Kriminaalasi nr. 1-16-7364 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29.august 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi N.T süüdistuses
kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 järgi kiirmenetluses Süüdistatav N.T, IK XXX; sünniaeg: 14.märts 1980.a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.augustist 2016.a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.T
§ 424järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.T eelvangistus 27.-29.august 2016.a, s.o kolm
(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üksteist
(11)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust. N.T-le mõistetud karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada vangistuse kandmisele asumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha viiskümmend
(50)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend neli
(24)eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ühe
(1)kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700060102. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.augustil 2016.a kella 20:35 paiku JõhviTartu-Valga maanteel kuni peatumiseni Tartu maakonnas Tartu vallas Aovere külas Olerexi tanklas mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,00 mg/l kohta ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. N.T rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani N.T toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus N.T-le karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 27.-29.august 2016.a, millal N.T oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.T tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Tsiviilhagi esitatud ei ole, konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub N.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et antud juhul esinevad alused KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval alaealiste ülalpeetavate hulka ja sissetuleku suurust, samuti asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse kohaselt tuleb tal asuda vangistust kandma, mis ilmselgelt piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi teatud aja jooksul, on piisavalt alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seetõttu on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda kokkuleppes toodud ulatuses. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum