järgi 4-kuulise vangistusega
alusel tingimisi 3aastase katseajaga, lisakaristusena äravõetud mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.N
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda G.N-i eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2016.a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda G.N-i kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada G.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.11.2014.a otsusega nr 1-14-9700 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista G.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust 479 (neljasaja seitsmekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb G.N ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on G.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G .N järelevalve alla. kriminaalhooldusametniku
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G .N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus G.N-i süüditunnistamist
järgi ja karistamist vangistusega 12 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 08.02.2016.a, so 1 päev G.N kantud karistusaja hulka.
lg 2 alusel suurendades 11 kuu ja 29 päevast vangistuskaristust Tartu Maakohtu 17.11.2014.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuu vangistuse võrra, mõista G.N-ile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 479 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb G.N teostada 18 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata G.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma
lg 1 alusel lisakaristusena võtta G.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.N, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.N-i süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.N-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102 eurot (tl 21-25). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.N on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistatav ei tööta, käib G.N-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.N-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 747 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.