O.L-ile mõistetud arest 12 (kaksteist ) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinn . Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest ning arest peab olema kantud
järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Tunnistaja Xxxx ütlustega selle kohta, et olles tööl 22.01.2018.a. Nautica Rimis (Ahtri 9, Tallinn) turvatöötajana nägi kassade ees kõndimas meest(kollane jope, mustad teksad) käes ostukorv alkoholipudelitega. Mees läbis kassarivi ja turvaväravad andsid häiret. Isik oli koheselt kinni peetud. Ostukorvis oli 2 Hennessy Cognac US pudelit, summas 47.98 eurot (23.99 x 2)Kaup oli korras ja tagastati kauplusele/tl.5 /; -RIMI avaldus 2 Hennessy Cognac US pudeli kaupluse kassas tasumata jätmise kohta /tl.6/; - isiku kinnipidamise protokoll, peeti kinni 22.01.2018.a. kell 19.34 ja vabastati 23.01.2018.a.kell 05.35 /t.l. 10/ - -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt isik keeldus ütluste andmisest /tl.3/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli O.L /ik.XXX/ kinnipidamisel alkoholijoobes , näit 1,52 mg/l./tl.9/ - karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.L 21 kehtivat väärteokaristust /tl.11-14/. Kohtu seisukoht: 2 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – O.L-ile süüks pandud õigusrikkumine KarS § 218 lg.1,
1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumine on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud KarS § 218 lg.1,
järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik O.L oli dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt teadlik, et ta püüab varastada kauplusest alkoholi, seega tegemist ei ole juhusliku õiguserikkumisega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud O.L-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik keeldus ütluste andmisest, kui teda menetlusaluse isikuna üle kuulati, seletusi ei andnud, mingit puhtsüdamlikku kahetsust menetlusalune isik üles ei näidanud. Kohus asub seisukohale, et O.L ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub korduvalt õiguskorda. O.L suhtumist toimepandusse näitab ka see, et ta korduvalt ja teadlikult paneb toime vargusi , teda on karistatud kriminaalkorras varguste toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.L 2(kaks) kehtivat kriminaalkaristust ja 21 kehtivat väärteokaristust ,siis seega ei ole O.L hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ärakandmise tähtajaks 01. juuli 2018.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.