← Eesti

1-16-718/109

Obsah (5)§ 1043§ 1045§ 104§ 132§ 127

1-16-718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Tallinna Ringkonnakohus 21. november 2016, Tallinn kirjalikus menetluses 1-16-718 Kriminaalasi Apelleeritud

) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 1043

kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Eelmärgitud sätete alusel leidis maakohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on kuuride süütamisel tegutsenud tahtlikult

§ 104lg 5 mõttes.

Tulekahjude kahjustused ning tulekahjude tagajärjel tekkinud muu kahju on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega hoonete süütamisel. Esitatud tsiviilhagidest ei lähe viidatud kaitsenormi

§ 1045lg 1 p 5 alla P OÜ poolt esitatud tsiviilhagi.

Omandi vastu suunatud nõudeid kahju tekitaja vastu saab AÕS § 89 alusel esitada üksnes omanik. P OÜ-l kui ilmselt kinnistu valdajal on AÕS § 44 järgi õigus esitada kahju tekitaja vastu valduse rikkumisega seotud nõudeid (paigutuvad

§ 1045

lg 1 p 5 teise alternatiivi – omandiga sarnased õigused - alla), mitte aga omandi rikkumisega seotud nõudeid. Valduse rikkumisega seotud kahju ei ole P OÜ hagiavalduses nõutud. Seetõttu jättis maakohus P OÜ kinnisasja kahjustamisega seotud nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Samadel põhjendustel jättis maakohus osaliselt läbi vaatamata ka UV tsiviilhagi, sest UV ei ole Kinnistusraamatu järgi (väljavõte kd IV, tl 7 ja 9) XXX majas korteri omanikuks. 12.04.2016 kohtuistungil on kindlaks tehtud, et UV elab kinnistul tema pojale kuuluvas korteris, kes oleks olnud õige isik nõudma kuurile (ja sellest tulenevalt kinnistule) süütamisega tekitatud kahju. 10.05.2016 istungil ette kantud ning kohtu toimikusse esitatud kirjalike selgituste järgi teostab UV pojale kuuluva korteri kasutusõigust suulise kokkuleppe alusel. Juriidiliselt saab tegemist olla isikliku kasutusõigusega AÕS § 225 – 228 järgi. AÕS § 228 sätestatult kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele seoses valdamisega kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 219 alusel on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kohtupraktikas on leitud, et kinnisasja korras hoidmine ja vajalike paranduste tegemine ei tähenda kinnisasja renoveerimist. Veelgi vähem saab see tähendada seega põlenud kinnisasja taastamise kulude kandmist. Konkreetne kohustus lasub siiski kinnisasja omanikul. Võimalikuks on peetud kinnisasja renoveerimise kulude kandmist üksnes kasutusõiguse kasutaja ja omaniku eraldiseisva võlaõigusliku lepingu alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-08). Kohtuasja arutamise raames sellise lepingu olemasolu tuvastatud ei ole. UV on üksnes märkinud, et kandis kuuri taastamisega seotud kulud ise. Kohus saab kriminaalasja raames menetleda UV tsiviilhagi kuuris hävinud ja temale kuulunud isiklike asjade osas. UV on esitanud tsiviilhagi summale 8136,30 eurot. Kuuride parandamise ja 4

(40)koristustööde maksumus moodustab vastavast summast 3571,30 euro suuruse osa. Kuna majaelanikud asusid kuure ise taastama ning jätsid esialgselt võetud hinnapakkumised (kd II,tl 28, tl 30) kõrvale, kujunes kuuride taastamise maksumus reaalselt odavamaks. UV on vastavad arvestused esitanud kohtule 10.05.2016 kohtuistungil (arvestus koos kuludokumentidega kd IV, tl 61-75). Kuuride taastamise kogusumma ilma koristustöid arvestamata on 7115,14 eurot (7471,80 – 356,66) kõigi kinnistu kaasomanike peale. Toodud arvestuse juures ei ole kuurid aga veel päris valmis. Arvestuses on loetletud kulude tekkimine seoses kuuride taastamistöödega 2015.a teises pooles. 12.04.2016 kohtuistungil on UV märkinud (vt protokolli kd II tl 177), et kohtuistungi toimumise aja seisuga ei ole kuurid veel värvitud, samuti on löömata katusekastid. Katusekastide ehitamiseks läheb vaja laudu tihumeeter või paar. Et kuurid ei ole veel päris valmis ehitatud, on öelnud 13.04.2016 kohtuistungil ka kannatanu T. A. K. H, kes samuti on XXX põlengu kannatanu ning maja ühe korteri omanik.

§ 132

ulatuse osas tuleb asja kahjustamise korral hüvitada asja taastamiseks kogu vajalik kulu, mistõttu ei saa UV esitatut tähelepanuta jätta. Kuna kannatanu kahju nõude suurust kohtuistungil välja ei osanud tuua, sest toodud parandustöödega ei olnud veel algust tehtud, otsustas

§ 127

lg 6 õigust kasutades hüvitise suuruse maakohus ise, lugedes värvi ja värvitarvetele (pintslid, rullid vms) kuluvaks summaks 50 eurot ning katusekastide ehitamise kuluks, mis on kahtlemata suurem töö, kui kuuride värvimine, 390 eurot. Katusekastide hinna määramisel arvestas maakohus materjali kulu keskmises ulatuses, so 1,5 tihumeetrit (UV märkis, et üks kuni kaks tihu). Tihumeetri hinna aitab määrata UV esitatud arve-saateleht, mis asub kd IV, tl 66. Vastavas hinnas on XXX elanikud ostnud kuuri taastamiseks senini vaja läinud lauad. Materjali hind tuleb 130 x 1,5 = 195 eurot. Samas suures ulatuses võib kasti ehitamiseks kuluda ka tööraha. Kannatanud ise kuuride ehituslike taastamistöödega ei tegelenud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et nad kuuride katusekastidki ise kokku lööksid. Värvimise juurde kohus tööraha ei arvesta, sest sellega saavad kannatanud vajadusel isegi hakkama. Kokku tuleb lugeda XXX kuuride taastamise hinnaks ilma koristuskuluta 7115,14 + 440 (so 50 + 195 + 195) = 7555,14 eurot.

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, kuna hoone taastamiseks ei kasutada nö täisteenusena ehitusettevõtjat (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis), kellelt oleks pakkumise alusel konkreetsete materjalide ja töö hind võimalik ette küsida. UV kohtuistungil selgitatu järgi on majaelanikud jaganud ehituse maksumuse summa omavahel ära, arvestades korteri juurde kuulunud kuuri ruutmeetrite suurust. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri, korterid 1, 4 ,5 ja 6 kasutavad väiksemaid kuure, 3 ja 2 suuremaid. UV kasutab korterit 2 (vt kd II, tl 178)). UV kasutab 15m2 suurust kuuriboksi, millest tulenevalt on tema kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub UV hagis märgitud 58 euro suurune koristustasu nõue. Nimetatud ulatuses (2098,65 + 58 = 2156,65 eurot) jättis maakohus UV tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohus menetles UV hagiavaldust kuuris hoitud isiklike asjade hävimise nõudes summas 4565 eurot. Esitatud R AS-i arve järgi (kd IV, tl 70), tuleks XXX koristustööde maksumuse hüvitise summa XXX korteriomanike kohta põlengujäätmete koristamise eest küll veidi suurem kui 58 eurot, sest summa 356,66 / 6 = 59,44 eurot. Kuna kõik korteriomanikud on toonud hagis ja kohtuistungil vastava kahju hüvitamise nõude suuruseks 58 eurot korteri kohta, ei suurendanud maakohus konkreetset kahju nõuet ka omal algatusel. Maakohus selgitas veel, et hagide läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagisid ei ole olnud kohtu menetluses ja nõude esitamiseks õigustatud isik võib vastavasisulise nõudega pöörduda kahju tekitaja vastu kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. 5

(40)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kuuriboksid, OOO katusealune (tegemist on kõrvalhoone ühe osaga, foto kd II, tl 65) ja kahjustatud elamud kinnisasja olulised osad. Seetõttu on põlengutega kahjustatud kinnisasju. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-08 p 14 ja jj andnud juhise, et kui

§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige

§ 132

ning vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.

§ 132

lg 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Kinnistuväärtuse vähenemist kannatanud antud juhul nõudnud ei ole. Kinnisasju puudutavas osas on esitatud nõuded üksnes endise olukorra taastamiseks. Nimetatust nähtus maakohtule, et kinnisasjadel paiknenud ehitiste taastamisele kuluvate summade suuruste osas ei ole õige

§ 127

tulenevast ja kaitsja poolt viidatud varalisest diferentsist lähtumine, vaid hüvitamisele kuuluvad kulud, millised on vajalikud endise olukorra taastamiseks. Kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ka oluline, kas kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada soovitakse või juba taastama on asutud. Vastavalt

§ 127

lg-le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

§ 127

lg 5 kohaselt on antud näidete ning kinnisasjade taastamise puhul kasuliku tagajärje mahaarvamine aga keelatud, sest uue hoone püstitamiseks vajaliku hüvitise vähendamine viiks olukorrani, kus hoone rajamine ostuks võimatuks (vt ka Kull, I., Kõve,V., Käerdi, M. Võlaõiguse üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 273). Sellisel juhul poleks võimalik täita

§ 132

järgse kahju hüvitamise peamist eesmärki – tagada kahju hüvitamise kaudu isiku vara endise koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata. Sellest tulenevalt kehtib ka

§ 132

lg 1 toodud põhimõte, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada pigem vallasasjadele kui kinnisasjadele. Kinnisasjade kahjustamisega seoses on menetluses järgmised haginõuded: 1) kannatanu IT – hagiavalduses esitatud nõue 25.03.2015 XXX põlengus hävinud kuuri taastamistööde maksumuse summas 1405,33 eurot ning koristamiskulude eest 58 eurot. Kannatanu UV 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). UV selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks I. Tähe puhul on 6 m

  1. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri). Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kuurid põlesid täiesti ära. Jäätmete koristamise (konteineri tellimine) ja kuuride taastamise organiseeris UV. Maja elanikud koguvad raha remondifondi ning sealt hüvitati esmased kulud. 2015.a sügisel tegi kannatanu remondifondi eraldi sissemakse 600 euro ulatuses ning varasematest tema tehtud remondifondi maksetest oli kasutatud 200 eurot. Seega on kannatanu raha kulunud kuuride taastamisele ca 800 eurot. Kannatanu omandiõigust korterile 1 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja
  2. 6

