1-14-1475/138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1475 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus, millega jäeti rahuldamata süüdimõistetu P.I taotlus asitõendite tagastamiseks Süüdimõistetu P.I (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. P.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. Nähes kohtuotsuses ette asitõendite osas rakendatavad meetmed, määras kohus muuhulgas, et tuvastamata isikutele kuuluvad asjad - kuldkett, 2 albumit, elektrijõhvsaag, sigaretisüütaja laadija, tualettveed Naomi ja Versace, 2 õnge, kohver otsikute komplektiga, taskulamp, 4 plaatide kotikest koos plaatidega, seade internetivõrgu diagnostikaks, kummiga pea külge kinnitatav lamp, ripatskell Zaria, metallist toru ja kang - jäävad omanike tuvastamiseni hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumi. Lahend jõustus 21.06.
8. 27.10.2016 esitas P.I Viru Maakohtule taotluse, milles palus tagastada temalt äravõetud esemed, s.o kuldketi, kuldkellad, seadme internetivõrgu diagnostikaks ja 2 müntide albumit. Taotleja märkis, et tegemist on temale kuuluvate esemetega. Analoogse taotluse oli P.I esitanud juba ka 11.01.2016, kuid siis jättis kohus selle 03.05.2016 määrusega läbi vaatamata.
9. Viru Maakohus 05.12.2016 määrusega jättis P.I taotluse asitõendite tagastamiseks rahuldamata, põhjendades sellist otsustust järgmiselt. 3.1 Kõigepealt märkis esimene kohtuaste, et Viru Maakohus 13.06.2014 otsusega määras osad asitõendid hoiule jätmisele Ida prefektuuri kuni omanike tuvastamiseni. P.I kohtu vastavat otsustust ei vaidlustanud ning 13.06.2014 kohtuotsus jõustus. Seega on P.I aktsepteerinud seisukohta, et ta ei ole loetletud esemete omanik ega seaduspärane valdaja ning temale neid ei tagastata. 3.2 Järgmiseks pidas kohus oluliseks, et P.I ei ole oma taotlusele lisanud ühtki tõendit mis kinnitaks tema omandiõigust ta enda osundatud esemetele. Samuti ei olnud taolisi tõendeid lisatud 11.01.2016 esitatud taotlusele. Seega ei ole taotluses välja toonud mingeidki uusi asjaolusid, mida kohtule 13.06.2014 otsuse tegemise ajal teada ei oleks olnud ning mis annaksid alust arvata, et need esemed kuuluvad siiski P.I-le.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P.I, taotledes selle tühistamist ja tema poolt nimetatud esemete, lisaks aga ka 2 odekolonni, talle tagastamist. Ta märgib, et uurimise ajal kannatanud ei tundnud neid asju ära ega pretendeeri neile, kuna need kuuluvad temale. Esemed on talle kingitud erinevate inimeste poolt. Tšekid kahjuks alles ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud P.I taotluse rahuldamata ja sellesisulist seisukohta piisavalt ka põhjendanud. 5.1 Oma põhistustes on esimene kohtuaste toonud kõigepealt asjakohaselt välja selle, et Viru Maakohtu 13.06.2014 otsust süüdimõistetu edasi ei kaevanud, s.o vastuväiteid kohtu otsustusele, mille kohaselt kuulusid praeguselt tema poolt n-ö tagasi tahetavad esemed tuvastamata isikutele, tal ei olnud. Järgmiseks on kohus teinud asjakohase rõhuasetuse ka sellele, et ühtegi tõendit, mis kinnitaks kuldketi, kuldkellade, internetivõrgu diagnostika seadme ja kahe müntide albumi temale kuulumist, P.I esitanud ei ole. Süüdimõistetu paljasõnaliste ütluste põhjal tema omandiõigust viidatud esemetele järeldada aga kindlasti ei saa. Samuti tuleb sel kohal tähelepanu väärivana ära märkida seegi, et P.I nimetab ennast kahe kuldkella omanikuks, kuigi 13.06.2014 kohtuotsusest selguvalt jäi selles menetluses kindlaks tegemata vaid ühe kella päritolu. Lisaks nähtub praegusest määruskaebusest süüdimõistetu soov saada tagasi ka kaks odekolonni, kuigi 27.10.2016 taotluses ta odekolonnide endale kuulumist maininud üldse ei ole. 5.2 Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus 2 /allkiri/ Mati Kartau