruses, kes saavad vajadusel abi osutada.
4. Kahetsusväärne on perekonda tabanud lähedase kaotus, kuid see ei saa olla põhjuseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel. Seda enam, et isa kaotus ei takistanud R. Jürgensteini jätkuvalt kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidmast ja kõiki talle asenduskaristuse kandmisega kaasnevaid kohustusi rikkumast. Ka peale isa surma lahkus ta taaskord Eestist ja on tuvastatud ka alkoholi tarvitamine.
5. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek R. Jürgensteinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul kogu üldkasulik töö, s.o 360 tundi, sooritamata.

§ 69

lg 2 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on R. Jürgensteinil karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 1 aasta vangistust. R. Jürgenstein on vahistatud Tartu Maakohtu

1. juulil 2016 määruse alusel. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates R. Jürgensteini kinnipidamisest, s.o alates
2. juulist
3. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Jürgensteini kaitsja advokaat Anne Vissak, milles palub tühistada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja
5. septembri 2016 kohtumääruse ja teha uus määrus, millega jätta karistus – üldkasuliku töö sooritamisega asendatud vangistus täitmisele pööramata ja lubada R. Jürgensteinil jätkata üldkasuliku töö sooritamist ja kontrollnõuete täitmist.
6. Määruskaebuse esitaja ei saa eitada, et R. Jürgenstein ei ole täitnud nõuetekohaselt kriminaalhooldusnõudeid.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või määrata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Määruskaebuse esitaja palub mitte kohaldada R. Jürgensteini suhtes kohe kõige karmimat meedet, vaid anda talle esmakordsel kriminaalhooldusnõuete rikkumisel võimalus siiski jätkata üldkasuliku töö tegemist. R. Jürgenstein on viibinud kinnipidamiskohas praeguseks ligi 2,5 kuud. Kuna R. Jürgenstein viibib kinnipidamiskohas esmakordselt, on tõenäoline, et peale kinnipidamiskohas viibimist on ta valmis elus õigesti prioriteete seadma.

1. Otsuse tegemisel palub määruskaebuse esitaja arvestada järgmisi asjaolusid. Erakorralise ettekande kohaselt lubas R. Jürgenstein, et alustab tööd
2. aprillil 2016, kuid nimetatud kuupäeval tööd ei alustanud. R. Jürgenstein on selgitanud kohtus ja kohtule saadetud kirjas, et tema sai kriminaalhooldajast aru selliselt, et kriminaalhooldaja pidi
3. aprillil 2016 ise helistama ja teatama konkreetselt, millal ja kus tuleb tööga alustada. Seega jäi R. Jürgenstein ootama kriminaalhooldaja teadet tööle asumise kohta. Kriminaalhooldajat ei olnud kohtus asja arutamise juures ning talle ei olnud võimalik täpsustavaid küsimusi esitada. Seega võib esimese üldkasuliku töö tegemise päevale tööle mitteilmumine olla vabandatav.
4. Samuti palub määruskaebuse esitaja arvestada R. Jürgensteini rasket majanduslikku olukorda ja keerulist olukorda isiklikus elus. R. Jürgenstein kasvatab oma ema toetusel 5-aastast tütart, kelle ema elab alaliselt Itaalias. R. Jürgenstein oma lapse emalt elatist ei saa ning lapse ülalpidamiskulud tuleb tal ise kanda. Enne vahistamist elasid R. Jürgenstein ja tema ema M.J. koos Reigo tütrega XXX . Tegemist on väheasustatud külaga ääremaal, kust kaupluse ja lasteaiani on 7 kilomeetrit. M.J. on läbi teinud operatsiooni, mille järgselt ei ole tal lubatud raskusi tõsta. 2016 augusti lõpust on asunud XXX tallu elama ka Z.S. koos samuti 5-aastase tütrega, et olla M.J. ile abiks. Käesoleval ajal elatakse vaid M.J. i puudetoetusest, kuna Z.S. hooajaline töö on käesolevaks ajaks lõppenud.
5. R. Jürgenstein on kohtus selgitanud, et perele kuuluvas XXX talus oli plaanitud ühiselt jätkata juba eelnevalt alustatud remonti saabuval suveperioodil. Seda otsustati teha põhiliselt 5-aastase S.J. i vajadusi silmas pidades. Perekondlikult oli peetud plaan, mille kohaselt isa ja poeg käivad kevadel ja suve alguses tööl Soomes, et remondiks vajalik raha teenida. R. Jürgenstein on kohtus selgitanud, et ta ei olnud oma isale öelnud, et on saanud kriminaalkorras karistada. Tegemist on ebaküpse käitumisega, kuid see on inimlikult mõistetav. Seega otsustas R. Jürgenstein veel mõned korrad Soomes tööl käia, et perele remondiraha teenida, kuid ei mõelnud sellise tegevuse tagajärgedele.
6. Oluline antud asjas on, et R. Jürgensteini isa M.J. sooritas enesetapu
7. juunil
8. Kuna isast on jäänud kasutada kodus asuv autoremonditöökoda, on praegu R. Jürgensteinil võimalik töötada ja elatist teenida autosid remontides.
9. R. Jürgensteini vangistuses olles on tema perekond sattunud äärmiselt raskesse olukorda. Arvestades M.J. i operatsioonijärgset tervislikku olukorda ja seda, et talle on määratud 80% ulatuses töövõimetus ning kahe lapse eest hoolitsemise vajadust tekivad eriti rasked probleemid 3 sügistalvisel perioodil seoses kodutöödega. Seega palub määruskaebuse esitaja anda R. Jürgensteinile veel üks võimalus teha ära üldkasulik töö, R. Jürgenstein on nõus võtma täiendava kohustuse osaleda alkoholi tarvitamise mõjusid käsitlevas programmis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.
11. Kaitsja ei vaidlusta asjaolusid, et R. Jürgenstein ei ole täitnud nõuetekohaselt kriminaalhooldusnõudeid. Kaitsja kesksed argumendid seisnevad selles, et R. Jürgensteinile võiks anda lisavõimaluse üldkasuliku töö (ÜKT) täitmiseks, kuna tal on 5-aastane tütar S.J. , kelle ema elab alaliselt Itaalias ning elatist ei maksa. R. Jürgensteini tütart aitab kasvatada R. Jürgensteini ema, kellel on 80% ulatuses töövõimetus ning on hiljuti läbinud operatsiooni, mistõttu ei saa tõsta raskeid asju. Pere elab R. Jürgensteini ema puudetoetusest, samuti R. Jürgensteini uus elukaaslane Z.S. ja tema tütar (samuti 5-aastane), külakeskus (pood ja lasteaed) jääb 7 kilomeetri kaugusele. Remont on pooleli ja selle jaoks kogus R. Jürgenstein raha kevadel ja suvel 2016 Soomes töötamisega, mõtlemata tegevuse tagajärgedele, täitmata ÜKT tunde. R. Jürgensteini isa suri enesetapu läbi juunis 2016, mis on perele emotsionaalselt raske. R. Jürgensteinil on võimalus töötada kodus isale kuuluvas autoremonditöökojas, mistõttu edaspidi ei pea Soomes töötama.
12. Samuti on välja toodud asjaolud, mille kohaselt R. Jürgenstein ei saanud üheselt aru kriminaalhooldaja kõnest, mille kohaselt algab ÜKT
13. aprillil 2016, vaid R. Jürgenstein ootas eelnimetatud kuupäeval kriminaalhooldaja kõnet täpsemate asjaolude kohta, mistõttu võib olla vabandatav esimeselt ÜKT päevalt puudumine. 20.

§ 69

lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele.