(40)2) kannatanu KK - hagiavalduses esitatud 25.03.2015 põlengus XXX hävinud kuuri taastamiseks nõude summas 1463,30 eurot. Kõrvutades toodud summat sama kinnistu teiste kannatanutega, saab järeldada, et summa koosneb koristustasust ja 6 m2 kuuri taastamise maksumusest. Kannatanu UV 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). UV selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks KK puhul on 6 m
  1. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Kannatanu omandiõigust korterile 5 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja
  2. 3) kannatanu ST – hagiavalduses esitatud nõude järgi on tules 25.03.2015 hävinud kuuride taastamistööde maksumuseks on 12 648 eurot, millest kannatanul tuleb tasuda 3513,30 eurot (1m2 – 2 234,22 eurot, kannatanu kuuri suurus on 15m ), millele lisandub koristustasu 58 eurot. Kannatanu UV 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). UV selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks ST puhul on 15 m
  3. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on XXX krt X omanik. Kinnistul asunud kuurid põlesid ära. Jäätmete koristamise (tellis konteineri) ja kuuride taastamise organiseeris UV. Kuuride taastamiseks on kannatanu maksnud 2-3 korda UV kätte 400-500 euro suuruseid summasid. Kannatanu omandiõigust korterile 3 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja
  4. 4) kolmas isik K-LL – hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 hävinud kuuri taastamistööde maksumust (vastavalt LV-le kuulunud kuuri suurusele) summas 1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu UV 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). UV 2 selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks LV puhul oli 6 m . Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Registri väljatrüki järgi on kolmas isik XXX korteri X omanikuna kinnistusraamatusse kantud 3.02.2016, väljatrükk, kd IV, tl
  5. 5) kannatanu T. A. K. H – hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 aadressil XXX hävinud kuuri taastamise maksumust, milles kannatanul tuleb tasuda vastavalt kuuri suurusele kokku 1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu UV 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). UV selgituste järgi jaguneb kulu 7
(40)2 vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks TAKH puhul oli 15 m . Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kinnistul põlesid kuurid ära. Jäätmete koristamise ja kuuride taastamise organiseeris UV. Kuuride taastamiseks on kannatanu maksnud UV kätte 400-500 euro suuruse summa. Ülejäänud raha on võetud kannatanu rahast, mida ta varem oli maksnud maja ühisesse kassasse. Praegu on kuur taastatud, päris valmis veel ei ole, aga kasutada juba saab. Kannatanu omandiõigust korterile 4 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja
  1. 6) kannatanu AL – hävinesid YYY põlengus 3 kuuriboksi, milliste taastamine läheb kannatanule maksma 1500 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab YYY majas kahte korterit, krt Xja X (registri väljatrükk kd IV, tl 14-16). Korterite juurde kuulus 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules. Korterite omanikud pidi tellima konteineri ja põlengujäätmed ära koristama. Uute kuuride ehituse korraldas GS. Kolm korterite omanikku jagasid vana kuuri aluse territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue ühise kuurihoone. Kokku läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu GS kinnitanud, et kuurid sisuliselt hävisid. Osaliselt ei olnud mõtet kuure taastada. Uute kuuride ehitus läks maksma 4500 eurot, milline summa jagati kuuriomanikega kolmepeale. GS ise ehitas kuurid uuesti üles ja küsis AL-lt ja RÕ-lt nende osa rahast kuuride taastamiseks. 7) kannatanu RÕ - hagiavalduse kohaselt hävinesid 25.03.2015 tulekahjus YYY hoovil asuvad puukuurid, samuti sai kahjustada YYY/X eramu X akent. Kuuride taastamisega seotud kulu on hagi kohaselt 1500 eurot ja eramu akende vahetuse kulu on 623,60 eurot. Akende vahetuse tõendamiseks on esitatud A OÜ arve samale summale (kd II, tl 52-55). 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab YYY majas korterit nr x, uue aadressiga XXX/X (registri väljatrükk kd IV, tl 14 ja 18). Korteri juurde kuulus kokku 2 kuuriboksi. Puukuurid hävisid põlengus, korterite omanikud pidi tellima konteineri ja põlengujäätmed ära koristama. Uute kuuride ehituse korraldas GS. Kolm korterite omanikku jagasid territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue ühise kuurihoone. Kokku läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. Samaaegselt said tules kahjustada ka kannatanule kuuluva korteri 2 akent. Akende klaasid olid paisunud ja mõranenud, akna ääred olid paisunud. Akna eksperdid ütlesid, et parandada ei saa ning aknad tuli välja vahetada. Fotod akendest asuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis, kd II, tl 35-
  2. Mõlema kahe akna puhul on näha, et raamid on paisunud, klaasid purunenud. Akende vahetamise kohta on esitatud A OÜ ja RÕ vaheline ostumüügileping summale 623,60 eurot ning maksekorraldused summa tasumise kohta RÕ poolt (kd II, tl 52-55). Vt nõude põhjenduste osas lisaks ka eelmise punkti juures toodud kannatanu GS istungil antud selgitusi; 8) kannatanu RL – hagi esitatud 4703,75 euro suuruses summas. Nõue tugineb S OÜ hinnapakkumisele (35,91% pakkumusest), summas 3737,37 eurot, Iluehitus OÜ arvele (35,91% arvest), summas 646,38 eurot ja kindlustuspoliisis määratud omavastutuse osast, summas 320 eurot (akende kahjustamisega seotud kulu). 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et on ühe korteri omanik CCC majas, krt, XX (registri väljatrükk kd IV, tl 19 ja 22). Kokku on majas 4 korterit. Maja juurde kuulus kuur, milles oli kokku 9 boksi + 1 garaaž, mis kuulub Pärnu linnale. Kannatanu ühtegi kuuridest ei kasutanud. Kuure kasutasid CCC inimesed ja kasutas ka WWW väike maja Pärnu linnaga tehtud kokkulepe alusel. Kuurid hävinesid tules täielikult. Kannatanu korteriomandi puhul said kahjustada
  3. korruse korteriaknad, mille klaasid läksid kuuma tagajärjel puruks. Kannatanule tekitati kahju kuuride põlenguga vraki koristamise näol, kuuride hävimise endaga kinnisasjale tekkinud kahju ja kuna korteriomand oli kindlustud, siis akende hinnapakkumise puhul jäi kindlustuse poolt hüvitamata omavastutuse summa 320 eurot. Aknaid ei vahetatud välja, vaid parandati. Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus, kd I, tl
  4. Kuurivrakkide koristuse eest 8
(40)maksis RL oma osa E OÜ-le, kes omakorda maksis terviksumma koristusfirmale (arve kd I, tl 136). RL kindlustuse dokumentatsioon asub toimikus, kd II, tl 154-158. Välja on toodud, et kindlustusriskiks on muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot. 9) kannatanu OÜ E – hagi 6798,48 euro suuruses summas. Sellest hävinud kuuri lammutus - ja koristustööd summas 547,48 eurot (30,41% kogukulust), kuuri taastamine summas 3164,95 eurot (30,41 %) ja akende vahetus summas 3086,15 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu seaduslik esindaja JL selgitanud (äriühingu registri väljatrükk kd I, tl 143-144), et ettevõte omab kinnistul ühte korteriomandit (registri väljatrükk kd IV, tl 19-20). Kinnistul paiknenud kuure E OÜ ei kasutanud. Kuuridest olid järel varemed, need hävisid põlengus. Kuurivrakid lammutati ja pind koristati. Kahjustada said ka CCC kortermaja tagumise korruse aknad nii esimesel kui teisel korrusel. Kahju seisnes kõigepealt selles, et tuli lasta kuurid lammutada ja objekt puhastada, kogu maja peale oli maksumus 1800 eurot, mis jagunes protsentuaalselt. Ca 1/3 pidi maksma OÜ E. Akende kahju oli summas 3086,15 eurot ja see tuleneb A OÜ hinnapakkumisest (pakkumine kd I, tl 145-149). See on konkreetselt E OÜ kuuluv osa akende kulust. Ettevõttel said kahjustada esimese korruse aknad. Lisaks kuuride taastamise ülesehitamise maksumus, millest E OÜ peaks maksma 3164,95 eurot tulenevalt S OÜ hinnapakkumisest. Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest on E OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136). 10) kannatanu Pärnu linn on esitanud tsiviilhagi 3130,03 euro suuruses summas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub Pärnu linnale CCC asuvast kinnisomandist 25,64%. Aprillis 2015 toimus nimetatud kinnistul asuvate kuuride põleng, mille käigus said kuurid tõsiseid põlengukahjustusi ning kannatanu vara hävis pea täielikult. CCC kinnistu kaasomanikud tellisid kuuride põlengus säilinud osade lammutamise ning koristamise, mis maksis kokku 1800 eurot. Pärnu linna osa selles 461,52 eurot (25,64 %). Uute kuuride rajamine läheb kokku maksma 10 407,60 eurot, millest kannatanu osa on 2668,51 eurot (25,64 %). Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest E OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136). 11) kannatanu MK – hagiavalduse kohaselt tekitatud varaline kahju XXXXXXX XX kortermaja hoovis kuuride hävitamisega 12 700,60 euro suuruses summas. Hävisid 10 kuuriboksi, mille taastamine läheb maksma 12 700,60 eurot. Kulu tõendamiseks on esitatud kuuride lammutamise arve hinnas 3200 eurot (tõend kd II, tl 7), ehitusprojekt koostamise eest 900 eurot (arve kd II, tl 8), kuuride taldmiku ehitamise kulu 1173,60 eurot ja kuuride ehituse kalkulatsioon summale 7427 eurot (tõendid kd II, tl 8-10). 25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu MK kinnitanud, et omab aadressil XXXXXXX XX 8 korteriga kortermaja (registri väljatrükk kd IV, tl 27). Maja juurde kuuluvad kuurid, kokku 15 kuuriboksi, millest tules hävis 10, 5 kuuri sai kahjustada. Kohtuistungi toimumise aja seisuga on kuurid taastatud ning tegelik taastamise kulu osutus väiksemaks haginõudes toodust. Kannatanu jääb nõude juurde summas 11 343 eurot. Samas välja on toodud nõude kujunemine järgmiselt: 900 ehitusprojekt, 3200 eurot lammutustööd, 6927 eurot kuuride ehitamine, maa-ala plaani tellimine 27,90 eurot ja kortermaja alumise korruse akende vahetus 60 eurot, kokku 11 114,90 eurot (erinevus kannatanu nõudesummaga on 11 343 – 11 114,90 = 228,10 eurot). Kannatanu selgitab istungil, et 10 kuuriboksi hävis tules ja 5 kuuriboksi said küll kahjustada kuid jäid alles. Kannatanu soovib hävinud kuuribokside taastamise raha. Kaitsja küsimustele vastates on MK öelnud esmalt, et 5 kuuri jäid alles, kuid hiljem, et pidanud õiglaseks nõuda süüdistatavalt siiski kõigi kuuride taastamise/ehitamise raha. 12) kannatanu PR - hagiavalduse järgi nõue abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitatud varalises kahjus 19 402,20 eurot. Nõutakse 07.04.2015 põlengus hävinud OOO kinnistu õuel asuvate 9
(40)abihoonete ja katusealuse taastamiseks tehtud hinnapakkumise (summas 23812,20) ja kindlustusandja poolt hüvitatud kahju (4110 eurot) vahe hüvitamist. 25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu andnud põlengu ja tekitatud kahju kohta ütlusi. Kinnistu kuulub temale ja tema vennale kahepeale (registri väljavõte kd IV, tl 28) Omavahelisel suulisel kokkuleppel on jagatud ära kasutamise kord. Põlengu tagajärjel sai kahjustada katusealune ja kuur, mida kasutab kannatanu. Kannatanu on esitanud toimikusse pildi abihoonest enne põlengut (kd II, tl 65). Kogu kinnistu oli riskikindlustusega kindlustatud ning kahju hindamisega tegeles riskihaldur. Vallasasjade osas hüvitas kindlustus kahju täielikult. Ehitiste taastamisväärtust käis kindlustuse poolt hindamas kolm ehitusfirmat (V OÜ ning üks veel). Parimaks hinnapakkumiseks osutus K OÜ pakkumine summale 26 500 eurot. Kuna ehitis ei olnud täpselt selline, nagu kindlustuslepingus on kirjas, ei olnud kindlustusandja nõus ehitise taastamist täies ulatuses hüvitama. Seetõttu otsustas kannatanu ehitise taastada osaliselt ning küsis K OÜ-lt uue hinnapakkumise. Pakkumise summaks osutus 23 812,20 eurot (pakkumine nr 36-130415, kd II tl 63-64). Ehitise taastamise maksumusest hüvitas kindlustus 4410 eurot (kindlustuseandja kiri kannatanule kd II, tl 66). K hinnapakkumist kannatanu vastu ei võta ning on alustanud ehitiste taastamist teise ehitusfirma T OÜ abiga. 6000 euro eest on kannatanu ostnud materjale ning T OÜ loodab töö valmis teha alla 10 000 euroga. Samas on kohtuistungi toimumise ajaks välja tulnud lisakahju, mis tekkis Päästeametikustutustööde käigus tule kustutamisel, ära lõhuti 1914 aastast pärit katusekivid ning saunakuse alune soojustus oli määrdunud. See tuli samuti uus panna. Salva Kindlustuse AS on kannatanu poolt küsitud pakkumises hinnanud kõrvalhoone väärtuseks 28 000 eurot, mistõttu ei pea kannatanu K OÜ pakkumist ehitise taastamiseks ülemääraseks. Kui kohtutoimikusse esitatud varasemate Kinnistusraamatu väljavõtete järgi kuulus CCC majas Pärnu linnale kaks korterit - M1 ja M2 (väljatrükid kd I, tl 128-131), nähtub prokuröri 28.04.2016 tehtud Kinnistusraamatu väljavõtete järgi, et Pärnu linn on ühe korteri (M2) võõrandanud. Kinnistusraamatusse on omaniku vahetuse kanne tehtud 21.04.2016 (väljatrükid kd IV, tl 19 ja 23). TsMS § 210 lg 2 alusel võib jätta kinnistu omaniku vahetumise tsiviilasja lahendamise käigus tähelepanuta. See tähendab ühtlasi, et varasem kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. Pärnu linn on ka korteriomandit M2 puudutava nõude osas jätkuvalt menetlusosaline. Kaitsja ja tsiviilkostjad on esitanud vastuväiteid selle kohta, kui suur osa XXX , YYY, CCC või XXXXXXX XX kinnistutel asuvatest kuuridest tules kahjustada sai ning milline on kahjustamata osade protsentuaalne osakaal. Vastuväidete esitajad on tuginenud kriminaalasja materjalide hulgas olevatele asjatundjate arvamustele tulekahjude tekkepõhjuste kohta. Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendite põhjal on vara hävimine suuremas ulatuses, kui seda on märgitud asjatundja arvamustes, ilmselge. XXX kuuride osas on kaitsja ja tsiviilkostjad viidanud, et asjatundja arvamuse järgi oli elumaja poolt vaadatuna viimane kuuriboks tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 4, 5 ja 6 (kd II, tl 13, 14) näha viimast kuuriboksi, mille lahtine uks on seestpoolt enamikus ulatuses tahmunud, katus on deformeerunud ja praguline, tagasein põlenud ja ülevalt osast poolikute laudadega, ukse kõrvalt esiküljel on laud puudu, kuuri kõrvalkuurist eraldanud vahesein on põlenud. Loetletud kahjude osas ei saa väita, et kuuriboks oleks olnud vigastusteta. Kõik XXX istungitel ära kuulatud kannatanud on kinnitanud, et kuurid hävisid ja ei olnud peale põlengut kasutuskõlblikud. YYY kuuride osas on kaitsja esitanud vastuväite, et asjatundja arvamuse järgi olid kolm viimast kuuriboksi ilma tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 5 ja 6 (kd II, tl 34) näha, et väidetavalt säilinud boksidest kõige tulekahju poolsemal (boks, mille uks seisab fotodel labida abil avatuna) puudub eterniitkatus ning katusetahvlid, mis on alles, on tahmunud ja lahtised, 10
(40)samuti on tahmunud boksi katuselauad. Söestunud on boksi sisemine vahesein, mis eraldas kuuri hävinud boksist, mille uks seisab pildil lahti reha abil. Tähelepanuta ei saa aga jätta ka GS kohtuistungil öeldut, et kuna kuuridel oli ühine tagasein ning seetõttu polnud kuure poolikult mõtet taastada. See oleks võinud tekitada olukorra, kus kokkuvõttes ei jää ükski kuur püsti püsima. RÕ on 13.04.2016 istungil selgitanud, et täielikult oli hävinenud kuuest kuurist neli ja kaks olid saanud veeja tulekahjustusi. Loetletud asjaolude osas ei saa väita, et kolm kuuriboksi oleks olnud vigastusteta. CCC kuuride osas on kaitsja viidanud asjatundja arvamuses kirjeldatule, et kuur hävis 60% ulatuses (arvamus kd I, tl 103-104). Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel (kd I tl 79-101) on nähtav hävinud kuuride rida, millistele on terve välisseina ulatuses tulekahju poolt sisse põlenud augud. Lahtised uksed on sisemisest küljest söestunud. Visuaalne vaatlus tõendab kannatanute ütlusi, et hoone hävis sisuliselt täielikult ning taastamiskõlbulik ei olnud. Hävinud CCC kahest kuuriboksist on foto esitanud ka kuuride kasutaja EK, kd I, tl
  1. XXXXXXX XX põlenud ja taastatud kuuride osas on kaitsja vastuväide, et asjatundja arvamuses kirjeldatule olid kuurid põlengu järgselt 50 % osas säilinud. Kaitsjale jääb mõistmatuks, miks süüdistatavalt nõutakse kogu kuuride taastamise raha ning et UG on 14.04.2016 kohtuistungil rääkinud kuuride lammutusest, aga ei ole teada, kui suures osas kuurid lammutati. Maakohus märkis, et UG mainib 14.04.2016 istungil tõepoolest lammutuse sõna. UG kasutuses olid YYY poolt vaadatuna kuurid 3 ja
  2. YYY poolne kuuride ots jäi tules kahjustamata (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I, tl 161, foto 1). Kuuride omanik MK on 25.04.2016 istungil selgitanud, et 5 kuuri jäid alles ja 10 põlesid ära. UG sõnul olid tema kuuril põlenud seinad ning seina taastamiseks kandis ta ise kulu 130 eurot, mida aga kuurile omandiõiguse puudumise tõttu süüdistatavalt nõuda ei saa. MK ja UG ütlusi kõrvutades on arusaadav, et UG kuurid jäid lammutustööde käigus alles, ühel kuuril põles aga ära osa seina, mille UG ise taastas. Seda, et YYY poolt loendades alates peale viiendat ust on kuuridel suured tulekahjustused, on näha vaatlusprotokolli fotodelt (kd I, tl 159-182). Viienda kuuri uks foto nr 1 järgi asetseb üldisest kuuribokside välisseinast väljaulatuvas osas. Kuuride YYY poolse otsa alles jäämist on 14.04.2016 istungil maininud ka kannatanu AL. AL kasutuses olnud üks kuuriboks oli viimane, mis ära põles, YYY poolne ots kuuridest jäi alles. Kannatanu AK on 14.05.2016 istungil kinnitanud, et tema kasutas XXXXXXX XX kinnistul 2 kuuriboksi, millest ühte sai ta tulekahju järgseltki kasutada, sest kuuriboks jäi tules kahjustamata ning alles. Sama on 14.05.2016 istungil rääkinud ka HK, kellel samuti põles üks kuuriboks ära, kuid teine jäi alles, saades üksnes suitsukahjustusi. Tänavapoolsed osa bokse jäid alles, kui hoovi sissepoole jäävad boksid põlesid kõik ära. Kannatanute ütluste põhjal saab kindlaks teha nelja kuuriboksi kasutajad, kelle kuur jäi tulekahju järgselt alles (UG 2 boksi osas ning AK ja HK 1 boksi osas). Tõendite analüüsimise põhjal on kohus veendumusel, et reaalselt ehitati uuesti üles siiski 10 kuuri ning viis kuuri jäid alles. Seoses viie kuuriga ei ole kahjunõuet ka tekkinud, va UG paranduskulude maksumus, mida ta süüdistatavalt aga ei nõua. Asjatundjate arvamuste koostamise esmaseks eesmärgiks on olnud tulekahju põhjuste võimalikult objektiivne väljaselgitamine, mitte kannatanute kahju suuruste fikseerimine. Nimetatud materjalid ei ole kahju suuruse kindlaksmääramise osas asjatundja arvamuseks. Toodud arvestused ja protsendid on pigem põlengu mahtu puudutavad, et tulest jäi füüsilisel kujul alles teatud protsendi ulatuses kuuri konstruktsioone. See ei tähenda aga, et alles jäi viidatud protsendis tulekahju kahjustustest puutumata osi. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et arvesse ei saa võtta mitte üksnes vahetuid tulekahjustusi, vaid ka tulekustutustööde käigus paratamatult tekkinud veekahjustusi (näiteks sündmuste kokkuvõtete järgi kulus XXXXXXX XX kuuri põlengu kustutamiseks vett 12 000 liitrit (kd I, tl 191), CCC põlengu kustutamiseks 10 000 liitrit (kd I, tl 114). Kustutusvee tekitatud kahjude tagajärjel võivad ka hiljem ilmneda ettearvamatud kahjustused puitkonstruktsioonides, tekkida hallitus vms. 11
(40)Kaitsja on XXXXXXX XX kuuride taastamise maksumuse juures vaielnud vastu ka ehitusprojekti kulule (900 eurot). MK on märkinud istungil, et projekti nõudis linnavalitsus. Kaitsja hinnangul ei 2 pea projekti kuni 20 m suuruse ehitise ehitamiseks olema. Samas kui terve hoone mõõtmeteks on asjatundja arvamuses (kd I, tl 185 -186) toodud 30x5 meetrit, siis 2/3 kuuri taastamiseks oli vaja ehitada kindlasti suurem hoone kui 20 m2 pindalaga. Tegemist on kuluga, mida tõendab toimikus asuv arve-leping nr 1008069, kd II, tl 8. Kulu kandmine on põhjendatud. Kinnisasjade endise olukorra taastamiseks esitatud tsiviilhagisid kokku võttes nähtub, et taastada soovitakse nelja kuuribokside hoonet ning PR poolt abihoonet ja katusealust. Samuti on vastavate nõuete alla paigutuvad tulekahjudes kahjustada saanud YYY/2 eramu kaks akent (RÕ nõue) ning MK, OÜ E ja RL nõuded kahjustatud akende osas. Kulude jaotamise metoodikad on kinnistute puhul erinevad, kuid see, mil moel kahju kaasomanike vahel jaguneb, ongi kaasomanike endi otsustada. Nii on XXX otsustanud kuuride taastamise kulu jagada vastavalt iga korteri kasutada oleva kuuri suurusele, YYY kinnistu omanikud omavahel võrdselt ning CCC omanikud vastavalt korterite reaalosa osa suurusele. Kõikide kinnistute taastamistööde kohta on esitatud hinnapakkumised/kalkulatsioonid. Küll ei ole kõik kinnistu omanikud võetud pakkumisi käiku lasknud, vaid on püüdnud viia taastamistööd läbi täielikult või osaliselt oma jõududega. XXX kuuride taastamise osas on esialgse kallima hinnapakkumise asemele esitatud kalkulatsioon, CCC osas on toimikus hinnapakkumine, XXXXXXX XX osas hinnapakkumised ja kalkulatsioon, YYY kuuride taastamise kohta hinnapakkumine, millest ei lähtutud, OOO kinnistu osas hinnapakkumine ja selgitused, mil moel püütakse kinnistut taastada odavamalt.

§ 132

kohaldamisel kinnistute taastamise juures ei ole tähtsust, kas taastamistöödega on alustatud, samuti ei kohusta seadus kedagi tegema töid ehitusettevõtte asemel oma jõududega. Sellele vaatamata ei andnud näiteks YYY kinnistu omanikud käiku 8600 eurole tehtud ehituspakkumist (kd II, tl 51), vaid taastamistööd otsustas teha üks kinnistu omanikest. Küll saab kordades suurema pakkumise põhjal siiski järeldada, et küsitav 4500 (6 kuuriboksi) eurot kuuride taastamise eest on objektiivne ning igati põhjendatud summa. XXX kinnistu kuuriboksi taastamishinnaks on 7665,14 eurot (8 kuuriboksi), CCC kuuribokside taastamise hinnaks 10 407,60 eurot (9 kuuriboksi), XXXXXXX XX (10 hävinud kuuriboksi) kuuride taastamishinnaks on 7889 eurot. Hindade kõrvutamisel selgub, et hinnad on sama tasemega. Oluliselt odavamaks on kujunenud üksnes YYY kuuriboksi taastamine, sest hoone ehitati üles täielikult oma jõududega. Suuremate ja rohkema arvu boksidega kuuride taastamine on olnud kallim, väiksemate hoonete taastamine odavam. Kohtu arvates on hinnad ka nende omavahelise kõrvutamise tulemusena kinnisasjade taastamiseks mõistlikus suuruses. Sisulisi vastuväiteid ei ole kaitsja ega ka tsiviilkostjad kalkulatsioonidele/hinnapakkumistele toonud. Leitud on üksnes, et kannatanud saavad kasutatud kuuride asemele uued, mis ei ole õiglane. Vastavate vastuväidetega seonduvat on kohus selgitanud juba

§ 132rakendamist kommenteerides.

Süüdistatava poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et põlenud kinnisasjade taastamine võiks maksta vähem. Kahju hüvitamise regulatsioon ei näe ka ette, et asja parandamisel tuleb hinnapakkumised võtta mitmelt ettevõtjalt (CCC kinnistuomanikud võtsid vaid ühe pakkumise) ning et kannatanu ei võiks kahjunõude suurust tõendada ühe pakkumisega. Kaitsja on 10.05.2016 esitatud kirjalikus seisukohas RÕ tsiviilhagi osas märkinud, et A OÜ arvel ei ole kirjas, mitu akent vahetati. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu 13.04.2016 istungil räägitust võimalik aga järeldada, et vahetati välja enam kui kaks akent. Kannatanu on kirjeldanud kahe akna kahjustusi, millised tuli ka välja vahetada. Samuti on A OÜ arvel toodud summa kahe akna väljavahetamise kohta mõistlikus määras (akende hind + paigaldus). RÕ akende tehingu hind on kohtu arvates vastav kahe akna vahetamisele kulunud summale ning millegagi ei ole põhjendatud kaitsja vastuväide, et äkki RÕ vahetas kahe akna asemel välja rohkem aknaid. Selleks, et kannatanu 12

(40)ütlusi kahtluse alla seada, peavad esinema mingid objektiivsed asjaolud, mis annaks aluse kahelda kannatanu poolt esitatud andmete õigsuses. Antud juhul neid ei esine. RÕ poolt on esitatud kohtule 13.05.2016 ka täiendavad selgitused ja tõend, kuid peale asja sisulist arutamist esitatud selgitustele ja tõendile ei saa kohus otsuses tugineda (vt TsMS § 436 lg 3). Kahtlemata on kannatanu RL puhul omavastutuse summa kuluks, mis on põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kannatanu kinnisasjale tekitatud kahjuga. RL kindlustuse dokumentatsioonis (kd II, tl 154-158) on välja toodud, et kindlustamise kindlustusriskiks on muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot. Kui süüdistatav ei oleks CCC maja kuure süüdanud, ei oleks CCC majal tulekahju kahjustusi tekkinud. Kuuride süütamisega tekkis aga kahju, mille hüvitas vastavalt kindlustuslepingule kindlustusandja. Kannatanu RL kanda jäi omavastutus, mida kannatanu ei oleks pidanud kandma, kui süüdistatav ei oleks vara hävitavat süütegu toime pannud. Kohtupraktikas ei ole omavastutuse väljamõistmise näol kahju tekitajalt ka midagi tavapäratut. Põhjendatud on koristustöödegi kulude hüvitamine, sest põlengujääkide peale uusi hooneid ehitada ei saa. Nii XXX, CCC kui XXXXXXX XX kinnistute omanikud on esitanud koristuskulude näitamiseks arved. XXX elanik UV on selgitanud 10.05.2016 istungil ja kirjalikes seisukohtades (kd IV, tl 87-88), et konteiner telliti vaid korra ning veendudes, et koristuskulud võivad osutuda sellisel kujul üsna kalliks, korraldasid edaspidi majaelanikud põlengu jääkide äraveo oma vahendite ja kuludega. Nimetatu aitab mõista põhjust, miks XXX omanike poolt nõutavad koristuskulud on kõige väiksemad. Eelpool käsitletud tõendite alusel rahuldas maakohus eelloetletud 5 esimest tsiviilhagi (kannatanud IT, KK, ST, K-LL ja T. A. K. H) kinnisasjade taastamise kulude osas osaliselt, arvestades UV esitatud ja kuuride taastamiseks reaalselt kulunud või veel kuluva töö hinda (so summat, mille kohus on kannatanute esitatud asjaolude põhjal

§ 127lg 6 alusel otsustanud arvestustele lisada).

Järgneva 5 tsiviilhagi (AL, RÕ, RL, E OÜ, Pärnu linn) osas luges maakohus hagid kinnisasjade taastamise kulude suhtes põhjendatuks ning rahuldas need ulatuses, millises kannatanud on soovinud. MK haginõue (nõuete kirjeldustes p 10) kuulus rahuldamisele summas 11 114,90 eurot. Arvutuskäigu tõi maakohus kannatanu haginõuet kirjeldades välja. Kannatanu enda poolt nõutud 11 343 euro suurust summat maakohus üksikuid nõudeid liites kokku ei saanud. Kannatanu on välja toonud summaliselt, millest tema nõue koosneb, mistõttu ei saa täitmata jäänud tühimiku osas nõuet rahuldada. Maakohtu hinnangul on keerukam olukord PR hagiga. Iseenesest põhjendatud oleks PR kasuks rahuldada nõue kogu haginõudes toodud ulatuses, so 19 402,20 euro suuruses summas (K OÜ pakkumine, millest on lahutatud kindlustushüvitise summa). Kohtuistungil on PR aga selgitanud, et loodab kinnisasja taastada 6000 euro suuruse materjalikulu ja alla 10 000 euro suuruse ehitusrahaga. Nimetatud on ka tulekahju kahjusid, millised kannatanu poolt välja toodud summades ei sisaldu. Uute asjaolude valguses saab kohus kinnisasja taastamise maksumuseks 6000 eurot materjalikulu,

§ 127

lg 6 alusel hinnanguliselt alla 10 000 euro suuruseks ehitisrahaks määratuna 9000 eurot (vähemaks ei saa summat alandada, sest kui on öeldud, et summa jääb alla 10 000, siis ei saa eeldada, et mõeldakse 7000 või 8000, rääkimata veel minimaalsemast, vaid 10 000 euro lähedast summat) ning kannatanu nimetatud vanade katusekivide ja sauna ukse aluse taastamiseks

§ 127

lg 6 alusel kohtu poolt määratuna hinnanguliselt 300 eurot.

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest nõude rahuldamise seisuga ei ole kulud veel kantud ning kannatanu nende täpset suurust välja tuua ei oska, samuti ei kasutata hoone taastamiseks nö täisteenusena (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis) ehitusettevõtjat, kellelt oleks pakkumise alusel konkreetsete materjalide hind võimalik ette küsida. Sauna ukse aluse taastamise kulu 300-st eurost oli maakohtu hinnangul mitte enam kui 100 eurot, katusekivide soetamise hinnaks määrab kohus 200 eurot (katusekivid on 13

(40)teadaolevalt kallid, kannatanu on aga märkinud ka, et tegemist oli ajalooliste ning 20. sajandi algusest pärinevate kividega, Kohtu poolt määratud hind kivide osas on seega pigem minimaalne). Kokku moodustab tulekahju kahjude taastamise kulu 15 300 eurot (6000 + 9000 + 300). Summast tuleb maha arvata kindlustuse poolt makstu hoone taastamiseks (15 300 - 4410 eurot) = 10 890 eurot. Kuna kannatanu enda ütluste alusel on tuvastatav, et selle suurusjärgu summadega saab kahju taastada, ehitusfirma pakkumist vastu ei võeta ning näidatud odavamate kalkulatsioonide põhjal on reaalsete taastamistöödega juba algust tehtud, ei saa kohus kannatanu kahjuks suuremat hüvitist välja mõista. PR kasuks kuulus välja mõistmisele kahju summas 10 890 eurot. Maakohus leidis, et kahjustada saanud või hävinud vallasasjade puhul on tsiviilhagide lahendamisel olukord teistsugune, sest kui kinnisasja kahjustamisel hüvitatakse kannatanule kinnisasja taastamise kulu, siis vallasasjade puhul tules hävinud asjad reeglina taastatavad ei ole. Erand on tsiviilhagi üksnes JM-le kuuluva auto Pontiac Trans Sport osas. Autol sai kahjustada tulekahjus tagumine vasak tuli (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli kd I, tl 178, tuli on pragunenud ning ülevalt äärest deformeerunud), sõiduk on vaatamata tulekahjukahjustustele taastatav. Seega tuleb sõidukigi puhul lähtuda

§ 132regulatsioonist.

Arvestades, et parandamist vajab üksnes tuli, ei ole parandamine asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Tagatule asendamise kulu ei saa kõrvutada kogu auto väärtusega. 14.04.2015 kohtuistungil on kannatanu JM rääkinud, et Pontiacil sulas põlengus ära vasakpoolne tagumine tuli. Tule asendamine läks maksma 150 eurot. Tule hinna sai kannatanu internetist. Kasutatud tuli asendati kasutatud tulega. Maakohus pidas kahjunõude summat mõistlikuks ning rahuldas nõude. Edasiselt käsitles maakohus hüvitusnõude osa, mis puudutas kuurides ja kinnistute õuealadel asuvaid muid esemeid. Maakohus tõi välja, et hävinud asjade loetelud sisalduvad nii hagiavaldustes, süüdistuses ning on enamikus ulatuses läbi räägitud kohtuistungitel. 1) Kannatanu UV-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuulunud küttepuud 6m3 väärtusega 270 eurot, 1 tonn turbabriketti väärtusega 125 eurot, erinevad käsitööriistad kogu väärtusega 400 eurot, mootorsaag Družba väärtusega 100 eurot, aiatoolid 4 tk väärtusega 60 eurot, vanaaegne vokk väärtusega 150 eurot, soome kelk väärtusega 100 eurot, kalastusvahendid väärtusega 250 eurot (5 õngelanti, rullid, tamiilid, kahvad), tööriided ja jalanõud väärtusega 300 eurot, aiagrill väärtusega 60 eurot, elektriline veepump 150 eurot, veevoolikud väärtusega 35 eurot, elektripikendusjuhtmed väärtusega 150 eurot, uisud ja hokivarustus 2 komplekti väärtusega 350 eurot, aiatööriistad väärtusega 250 eurot, poolplastikust suusad kolm paari väärtusega 150 eurot, suur lehepuhur bensiinimootoriga STIHL väärtusega 550 eurot, vedavate ratastega muruniiduk 450 eurot, aiaprits 2 tk väärtusega 150 eurot, erinevad värvid, osa neist avamata summas 200 eurot, õlid ja bensiin kanistrites 150 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 350 eurot. Kokku on nõude suurus 4565 eurot. Kannatanu on 12.04.2016 kohtuistungil selgitanud, et asjade hinnad on saadud internetis esemete väärtuseid uurides, poodides hinnavaatlusi tehes ning poja ja sõpradega konsulteerides. Kogu tehnika, sh saed, olid töökorras. Enamik asju olid kasutatud, mõni asi oli uus. 2) Kannatanu LV-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuulunud küttepuud 4m3 väärtusega 160 eurot, pakendatud brikett 1 tonn väärtusega 120 eurot; aiatööriistad, oksakäärid 2 tk, rehad, kirves, labidad ja tavalised tööriistad, haamrid, käsisaed, plaadilõikur – koguväärtusega 200 eurot ja seina glasuurplaadid 4 pakki väärtusega kokku 35 eurot. Nõude kogusumma on 515 eurot. LV on kuuris asunud asjad lugenud üles ka tema poolt SL nimele antud volikirjas (kd II, tl 31). 3) Kannatanu IT hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad küttepuud 1,5m3 väärtusega 60 eurot, jalgratas väärtusega 140 eurot, Singeri õmblusmasin väärtusega 160 eurot ja aiatööriistad väärtusega kokku 20 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu rääkinud, et esemetele hinna määramises on ta arvestanud, et tegemist oli kasutatud asjadega. Hindu on kontrollitud turuväärtuse 14

(40)järgi, internetist. Ka internetist on vaadatud just kasutatud asjade hindu, nii nagu kannatanul tules hävisid; 4) Kannatanu KK-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 5m3 küttepuid väärtusega 250 eurot. 5) Kannatanu ST-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 10 mootorsae ketti väärtusega kokku 120 eurot, 20 mootorsaeketi lehte väärtusega kokku 200 eurot, seif väärtusega 200 eurot, erinevad kalastustarbed väärtusega kokku 425 eurot (saapad, konksud, tamiilid summas 325 eurot ja õnged 100 eurot), 6 autorehvi väärtusega kokku 180 eurot, dušisegisti väärtusega 130 eurot, 10 rm küttepuid väärtusega 350 eurot, suusad, kepid saapad 200 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et üürib korterit MT-le. Kannatanule kuuluvad maja juures olevad kaks kuuri. Üürnik kasutas neist ühte kuuri puude hoidmiseks. Kuure hoiti kogu aeg lukus. Hävinud asjade hinnad on saanud kannatanu tuttavate käest küsides ja osta.ee internetileheküljelt vaadates. Asjad olid enamjaolt kasutatud, dušisegisti oli karbi sees täiesti uus ja üks õng ka. Muude asjade hinnad ongi esitatud kui kasutatud asjade omad. 6) Kannatanu T. A. K. H-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 3 jalgratast, 2 puidust aiatooli (nimetatud süüdistuses) ja tööriistad koguväärtuses 500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on XXX krt X omanik. Korteri juurde kuulus ka üks tules hävinud kuuriboksidest. Kuur oli lukustatud. Kuuris olid 3 ratast, üks oli väga uus, kaks vanemad, aga heas töökorras, 2 puidust tooli ja tööriistad, kirves, saag ning voolikukäru. Uue jalgratta hinnaks oli 300 eurot. Ülejäänud ning kasutatud asjadele on kannatanu arvanud väiksemad hinnad. Kolm söestunud jalgrattaraami on nähtavad XXX sündmuskohal tehtud fotodel (vaatlusprotokoll kd II, tl 15, foto nr 10). Ükski teine XXX kuuripõlengu kannatanu ei ole väitnud, et tal põlesid tules ära 3 jalgratast, mistõttu saab tegemist olla vaid TAKH-le kuulunud ratastega. 7) Kannatanu AL-l hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 4 rm küttepuid väärtusega 148 eurot, 10 puitprussi väärtusega 120 eurot, 2 alumiiniumredelit väärtusega 150 eurot, 60 tk erinevaid entsüklopeedia raamatuid väärtusega kokku 100 eurot, meeste linnajalgratas väärtusega 160 eurot, elektritrell väärtusega 20 eurot, 2 kirvest väärtusega 20 eurot, aiakäru väärtusega 20 eurot. Kahju kogusumma on 738 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab YYY majas kahte korterit, krt 2 ja 4. Korterite juurde kuulub kokku 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules, samuti kuuris olnud asjad. Asjade hindu vaatas kannatanu internetist ning püüdis panna pigem väiksemad kahjunõude summad, sest asjad olid kasutatud. Tules hävisid lisaks hagis toodule entsüklopeediaraamatutele ka juturaamatuid, kokku oli raamatuid 100-150 tk; YYY sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd II, tl 34) fotol nr 7 asetseb kuuri varemete ees põlenud meeste ratta raam. Teised sündmuskoha kannatanud ei ole põlenud ratast enda kahjude hulka märkinud, mistõttu saab järeldada, et ratas kuulus AL-le. 8) Kannatanu EK-l hävisid 3.05.2015 põlengus temale kuuluvad Kulla sulatusahi, see oli suur, kannatanu tegi sellega tööd, maksis 876 eurot; relvakapp metallist 280 eurot; 2 bensiinikanistrit täis olid 40 l kokku, 56 eurot; puituks u 79 eurot; nuuskpiiritus seda oli 35 liitrit maksis 147 eurot; 2 labidat kokku 8,20 eurot; puidusaag 8,80 eurot; reha 6 eurot; lumelabida Fiskars 21 eurot; ventilaator 29 eurot; kaks lumekirkat 19,90 eurot; seinakell 24 eurot; kühvel 2,35 eurot; autoratta teleskoopvõti 9,60 eurot; silikoonpüstol ja ehitustarbed 8,24 eurot; gaasipriimus 28 eurot; metallämber 4,60 eurot; klaaslaud metallalusega 29 eurot; autotungraud õliga so 26,90 eurot; küttepuude korv 9,50 eurot; reklaamivälialus 67 eurot; aiasirm 49 eurot; 2 tooli kunstnahaga metallist 33,90 eurot; auto käivitusjuhtmed 24 eurot; asfaldihari 6,70 eurot; plastikluud 11,80 eurot; spordikott 39 eurot; pliidiahjuroop 6,90 eurot; 2 kg auto pulberkustuti 27 eurot; ohukolmnurk 7,50 eurot puksiiri tross 15
(40)6,60 eurot; majapööningu redel 45 eurot. EK-le tekitatud kahju kokku on 1997,49 eurot. Kindlustus hüvitas sellest 500 euro suuruse osa. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kahel kinnistule, WWW ja CCC, kuulusid ühised kuuriboksid, mis kinnistamisel jäid CCC maa alale. Samas kannatanu kasutas CCC territooriumil olevat kuuriboksi esialgse kokkuleppe kohaselt ikkagi edasi ning hoidis seal temale kuuluvaid asju. Asjad hävisid põlengus. Kuur oli lukustatud. Põlengus kuur hävis. Asjade hinnad on kannatanu vaadanud poodidest ja internetist, kõik hinnad on toodud kui uute asjade omad, kuigi ükski ese uus ei olnud, kõik olid kasutatud. EK koostatud asjade nimekiri asub toimikus (kd I, tl 122), nimekirja juures on fotod põlenud kuuriboksidest ja asjadest (tl 123-125). Fotodel on tuvastatavad põlenud kulla sulatusahi, labidate ja rehade otsad, toolide raamid, reklaamvälialuse raam, tungraud, saag, puidust uks, ventilaator, silikoonpüstol, metallämber, küttepuude korv, kütuse kanistrid ja hulgaliselt muid põlenud asjade detaile. 9) Kannatanu JM-l hävisid 4.04.2015 põlengus temale kuuluvad kaks jalgratast Trek väärtusega 500 eurot, sõiduauto 4 rehvi väärtusega 200 eurot, küttepuud väärtusega 40 eurot, tuhaimur väärtusega 32 eurot. Varalise kahju kogunõue on summas 772 eurot, millele lisandub Pontiac Trans Sport tagatule kahjustamise kulu 150 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli XXXXXXX XX-X majas üürnik. Korteri juurde kuulus ka kaks kuuriboksi, mida kannatanu sai kasutada. Kõik esemed olid kasutatud 4 aastat, peale suverehvide, mida kannatanu oli kasutanud 2 aastat. Esemete väärtused võttis kannatanu sama hinna järgi, millega oli need ostnud. Samas on kannatanu rõhutanud, et hinnad on toodud pigem väiksemad ja selle aja omad, kui tema asjad ostis, mitte hetkel kehtivate turuhindade järgi. Kaks põlenud jalgratast on nähtavad XXXXXXX XX põlengu sündmuskoha vaatlusprotokollis kd I, tl 168 ja 173. Ükski teine selle maja põlengu kannatanu jalgrattaid kahjuna ei nimeta. 10) Kannatanu SN-l hävisid 4.04.2015 põlengus temale kuuluvad 3 rm küttepuid väärtusega 90 eurot, 4 sõidukirehvi väärtusega 128 eurot, Fiskars tungraud väärtusega 45 eurot, elektrikeevitusaparaat väärtusega 300 eurot, akulaadija väärtusega 20 eurot ja puidu ning metalli käsitööriistad (istungil öeldu järgi puurid, haamrid, saed) väärtusega kokku 250 eurot; 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli XXXXXXX XX majas üürnik. Korterit üüritakse läbi LK. Tema kasutuses on 3 korterit, 9, 10 ja 11 ning 2 kuuriboksi. Kuurid olid lukustatud enne põlengut. Kuuriboksid hävisid, samuti kuurides hoitud asjad. Põlenud rehvid olid koos velgedega, kaks olid uued ja kaks kasutatud. Asjad kuulusid kannatanu tööõpetusõpetajast abikaasale, kes on nüüdseks surnud. Tema nimetas ka asjade hinnad. 11) Kannatanu UG-l hävisid 4.04.2015 põlengus temale kuuluvad naastrehvid 4 tükki (125 eurot tükk) kokku väärtusega 500 eurot, 70 meetrit elektrikaablit 3x2,5 väärtusega 77 eurot, 3 lumelabidat, lumesahk ja 2 reha väärtusega kokku 73 eurot, televiisori antenn väärtusega 35 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli XXXXXXX XX majas üürnik. Korterit üüritakse läbi LK. Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke asju. Kannatanu üritas põlevast kuurist ka oma asju kätte saada ning osad esemed sai päästetud. Ära põlesid Michelin Ice rehvid, mis ei olnud aastatki vanad (4 tk), 3 Fiskars lumelabidat, üks lumesahk, 2 lehereha Fiskars ja antenn. Lumesahk ise maksis 50 eurot. Televiisori antenni hinnaks on 35 eurot. Rehvide originaalhind on 140 eurot, kannatanu on arvestanud eseme kulumist. Ühegi asja puhul peale kaabli ei ole esitatud ostuhinda, vaid on arvestatud, et esemed olid kasutatud. Kokku on nõue summas 685 eurot. 12) Kannatanu AL-l hävisid 4.04.2015 põlengus temale kuuluvad 7 linnuvõrku - väärtus kokku 140 eurot, linnuvõrk maasikatele väärtusega 40 eurot, katteloor väärtusega 7 eurot, kasvuhoone kile väärtusega 25 eurot, kastekann väärtusega 5,50 eurot, laste kastekann väärtusega 4,50 eurot, aiakäärid väärtusega 24 eurot, reha väärtusega 5 eurot, käpaga kõblas väärtusega 5 eurot, aiahark väärtusega 17 eurot, laste vihmakeep väärtusega 2 eurot, täiskasvanu vihmaülikond väärtusega 59 eurot, 16
(40)sääsekaitsejakk väärtusega 11 eurot, 4 paari säärikud väärtusega kokku 68 eurot, tõukeratas väärtusega 139 eurot, jalgrattapump väärtusega 31 eurot, 3 jalgratta kiivrit (30 eurot tk) kokku väärtusega 90 eurot, 3 villast tekki väärtusega 207 eurot, narivoodi koos õppimislauaga väärtusega 100, 1000 raamatut (5 eurot tükk) väärtusega kokku 5000 eurot, maniküüri ja pediküüri tooted (salongi sisustus) väärtusega kokku 200 eurot, kasutatud jalatsid ja riided kokku väärtusega 200 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli XXXXXXX XX majas üürnik, üürib kahte korterit, nr 5 ja
  1. Maja kuulub MK-le. Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke asju. Kannatanu oli enne tulekahju kolinud kõik oma asjad Koonga ametikorterist ära ja paigutanud XXXXXXX XX kuuridesse. Raamatud olid Cambridge ja Oxfordi sõnastikud, tööks vajalikud õppevahendid, väliskirjastuste raamatud. Osa raamatuid on kindlasti kallimad, hinnad on pandud hinnanguliselt. Kannatanu on töötanud nii eesti kui inglise keele õpetajana. Inglise keelsed raamatud moodustasid põlenutest 10 %. 10-15 % olid õpikud. Kannatanu hoidis raamatuid kümnekonnas banaanikastis. Raamatute kogus on saadud umbkaudselt, arvestades, kui palju raamatuid enne kolimist kannatanul riiulites oli. Üldiselt põlenud asju oli nii uusi kui ka vanu. AL põlenud raamatud on näha toimikus asuval vaatlusprotokolli fotol, kd I, tl
  2. Fotol on tuvastatavad ka kannatanu poolt hagetava laste narivoodi raamdetailid. 13) Kannatanu OÜ-l H sai kahjustada 4.04.2015 põlengus temale kuulunud kaubik Ford Transiti (registrinumbriga XXXXXX) vasak külg ja katus, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 3900 eurot. 25.04.2016 kohtuistungil on tunnistajana kannatanu müügiesindaja JJ selgitanud, et XXXXXXX XX majas elas ettevõtte autojuht JM, kellel oli luba sõidukit kodus hoida. Põlesid elanike kuurid ja buss seisis kuuri ääres ning sai kannatada. Bussil hävines kaubaruum nii sisemiselt kui väliselt. Bussi väärtus oli põlengukahjustusteta 4500 eurot (Info Auto hinnang kd II, tl 3). Hinnatud on töökorras ja kahjustusteta bussi hinda, vaatamata sellele, et hinnapakkumine on antud pärast põlengut. Hinnapakkumise järgi oleks taastamine läinud maksma 6125 eurot (kd II, tl 4). Ettevõte otsustas bussi müüa maha jääkväärtusega summas 600 eurot (müügileping ja arve-saateleht kd II, tl 5-6). Haginõude summaks on põlemata bussi väärtuse ning kahjustatud bussi eest saadu hinnavahe. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu JM rääkinud, et Ford Transit seisis tulekahju lähedal, sest oli tema tööbuss. Kannatanu üüris korterit aadressil XXXXXXX XX-X. Kannatanu kustutas bussi pulberkustutiga. Ford Transit oli pargitud meetri kaugusele põlevatest kuuridest. Auto kuulus H OÜ-le. Fotod põlengukahjustusega bussist on nähtavad sündmuskoha vaatlusprotokollis, kd I, tl 174-
  3. Maakohus tõi välja, et kannatanuid on hoiatatud vastutusest ütluse andmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest vastavalt KarS §-dele 318 ja 320 alusel. Seetõttu ei ole vähemalt olemasolevate tõendite kontekstis põhjust arvata, et hagides esitatud hävinud asjade nimekirjad oleksid ebaõiged. Nõutud on peamiselt küttepuid, rehve, aiatööriistu jms, mida inimesed ikka kinnistutel paiknevates kuurides hoiavad. Ükski kannatanu ei ole esitanud eluliselt täiesti ebausutavat nõuet, näiteks põlenud ehete vms väärtuse hüvitamiseks. Kannatanute vallasesemete nimekirjad, kes kohtus ei käinud, ei ole suured. KK on esitanud kahjunõude üksnes tulekahjus hävinud küttepuude osas. Kinnistu omaniku nõudena on usutav, et ta oma küttepuid hävinud kuuris hoiustas. Kohtuistungil ei selgitanud tsiviilhagiga seonduvat ka LV pärijana menetlusse kaasatud kolmas isik K-LL. Hävinud vallasasjade osas aitab nõuet tema puhul tõendada lisaks LV nimekiri põlenud esemetest, millised ta on üles loetlenud SL nimele koostatud volikirjas. Volikiri on koostatud vahetult peale põlengut ning kohtul puudub kahtlus hävinud esemete nimestiku ehtsuses. Ka volikirjas on hävinud esemeteks loetletud küttepuud ja klotsid, brikett, aiatööriistad, glasuurplaadid, kelk, suusad, tööriistad. Nimekiri kattub süüdistuses toodud hävinud esemete nimekirjaga. Maakohtu hinnangu põhjal võib loeteludes märgitud hävinud asjade eeldatavat koguseid ja väärtusi arvestades osasid hagetavaid kahjuhüvitisi pidada siiski mõnevõrra ülepaisutatuks. Seetõttu tuleb 17
(40)tulekahjus hävinud vallasasjade väärtuse hindamisel kohaldada ka

§ 127

lg-s 6 sätestatut, millest tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. UV vallasasjade nõude osas leidis maakohus järgmist. Kuigi korter, milles UV elab, kuulub Kinnistusregistri järgi tema pojale, on kannatanu selgitanud, et on elanud korteris 75 aastat. Kannatanu korteris elamist tõendavad tema selgitused tulekahju öö kohta, mis näitab, et kannatanu viibis sel ajal XXX korteris, dokumentatsioon, mille kohaselt on UV ajanud kuuride taastamisega seotud asju, aga ka teiste XXX maja elanikest kannatanute tunnistused (MT on 13.04.2016 istungil kinnitanud, et majavanem on U korterist 2, SL, et majandamisega tegeles ja põlenud kuuride koristamise organiseeris UV, IT, et UV elab XXX majas). Vastavate asjaolude põhjal puudub kohtul kahtlus, et UV XXX majas elab ja et kuuris hävinud ja loetletud vallasasjad kuulusid UV-le. UV kriminaalasjas antud ütlustest järelduvalt on kõnealust vara hinnanud hageja ise koos lähikondsete isikutega. Hävinud asjade loetelus on märgitud mitmeid asjade kogumeid, nt õlid ja bensiin väikestes kanistrites 150 eurot ja värvid purkides (osad avatud) 200 eurot. Iseenesest on see mõistetav, et kõiki üksikuid asju ei pruugi isik suuta tagantjärele meenutada ega loetleda. Samas pole kõikidele esemegruppidele antud kogused ja väärtused maakohtu hinnangul mõistlikus suuruses, arvestades ka

§ 132

lg-s 1 lähtuvat põhimõtet, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kannatanu on öelnud, et õli oli vähemalt neli 5 liirist kanistrit ning lisaks bensiin. Kannatanu kirjelduse põhjal võtab kohus aluseks, et ka bensiini oli umbes sama palju - 4 kanistrit. See teeb õli ja bensiini koguseks kokku 8 x 5 = 40 liitrit. Arvestades bensiini hinnaks ca 1 euro liiter ja õli hinnaks 2 eurot liiter, on mõistlikuks kahjusummaks bensiini ja õlide eest 60 eurot (20 x 1 + 20 x 2). Mõistlikuks kahjunõude suuruseks värvide eest loeb kohus 90 eurot. Keskmise värvi 1 liitri hind kaubanduses on 6 eurot. Kannatanu ei ole purkide summat ja suuruseid nimetanud, aga põhjust ei ole arvata, et värve oleks olnud üle 15 liitri, mis on kohtu poolt pakutuna isegi üsna suur kogus. Kui värve oligi rohkem, siis hüvitise suurust see ei muuda, sest arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et osad värvid olid avatud, mis oluliselt vähendab värvide hinda (tahes tahtmata pääseb avatud kaane vahelt värvipurki õhku ja värv hakkab kuivama. Avatud värvi on ilmselt juba kasutatudki). Värvide eest on mõistlikuks kahjusummaks 6 x 15 = 90 eurot. Maakohus ei nõustunud ka UV poolt esitatud mitmete muude hävinud esemete väärtuste suurustega. Kannatanu on 12.04.2016 istungil esemete väärtusi määrates korduvalt öelnud, et hinnad sai vaadatud reklaamlehtede järgi, samuti poodidest ja internetist. Kordagi ei ole kannatanu öelnud, et on võtnud arvesse, et tema asjad olid kasutatud. Loetletud asjadest ei kaota aja jooksul oluliselt väärtust küttepuud ja turbabrikett, uute asjade hinnad ei ole kindlasti antud aga ka Družba mootorsae, vanaaegse voki ja soome kelgu puhul. Ülejäänud asjade (peamiselt tööriistad ja aiatehnika) osas rahuldas maakohus kannatanu nõude 80 % ulatuses kannatanu poolt märgitud hindadest. 20 % luges maakohus mõistlikuks keskmiseks asjade väärtuste vähenemise ulatuseks

§ 127

lg 6 alusel määratuna, arvestades, et UV on öelnud, et hävinud esemete hulgas oli ka uusi. Maakohus rahuldas seega UV 4565 euro suuruse nõude vallasasjade osas 3671 euro suuruses summas. Sellest bensiin, õli ja värvid 150 eurot, mootorsaag Družba 100 eurot, puud ja brikett 395 eurot, vokk 150 eurot, soome kelk 100 eurot ning muud asjad 20 % ulatuses 2776 eurot (3470 – 20%, so 694 eurot = 2776). Viimati nimetatud summat pidas maakohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitiseks

§ 127lg 6 mõttes.

Maakohus leidis, et

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud vallasesemete täpset põlengueelset hinda muul moel kindlaks määrata ei ole võimalik (Arvude õigsuse kontrollimiseks toob kohus ära ka järgneva tehte: 4565 - 150 (õlid ja bensiin algses hinnas) 200 (värvid algses hinnas) - 150 (vokk) - 100 (mootorsaag) - 395 (puud ja brikett) – 100 (soome kelk) = 3470). 18

(40)EK on esitanud süüdistatava vastu vallasesemete hävimisega tekitatud kahju nõude summas 1497,49 eurot. Kannatanu on hävinud esemete hinnad märkinud uute asjade järgi, kuigi kõik tules hävinud vara oli kasutatud. Loetletud asjadest ei kaota aja jooksul väärtust ehk bensiin ja nuuskpiiritus. Ülejäänud kahju osas ei ole aga õiglane rahuldada nõuet uute asjade soetisväärtuse hinnas. Maakohus vähendas kahjuhüvitise suurust 20 % võrra, lugedes konkreetse protsendi keskmiseks vähendamise ulatuseks. Esemete hulgas oli asju, mis ajas oluliselt oma väärtus ei kaota (näiteks relvakapp). Samuti oli hävinud esemete hulgas kulla sulatusahi, millega kannatanu tegi tööd ning mille pidi istungil selgitatu järgi koheselt ostma uue. Tegemist on spetsiifilise tootega, mida kannatanul kohtu hinnangul kasutatuna ei pruugi olla võimalik muretseda, mis tähendab, et kannatanu pidi tahes tahtmata soetama asemele uue toote. Maakohus tõi välja, et kasu maha arvamisel tuli arvestada, et maha arvamine ei läheks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Arvutuskäiguna kuulub kannatanu kasuks välja mõistmisele 1294,49 – 20 % = 1035,59 + hävinud nuuskpiiritus 147 eurot ja bensiin 56 eurot = 1238,59 eurot. Määratud summat pidas maakohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitiseks

§ 127

lg 6 mõttes.

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud vallasesemete täpset põlengueelset hinda muul moel kindlaks määrata ei ole võimalik. Maakohus ei pidanud ka JM haginõuet põhjendatuks rahuldada ulatuses, milles see on esitatud. Kannatanu on öelnud asjade väärtuseks sama hinna, millega ta need uuena ostis, kuigi on asju ise 24 aastat kasutanud. Kuuris seisvate küttepuude väärtust aeg mõjutada ei tohiks, mistõttu selles osas on nõue põhjendatud summas 40 eurot. Samas 4 aastat kasutatud jalgrataste ja 2 aastat kasutatud suverehvide väärtust küll. Määrav ei ole siinjuures seegi, palju konkreetsed uued kaubad poes maksavad, sest kannatanu kasutatud asjade hinda see oluliselt ei tõsta. Eluliselt usutav on, et ühe rehvijooksuga saab sõita keskmiselt 4 suvehooaega. Seega kui kannatanu rehvid olid kasutatud 2 aastat, võrdub nende väärtus 50 %-ga ostuhinnast. Ka neli aastat kasutatud jalgratta turuväärtus ei tohiks ületada 60 % asja ostuhinnast. Tuhaimur ei aegu mudelina eelduslikult nii kiiresti, kui jalgrattad, mille suhtes tulevad igal hooajal peale uued väljalasked ning ei ole tootena nii aktiivses (kuluvas) kasutuses kui sõiduki rehvid, kaotades hinda aeglasemalt. Imuri hinda vähendab kohus 20 % võrra. Rehvide hinda vähendab kohus 200 eurot 100-le eurole ning jalgrataste hinda 500 eurolt 300-le eurole. Tuhaimuri hind jääb 32 euro asemel 25,60 eurot. Kokku kuulub

§ 127

lg 6 alusel määratuna JM nõue rahuldamisele 465,60 euro ulatuses (40 + 100 + 300 + 25,60), millele lisandub Pontiaci tagatule vahetamise kulu 150 eurot. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud hüvitisega

§ 127

lg 6 mõttes.

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud kasutatud vallasesemete täpset põlengueelset hinda muul moel kindlaks määrata ei ole võimalik. AL kahjunõudest enamiku moodustab raamatute hävimise kulu. Kannatanu on öelnud, et tules hävis hinnanguliselt 1000 raamatut, keskmise hinnaga 5 eurot tükk. Kannatanu selgitab korduvalt, et tuttavad võivad kinnitada, kui paju tal eelmises elukohas raamatuid oli, samuti teab ta, kui palju tema riiulitesse raamatuid mahtus. Samas ei oleks raamatute koguse väljaarvestamisel kannatanu tuttavatest praegusel juhul kasu, sest kannatanu ise on 14.04.2016 istungil öelnud, et mitte kogu tema raamatukogu ei hävinud tules, vaid osasid raamatuid hoiab ta maal. Seega kui tuttavad nimetaksidki umbkaudselt, kui palju raamatuid kannatanul varasemalt kodus oli, olid tulekahju aegselt hoiustamise ajal jagatud kannatanu raamatud mitmesse ossa. Edasi on kannatanu andnud raamatute koguse arvestamisel ütlusi, kuidas raamatud kuurides pakendatud olid – kümnekonnas banaanikastis. Kümmekonda banaanikasti kohtu hinnangul 1000 raamatut ei mahu. Üks banaanikast võiks ehk mahutada 40 raamatut, mitte enam. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et osade raamatute näol oli tegemist kannatanu sõnul Cambridge ja Oxfordi sõnastikega, mis eelduslikult on olemuselt paksud raamatud ja seda vähem neid kasti mahub. Keskmise raamatute hinna osas - 5 eurot tükk - maakohtul kannatanu nõude õigsuses kahtlusi ei olnud. Kuna hüvitis tuleb saada võimalikult õiglane ja kannatanu ei ole öelnud, et raamatu kaste oli täpselt 10, arvestas maakohus vastava koguse kannatanu kasuks ning loeb raamatukastide koguseks 12 kasti. Arvutuskäik 12 x 40 näitab, et tules sai hävida umbkaudselt 480 raamatut. Maakohus rahuldas kannatanu raamatute kahju nõude 2400 euro (480 x 19

(40)5tk) suuruses summas. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud hüvitisega

§ 127lg 6 mõttes.

Koos muude põlenud esemete kahjuga moodustab AL hävinud vallasasjadega seotud nõue 1375 + 2400 = 3775 eurot.

§ 127

lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest hävinud raamatute täpset põlengueelset kogust muul moel kindlaks määrata ei ole võimalik. AL põlenud raamatud on näha ka toimikus asuval fotol, kd I, tl

  1. Kuna kannatanu on istungil öelnud, et hoidis raamatuid kahes põlenud kuuris, ei ole fotost hävinud raamatute koguste hindamisel suuremat kasu. Sellegipoolest märkis kohus, et fotol on näha 6-7 kasti raamatuid. Raamatute all asuvad muud esemed, riiulid, kapid jms. Neljast korrigeeritud vallasasjade kahjunõudest (UV, EK, JM ja AL) ülejäänud nõuded rahuldas kohus kannatanute poolt märgitud ulatuses. Kohus leidis, et hävinud asjade väärtuste hinnad on põhjendatud ja mõistlikud ning arvestatud kannatanute poolt seaduses sätestatud kahju hüvitamise reegleid järgides. Sh kuulub rahuldamisele OÜ H nõue kaubiku Ford Transit hinna vähenemise osas. Kuigi tsiviilkostjad ja kaitsja on väitnud, nagu oleks Info Auto hinna määramises välja toonud siiski põlengukahjustustega bussi hind, ei ole väide tõepärane. Kümme aastat vana ning 150 000 sõitnud Ford kaubik ei maksa nii ulatuslike põlengukahjustustega, kui see on näha vaatlusprotokollis (kd I, tl 174-176, ca 1/3 bussi ühest küljest on põlenud), 4500 eurot. Kohtule on usutavam kannatanu esindaja selgitatu, et peale põlengut oli bussi hinnaks 600 eurot. Läbisõidu ja registreerimise andmed on nähtavad I AS kalkulatsioonis, kd II, tl
  2. Samuti see, et buss on hinnatud põlengu järgselt liiklemiskõlbmatuks. Karistuse mõistmise osas viitas maakohus, et aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü ning arvesse tuleb võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Maakohus võttis arvesse, et KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. M-SS on vähem kui ühe kuu jooksul toime pannud 5 süütamise episoodi. Süüdistatava poolt asjade rikkumise või hävitamise toimepanemise intensiivsust iseloomustab ka asjaolu, et teatud juhul on ööpäeva jooksul toime pandud mitu kuritegu, mis näitab süüdistatava äärmiselt ükskõikset ja küünilist suhtumist nii isikutele kahju tekitamisse kui õiguskorda tervikuna. Selline käitumine rikub jämedalt kannatanute õigust omandi puutumatusele, mistõttu on käesoleva juhtumi puhul KarS § 203 tähenduses tegemist erakorralise juhtumiga. Kui KarS § 203 lg 1 kuriteo koosseis on täidetud 4000 eurost kahjusummast, on antud asjas M-SS pannud toime viis KarS § 203 koosseisupärast kuritegu, tekitades kokku ligikaudu 90 000 euro suuruse kahjusumma ja ületades seega koosseisus nõutud olulist kahjusummat enam kui 20 korda. Tekitatud kahju kogusumma ületab enam kui 2 korda suure kahju määra. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, ning seda, et alaealisel puudub sissetulek ning ta on oma vanemate ülalpidamisel, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks (tulu mitteteenimise kohta tõendid kd II, tl 112-113). Vangistuse osas võttis maakohus arvesse, et karistuse alammäär on 20