1. Antud juhul taotlebki kaitsja R. Jürgensteinile ÜKT tegemise tähtaja pikendamist, kuna leiab, et see oleks arvestades R. Jürgensteini rasket majanduslikku ja keerulisi isikliku elu suhteid arvestades mõistlik.
2. Ringkonnakohus R. Jürgensteinile ÜKT tähtaja pikendamist mõistlikuks ei pea. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega ning ÜKT-st kõrvalehoidmisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Käesoleval juhul rikkus R. Jürgenstein kriminaalhooldajaga kokkuleppeid ja lubatud ajal tööle ega ka registreerima ei asunud. Tulenevalt määruskaebuses toodud seisukohast, mille järgi ei olnud R. Jürgenstein üheselt aru saanud, et
3. aprillil 2016 tuleb asuda ÜKT tunde täitma ja ootas kodus kriminaalhooldaja kõnet asjaolude osas, ei ole ringkonnakohtu arvates usutav. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku arvamusest (koostatud
4. septembril 2016) oli kriminaalhooldusametnik andnud nõusoleku R. Jürgensteini ühekordseks välismaale tööleminekuks ajavahemikul
5. märts 2016 –
6. aprill 2016, samal päeval ehk
7. aprillil pidi ta ka registreerimiskohustust täitma, kuid hooldusalune registreerima ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik võttis ise ühendust ja R. Jürgenstein vastas, et on alles laeval, mistõttu ei jõua enne esmaspäeva
8. aprilli 2016 registreerima. R. Jürgenstein registreeris end kriminaalhooldusametniku juures
9. aprillil 2016, olles alkoholijoobes (näit alkomeetril 0,731 mg/l) ja lubas tööle asuda
10. aprillil 2016, kuid ei asunud tööle eelnimetatud kuupäeval. Kriminaalhooldusametnik teostas kodukülastuse
11. aprillil 2016 ning küsimusele, miks ei ole alustatud ÜKT tundidega, ei osanud R. Jürgenstein vastata. Samas allkirjastati uus ajagraafik ning R. Jürgenstein pidi juhendajaga ÜKT tundide täitmiseks ühendust võtma samal päeval ja registreerima end kriminaalhooldaja juures
12. aprillil 2016, kuid R. Jürgenstein ei asunud täitma ÜKT tunde ega ka ilmunud registreerima, vaid lahkus M.J. i sõnul Soome tööle. Seega ei ole 4 asjakohane kaitsja väide, et arvestada ei tuleks esimese ÜKT tundide kohale ilmumist, kuna see on vabandatav. Nähtuvalt asjaoludest on kriminaalhooldaja pärast
13. aprilli 2016 registreerimist koostanud uue ajakava
14. aprillil 2016 ning ka seda R. Jürgenstein täitma ei asunud ja ignoreeris ka hilisemaid registreerimisaegu ja kõnesid kriminaalhooldaja poolt, samuti lahkus ilma kriminaalhooldaja loata Eestist ning läks Soome tööle.
15. Samuti on oluline märkida, et R. Jürgenstein tuli kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile
16. juulil
17. See näitab üheselt, et isikul puudub täielikult motivatsioon ja vastutustunne alternatiivkaristuse kandmiseks. Seoses ÜKT-st kõrvalehoidmise,

§ 75

lg 2 p 2 kohustuse rikkumisega ja kontrollnõuete süstemaatilise rikkumisega on maakohus teinud õige järelduse, mille kohaselt tuleb R. Jürgensteini karistus pöörata täitmisele. Ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et R. Jürgenstein suudaks veel täiendavaid kohustusi täita (alkoholiravil osalemine) ning et ÜKT pikendamisel R. Jürgenstein hakkaks sel korral alternatiivkaristust täitma. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt perioodil 13. juuni 2016 – 27. juuli 2016 ei võtnud R. Jürgenstein endiselt kriminaalhooldajaga ühendust ega näidanud valmisolekut ÜKT sooritamiseks, jätkus

§ 75lg 2 p 2 kohustuste rikkumine (27.

juulil 2016 fikseeriti R. Jürgensteinil alkoholijoove 1,03 mg/l).

1. Karistuse täitmisele pööramist ei mõjuta asjaolu, et R. Jürgensteinil on väike 5-aastane tütar, keda ta kasvatab. R. Jürgenstein on eelnevalt olnud teadlik, et peab täitma lapsevanemana ülalpidamiskohustusi, kuid see ei ole motiveerinud teda täitma kohtuotsusega määratud kohustusi, samuti on tuvastatud, et S.J. i kasvatab R. Jürgensteini ema, kuna R. Jürgenstein on pidevalt viibinud Soomes tööl, lisaks aitavad S.J. i kasvatamisele kaasa R. Jürgensteini uus elukaaslane ja lähedal elavad sugulased. Maakohus on selgitanud ning õigesti tuvastanud, et R. Jürgensteini ema 80% ulatuses töövõimetus tuvastati juba varem, ajal kui R. Jürgenstein viibis pikematel perioodidel Soomes ning see ei mõjutanud S.J. i kasvatamist.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Aarne Sarjas