(40)mõeldud kergematele juhtudele ning ülemmäär raskematele. Maakohus leidis, et viie kuriteo ja kahjusummade järgi ei ole asjas tegemist kõige kergema kuriteoga. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, selleks on ca 2,5 aastat. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13), mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (lahend 3-1-1-76-12). Ehk lisaks põhjustatud kahjule tuleb karistus etteantud raamidesse paigutada ka lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (lahend 3-1-1-77-11). Näiteks, kas ta on eelnevalt karistatud või mitte, kas ta on osutanud kaasabi asja menetlusel või on pigem seda menetlust seganud. Hilisem käitumine väljendab süüdistatava arusaamist kuriteost ja selle tagajärgedest. M-SS on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud tehtut, mida maakohus arvestas kergendavaks asjaoluks. Kergendava asjaoluna arvestas maakohus ka, et M-SS on asunud kahju vabatahtlikult hüvitama ning tasunud kohtumenetluse kestel kolmele kannatanule nende kahjunõuded. Tegemist on küll väikese summaga tekitatud kogukahju kõrval, kuid süüdistatava varalise seisundi juures ei saa sedagi jätta märkamata. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Maakohus leidis eelmärgitut arvestades, ning kuna karistusregistri andmetel süüdistatav kriminaalkorras karistatud ei ole ja tegemist oli alaealise kohtualusega, on M-SS-st võimalik eripreventiivselt mõjutada ka kergema karistusmääraga kui seda oli prokuröri poolt taotletud kolm aastat vangistust. Seetõttu mõistis maakohus M-SS-le karistuseks kaks aastat vangistust, mille jättis KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kohustusega alluda KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 kontrollnõuetele ja –kohustustele. Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada M-SS-le § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Maakohus selgitas veel, et alkoholi tarvitamise keelu rakendamine on põhjendatud, sest kõik süüteoepisoodid on M-SS poolt toime pandud alkoholijoobes olles. Samas on isiku puhul tegemist alaealisega, kes ei tohiks alkoholi üleüldse tarvitada. Nähtuvalt süüdistusepisoodide sagedusest on M-SS 2015 märtsi ja aprilli kuus tarvitanud alkoholi tihedalt. Alkoholijoobes olles käitub isik mõtlematult ja tekivad probleemid. Määratav sotsiaalabiprogramm peaks olema mõeldud noorukitele, kes tarbivad psühhoaktiivseid aineid (sh alkoholi), hälbiva käitumise ja sellega seonduvate käitumuslike ja emotsionaalsete probleemide kohtlemiseks. Prokuröri taotletud kohustust narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu kohaldamise osas M-SS-le katseajaks kohus ei pidanud vajalikuks, sest süüdistusest ega muudest asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et alaealine oleks tarvitanud narkootilist ainet või käitunud aine tarvitamise tulemusena seadusevastaselt. Kinnipidamisel leiti süüdistatava juurest küll valuvaigisti tablette analgiin, kuid mis asjaoludel tabletid süüdistatava käes olid, seda ei ole asja kohtuliku arutamise raames täpsustatud. APELLATSIOON 3. Pärnu Maakohtu 1.06.2016 otsuse peale esitasid 27.06.2016 ühise apellatsiooni süüdistatav M-SS ja tema kaitsja Heldur Otti, kes taotlevad otsuse tühistamist osaliselt, s.o mõistetud karistuse ja süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagide osas. Apellandid paluvad vähendada karistusmäära 6 kuuni, lühendada katseaega maksimaalselt 1 aastani ning tühistada kohustus elada alalises elukohas ja alkoholi tarvitamise keeld. Samuti taotlevad apellandid maakohtu otsuse tühistamist UV, LV, IT, KK, ST, T.A.K. H, EK, AL, JM, SN, UG, AL, OÜ H, RÕ, RL, E OÜ, Pärnu linna, MK, PR tsiviilhagide rahuldamise osas ning nende tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist, sh hagides esinevate oluliste puuduste tõttu. või tsiviilhagide rahuldamata jätmist. 21
(40)Karistuse osas leiavad apellandid, et maakohtu mõistetud karistuse määr on põhjendamatult suur ning teatud M-SS-le määratud kontrollnõuded ja –kohustused on tema põhiõiguseid riivavad. Viimaste osas vaidlustavad apellandid M-SS-le KarS § 75 lg 1 p 1 alusel määratud kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ja KarS § 75 lg 2 p alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Apellandid selgitavad, et õigus vabalt liikuda ja elukohta valida (PS § 34) nagu ka õigus vabale eneseteostusele (PS § 19) on põhiseaduslikud õigused. Apellandid viitavad, et süüdistatav soovib jätkata haridusteed, millega võib kaasneda vajadus asuda elama uude õpikohta või koguni vahetada neid. Alkoholi tarvitamise keelu osas leiab kaitsja, et süüdistatav on kujunev isiksus ning tagamaks tema sotsiaalkultuurilist arenemist tuleks talle võimaldada alkoholi tarbimise jätkamist sündsas seltskonnas ja mõõdukal või sümboolsel viisil. Tsiviilhagide osas leiavad apellandid, et süüdistatava suhtes esitatud kahju hüvitamise nõuded ei ole tõendatud ning välja mõistetud hüvitussummad on põhjendamatult suured. Maakohus ei ole

§ 1043

ja 1045 lg-le 1 tuginemisel tuvastanud kannatanule tekitatud kahju suurust ning põhjusliku seose esinemist kahju tekitaja teo ja tekkinud kahju vahel. Selliselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt TsMS § 669 lg 1 p 5 tähenduses menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kaitsja selgitab, et Riigikohtu praktikast tulenevalt peab kahju õigusvastase tekitamise korral kahju suuruse ja põhjusliku seose tõendama hageja (vt nt RKTKo 3-2-1-30-07, p 10). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et tsiviilhagis ei ole vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid. Küll peavad tsiviilhagis olema ära toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad. Seejuures tuleb silmas pidada, et süüdistuse esemest väljapoole jäävate tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel tuleb ka kriminaalmenetluses lähtuda tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest (RKKKo 3-1-1-79-09, p 15). Prokuratuur ja kannatanud ei ole valdavalt esitanud praeguses asjas tõendeid kannatanutele tekitatud kahju suuruse kohta. Piirdutud on kannatanu paljasõnaliste väidetega ja igasugused tõendid selle kohta, mis võimaldaksid tuvastada väidetavalt hävinud/kahjustunud asjade omandiõigust ja tavalist e. turuväärtust, puuduvad. Kuna kriminaalasja materjalidega ei ole kannatanute kahju tõendatav siis, tulenevalt ülal nimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi juhistest, peab kannatanu tõendama muuhulgas temale tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja kahju vahel. Seega lasus ja lasub vastav tõendamiskoormus hagejatel, s.o kannatanutel. Kohus, rahuldades ülanimetatud kannatanute tsiviilhagid täielikult või osaliselt, ei ole võtnud arvesse, et tõendamata on deliktilise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus – kahju ja selle suurus. Seetõttu on hagide rahuldamine (nii osaliselt kui täies ulatuses) põhjendamatu. Maakohus on jätnud tuvastamata kannatanute varalise seisundi diferentsi ehk varalise seisundi enne süüdistusaktis märgitud ehitise süütamist ja pärast seda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendi nr 3-1-1-42-15 p-s 97 selgitanud järgmist: 22

(40)Maakohus on otsuses viidanud

§-le 127 lg 5 (mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel), ning asunud seisukohale, et

§ 127

lg 5 kohaselt on antud näidete ning kinnisasjade taastamise puhul kasuliku tagajärje mahaarvamine keelatud. Samuti on kohus leidnud, et

§ 132

lg 1 toodud põhimõte, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, kehtib pigem vallasasjadele kui kinnisasjadele. Kohtu selline seisukoht on põhjendamata ning ei tugine seadusele. Kui seadusandja sooviks oleks olnud, et kasutatud asjade väärtuse vähenemist tuleks arvestada ainult vallasasjade puhul, siis oleks see vastavalt ka seaduses sõnastatud.

sellist vahetegu kinnisasjade ja vallasasjade vahel selles kontekstis ei sätesta. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 127

lg 5 ja

§ 132. Apellandid leiavad UV, LV, IT, KK, ST, T.A.K.

H, AL, MK, PR, Pärnu linna, OÜ E, RÕ, RL, EK, JM, UG, AL, H OÜ, SN tsiviilhagide puhul, et nende puhul on tõendamata kahju tekkimine ja selle suurus. Apellantide hinnangul ei ole selles osas esitatud usutavaid ja veenvaid tõendeid ning tegelik kahju suurus on jäänud tuvastamata. Seejuures leiavad apellandid, et süüdistatava teo ja eelmärgitud kannatanute poolt avaldatud kahju vahel puudub põhjuslik seos. LV, IT, KK, ST, T. A. K. H, EK, SN, AL, RL, OÜ E, Pärnu linna hagiavalduste osas leiavad apellandid, et need olid esitatud oluliste puudustega. Nimelt puudusid hagiavaldustes hagi aluseks olevad asjaolud, milline vara tegelikult hävis TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes. Samuti ei ole hagiavalduses märgitud hagi aluseks olevaid tõendeid (TsMS § 363 lg 1 p 3). AL, JM, UG hagiavalduste osas leiavad apellandid, et hagis ei ole märgitud hagi aluseks olevaid tõendeid. Apellantide hinnangul ei olnud nimetatud puuduste tõttu maakohtul võimalik neid tsiviilhagisid menetleda ning need tulnuks jätta läbi vaatamata. Eraldi on apellandid märkinud, et kuuride taastamise maksumus on jäänud tõendamata LV, IT, KK, ST, T.A.K. H, AL, RÕ puhul. Täiendavalt leiavad apellandid konkreetsete tsiviilhagide osas veel järgmist. Kannatanu LV hagi osas menetles maakohus seda ebaõigesti. Nimelt ei esitanud hagi mitte LV, vaid SL, kelle hagi võeti menetlusse. On lubamatu, et SL hagi on menetluse käigus moondunud teise isiku hagiks. Kaitsja hinnangul on SL KrMS § 41 lg-s 1 sätestatut arvestades esinenud menetluses mitte LV esindajana, vaid enda nimel. LV volitas SLa teda esindama üksnes politseis, mitte kohtus. Seejuures ei saa volitus hõlmata tsiviilhagi esitamist, kuna see laiendaks volitust põhjendamatult ja õigustamatult. Kohus on 14.04.2016 määrusega kaasanud K-LL kolmanda isikuna menetlusse. Kohus on seejuures õigusliku alusena märkinud KrMS § 40¹ lg 1. Alates 16.01.2016 kehtiv KrMS § 37¹ lg 1 lubab menetleja füüsilisest isikust kannatanu surma korral (kui isik sureb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist) kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Võttes arvesse, et LV ei ole hagi esitanud, siis ei ole tema üldõigusjärglasel õigust kolmanda isikuna menetlusse astuda, mistõttu on kohtu vastavasisuline määrus materiaalõiguslikult põhjendamatu. Kuna kohus ei ole LV´i hagi menetlusse võtnud, siis puudus kohtul alus hagi rahuldamiseks. LV hagi puhul on kohus tuginenud kannatanu UV ütlustele ja tema esitatud dokumentidele. UV 23

(40)ütlused ja esitatud dokumendid ei ole tõendina kasutatavad ja tuleb tervikuna jätta asjas arvestamata. UV on kohtus üle kuulatud kannatanuna (12.04.2016 kohtuistungil). Kohus on otsuses jätnud UV hagi kuurile tekitatud kahju osas läbi vaatamata, kuna UV ei ole kinnisasja omanikuks (so ei ole selles osas kannatanuks). Kohtus on UV osalenud siiski kannatanuna, andes ütlusi ja esitades kohtule dokumente. Nimetatud ütlusi ei ole võimalik arvestada ka tunnistaja ütlustena. Kannatanuna on UV mh osalenud eelistungil, milline õigus tunnistajal puudub. Tunnistaja ütluste mõjutamise välistamiseks ei tohi kohtulikul uurimisel üle kuulamata tunnistaja reeglina istungisaalis viibida (KrMS § 266 lg 5). Kui isik on eelnevalt võtnud osa kohtulikust arutamisest kui kannatanu või kannatanu esindaja, siis ei ole võimalik teda samas asjas üle kuulata tunnistajana. Sellise menetlusveaga saadud tõendit ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta. Samuti on UV esitanud kohtule dokumendid ja kirjaliku selgituse 10.05.2016 istungil, so pärast eelmenetluse lõppu (TsMS § 329 lg 1). Tõendite vastuvõtmiseks puudus maakohtul alus, kuna kohtule ei ole põhjendatud, millisel mõjuval põhjusel ei olnud võimalik neid varem esitada. LV, IT, KK, ST, T. A. K. H, AL, RÕ hagide osas leiavad apellandid, et pole tuvastatud, kas kuuri kahjustusteta osad lammutati, kas jäägid veeti minema, kas kuuride tervikuna lammutamine oli põhjendatud või oli võimalik kahjustamata osa säilitada. RL puhul osundavad apellandid, et asjatundja arvamuse kohaselt kuur hävis 60 % ulatuses ning seega säilis 40 % ulatuses. Päästeamet on 5.05.2015 antud asjatundja arvamuses märkinud, et kuur hävis 60% ulatuses, seega säilis kuur 40% ulatuses. CCC kinnistu kaasomanikud lammutasid säilinud osad, ning lammutamise kulusid soovitakse arvestada hagetava kahjuhüvitise hulka. Puuduvad igasugused tõendiväärtusega andmed selle kohta – miks ei olnud võimalik kuuri säilinud osa säilitada ning taastada kuur säilinud osadega? Kohus on otsuses leidnud, et vara hävimine suuremas ulatuses, kui seda on märgitud asjatundja arvamustes, on ilmselge. Selline järeldus on meelevaldne ning sellisena põhjendamata ja alusetu. Eeltoodud põhjustel ei ole kannatanu nõue kuuri säilinud osa lammutuse ja koristuse osas põhjuslikus seoses süüdistatavale etteheidetava teoga. Samuti puudub põhjuslik seos 40% osas uue kuuri rajamise väidetava kuluga (arvestades, et 40% kuurist oli säilinud). Puuduvad andmed kuuri ehitusaja ja seisukorra kohta. Kui hoone oli ehitatud aastakümneid tagasi ja amortiseerunud, siis ei ole õigustatud sellise hoone kahjustamise eest hüvitise väljamõistmine ulatuses, mis vastab uue kuuri ehitamise kuludele. Samuti ei ole kannatanu tõendanud – kas tema poolt väidetud hinnapakkumine kuuri ehitamiseks vastab selle piirkonna keskmisele hinnale (puuduvad võrdlevad pakkumised). Nagu nähtub RL ütlustest, ei ole võrdlevaid hinnapakkumisi isegi küsitud (vt 14.04.2016 kohtuistungi protokoll, lk 10). Nõue on täielikult tõendamata ka kindlustusliku omavastutuse osas. Kindlustuspoliisi olemasolu iseenesest ei saa mingil moel tõendada kahju tekkimist. Kahjuks saaks antud juhul olla summa, mis vastab uute akende paigaldamise või akende parandamise kulude ja kindlustusandjalt laekunud hüvitise vahele. Käesoleval juhul ei ole kannatanu esitanud tõendeid ei akende parandamise (kannatanu ütluste kohaselt ei ole aknaid asendatud, vaid ainult parandatud) kulude ega ka kindlustusandjalt laekunud summade kohta. Seega ei ole RL tõendanud temale tekkinud kahju ega selle suurust. MK puhul et asjatundja arvamuse kohaselt säilis 50 % kõrvalhoonest. Päästeamet on 25.05.2015 antud asjatundja arvamuses märkinud, et tulekahju tagajärjel hävis kergkonstruktsioon kõrvalhoone 50% ulatuses. Seega oli kuur 50% ulatuses säilinud. Ülekuulatud tunnistajad ja kannatanu on kinnitanud, et kuurid on tänaseks taastatud. Samuti on kannatanu ja UG kinnitanud oma ütlustega kuuride lammutamist. Kohtus ei ole tuvastamist leidnud – millises ulatuses toimetati lammutustöid ? Kas kuuriboksid, mis jäid põlengust alles, lammutati või säilitati ? Kas kõik lammutustööd olid põhjendatud ja vajalikud või oleks saanud jätta säilinud osas kuuride lammutustööd tegemata ning taastada kuurid üksnes põlenud osades ? Eeltoodud põhjustel ei ole hageja nõue kuuride lammutuse ja taastamise kulude nõudes põhjuslikus seoses M. S. S’ le etteheidetava teoga. Selgusetu on kuuri 24
(40)ehitusprojekti tellimise kulu seos kuuri põlenguga – kui kuur oli 50% ulatuses säilinud, siis kas ja miks oli tarvis tellida ehitusprojekt ? Kohus on selles osas piirdunud MK ütlustele viitamisega, mis aga ei tõenda iseenesest kuidagi projekti tellimise vajalikkust. Samuti puudub käesolevalt tõendatud põhjuslik seos 50% osas uue kuuri rajamise väidetavate kulude ja M. S. S’ le etteheidetava teo vahel (arvestades, et 50% kuurist oli säilinud). 25.04.2016 istungi protokollist ilmneb, et LK´ ütluste kohaselt oli kuur ehitatud 1960.a. paiku. Kuna hoone oli ehitatud aastakümneid tagasi ja seega kõigi ehitustehniliste eelduste kohaselt amortiseerunud, siis ei ole õigustatud sellise hoone kahjustamise eest hüvitise väljamõistmine ulatuses, mis vastab uue kuuri ehitamise kuludele. See tooks kaasa kannatanu rikastumise, mis on vastuolus

§ 127lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.

Samuti ei ole kannatanu tõendanud – kas tema poolt väidetud hinnapakkumine kuuri ehitamiseks vastab selle piirkonna keskmisele hinnale (puuduvad võrdlevad pakkumised). Tuvastamata on KK volitus tsiviilhagi esitamiseks, kuna XXX korter 5 kuulub tema ja AK kaasomandisse. AK volitust ei ole kohtule edastatud. KK hagiavaldus on oluliste puudustega ning oleks tulnud kohtul jätta läbi vaatamata. EK ei ole tõendanud, et tema oleks kaotsiläinud vara omanikuks. Asja materjalide seas on kindlustusandja hüvitisotsus, millest nähtuvalt on kindlustusandja hüvitanud KK-le kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju summas 500 eurot. See viitab asjaolule, et kui mingi vara kuuri põlengu tagajärjel hävis, võis tegemist olla mitte EK-le, vaid KK-le kuuluva varaga. Sellisel juhul ei ole EK kannatanuks ega seega ka isikuks, kes võiks asjas esitada tsiviilhagi. Asjas on kannatanuks KK, mitte EK, kes ei ole olnud hagi esitamiseks õigustatud isik. EK hagi tulnuks KrMS § 263¹ lg 2 või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Lisaks on tõendamata EKle tekitatud kahju ja selle suurus. EKgi osas on hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p 2 ja TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi oluliste puudustega. AL tsiviilhagi osas ei ole eluliselt usutav, et filoloogi haridusega kannatanu hoidis kuuris väidetud koguses ja väärtuses raamatuid. Põhjendatud ei ole raamatukastide koguse lugemine kannatanu kasuks. Isegi, kui kuuris võis olla kannatanu poolt väidetud koguses raamatutega, ei saanud tegemist olla mingit reaalset väärtust omavate trükiteostega, vastasel korral ei oleks neid hoitud ilmastikumõjudele (eelkõige temperatuuri suur kõikumine aasta-aegade lõikes, niiskus ning sellest tekkiv hallitus) mitteköetavas kergehitises. Kohtu poolt välja mõistetud summa on suurus põhjendamatu. OÜ H tsiviilhagi osas ei ole OÜ H andnud JJ-le volitust tsiviilhagi esitamiseks, seetõttu ei olnud JJ seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja KrMS § 37 lg 2 tähenduses. OÜ H juhatuse liikme poolt väljastatud volitust ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt ning mõista seda selliselt, et OÜ H juhatuse liige on volitanud JJ OÜ H nimel tsiviilhagi esitama. Kuna tsiviilhagi on esitatud esindaja poolt, kellel puudus tsiviilhagi esitamiseks volitus, tuleb OÜ H hagi jätta TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Kohus on leidnud, et bussi väärtus oli põlengukahjustusteta 4 500 eurot. Kohtu selline hinnang ei põhine asjas esitatud tõenditel. Hagiavalduse kohaselt toimus põleng, mille käigus sai kahjustusi kannatanule kuuluv kaubik, 4.04.2015. Kriminaalasja toimikus on AS I hinnang, mis on koostatud 7.04.2015, ning mille kohaselt hindas AS I konkreetse sõiduki (so Ford Transit reg nr XXXXXX) hinnanguliseks väärtuseks 4 500 eurot. Võttes arvesse hinnangu esitamise aega, järeldub, et kaubiku väärtus põlengukahjustustega oli 4 500 eurot (hinnatud on pärast põlengut, hinnang on antud konkreetse sõiduki kohta). Eeltoodust tulenevalt on H OÜ hagiavaldus täielikult põhistamata, tõendamata ja sellisena paljasõnaline, mistõttu on kohus põhjendamatult tsiviilhagi rahuldanud. Kohtuistungil on JJ osalenud tunnistajana, mitte kannatanuna ega tema esindajana, mistõttu tuleb lugeda, et H OÜ kui kannatanu seisukohti ja väiteid ei ole kohus ära kuulanud. 25

(40)PR tsiviilhagi osas leiavad apellandid, et PR ei ole esitanud volikirja, millest nähtuks, et kinnistu teine kaasomanik on volitanud PR teda esindama. Volituse puudumise tõttu ei ole PR õigustatud esitama hagi kogu nõutavas summas. Kohtu viide kaasomanike vahelisele suusõnalisele kinnisasja kasutamise kokkuleppele ei ole asjakohane, kuna kaasomandi puhul ei kuulu kaasomanikele konkreetselt piiritletud osa kinnisasjast, vaid mõtteline osa kinnisasjast. Kohus on iseenesest õigesti kannatanu kasuks väljamõistetavat summat vähendanud põhjusel, e kannatanule väidetavalt tekkinud kahju suurus ei ole taotletavas ulatuses usutav ega tõendatud. Apellantide hinnangul on kohtualuselt ka väljamõistetud hüvitussummad ülepaisutatud: väidetav materjalikulu summas 6000 eurot, väidetav ehitustööde maksumus summas 9 000 eurot ning väidetav katusekivide maksumus ja ukse taastamise kulu summas 300 eurot on täielikult tõendamata. Arvestatud ei ole ka kannatanu varalise seisundi diferentsi. KANNATANUTE VASTUVÄITED APELLATSIOONILE
  1. Esitatud apellatsioonile esitasid omapoolsed vastuväited kannatanud RÕ ja PR. RÕ selgitab, et andis kohtus ütlusi kahe akna kahjustumise osas, mille osas A OÜ-lt osteti ka aknad. Rohkem polnud põhjust osta kuna neid ei oleks olnud kuhugi paigutada. Ka kohtus tundis süüdistava kaitsja huvi akende eest tasumise dokumenteerimise vastu ja RÕ oli valmis vastavaid arveid näitama. RÕ on vastuväitele esitanud samuti A OÜ poolt väljastatud arve nr. 15-
  2. Arvel kajastub ettemakse 288.75 eurot (lisaks käibemaks 20%), kaks PVC akent kogusummas 288,74 eurot (lisaks käibemaks 20%), paigaldus-viimistlustööd 230,93 eurot (lisaks käibemaks 20%) ja vanade akende utiliseerimine 16,66 eurot (lisaks käibemaks 20%). Kokku seega 536,33 eurot, mis koos käibemaksuga teeb summaks 643,60 eurot. Akende utiliseerimise eest tasutud 20 eurot süüdistatavalt ei nõuta. RÕ selgitab, et tal puudub teadmine kuuride väärtusest enne nende põlema panemist. Kõik kinnistul YYY asuvad majad ja korterid on ahiküttega ja vajavad kütmist, kütmiseks on aga vaja kuivi puid, mida omakorda on meie kliimas vaja hoida katuse all kuivas. Varasema seitsme kuuriboksi asemel on nüüd kolm kuuriboksi kuna nii on odavam. Põlenud kuuride koristamise ja uue kuuri ehitasid kannatanud ise, mitte ei tellinud seda mõnelt ettevõttelt, kuna nii oli odavam. Kannatanu rikastumisest rääkimine on lihtsalt kohatu. Samuti selgitab RÕ, et temale on mõistetamatu, miks on apellatsioonis vaieldud vastu RÕ ja AL hagile, kuid mitte GS hagile. RÕ selgitab, et põlenud kuuride koristamisel ja uue kuuri ehitamisel tegutseisid RÕ, AL ja GS ühiselt. RÕ leiab, et süüdistatav ei saa valida, et ühele kannatanule hüvitab kahju, kuid teisele mitte. RÕ ei ole veendunud selles, et süüdistatav toimepandud kuritegusid kahetseb. Süüdistatav ei ole RÕlt vabandust palunud. Oma ütlustes kohtu ees 28.04.2016 lausus ta, et ei mäleta, et oleks YYY kuurid süüdanud. Kannatanu PR leiab, et kohtueelne menetlus kestis liialt pikalt, mistõttu tänaseks on süüdistatav varatu ning tekitatud kahjud jäävad hüvitamata. Kannatanu PR hinnangul on süüdistatava kaitsja hinnangud selle kohta, et kannatanud on alusetult rikastunud, põhjendamatud. Ka PR leiab, et süüdistatav ei ole tegelikult oma tegusid kahetsenud. PR ei nõustu apellatsiooniga ka selles, nagu oleks süüdistatavale mõistetud karistus liiga raske. PR selgitab ka, et tema on olnud valmis esitama tsiviilhagi juurde kinnistu kaasomaniku volikirja, kuid menetluse käigus seda temalt ei nõutud. Samuti selgitab PR, et süüdatud hoone ei olnud puukuur vaid ehituslikult korralik abihoone (täislaudis seintega, tugeva katuskonstruktsiooniga, vihmavee rennidega, kõik ruumid ja terrass ühendatud elektriga, ühendatud G4S valvesüsteemiga, õues videosalvestusega kaamerad). Kinnistule 26
(40)siseneti viisil, mida ei saanud eelnevate teadmisteta teha, sest sinna ei saa Vanast Pargist tulles sattuda ööpimeduses juhuslikult. Kuna kinnistu elamud olid kindlustatud, siis tulekahju järgselt võttiski kindlustuse esindaja erinevatelt ehitajatelt hoone taastamise pakkumised. Hiljem kindlustuse juristid vaidlustas selle kogu taastamise väitega, et lepinguliste tingimuste järgi oli see abihoonena liiga suur ja kahju tasuti vaid osaliselt. Taastamise väärtuseks võeti väikseim hinnapakkumine summas 27105€ , mille esitas kindlustusele K. Tsiviilhagi esitamisel oli PR teadlik, et ei suuda oma olemasolevate vahenditega hoonet sellises summas tasuda ja pakkumise summat vähendati 23812 €-ni, kuna otsustasime üht osa hoonest (vee ja suitsu kahjustustega) mitte täielikult lammutada, seejärel arvati sellest summast veel maha kindlustuse makstud summa 4410€ . Seega jäi tsiviilhagi kahjunõudeks 19402 €. Et olla veendunud ehitajate poolt pakutud hinnangus, võttis kannatanu kindlustuselt oma abihoonete kindlustuse väärtuse pakkumise, mis eeldaks edaspidi selle taastamist nende poolt. Kuna abihooned on kõik järjestikku katusega ühenduses, siis kindlustuse pakkumine on kogu hoone osas -115m2 70000€, millest põlengusse sattunud hoone osa moodustab 46m2 ja väärtusega 28000€. Seega ei saa kuidagi väita, et ehitaja eelarveline nõue oleks turu hinnast üle pakutud. Apellantide väide uste või katusekivide summadest on arusaamatu, sest sellist nõuet ei ole ehitaja eelarves, ega ka PR esitanud. PR selgitab, et välja tuli vahetada sauna katus, mis sai rikutud Päästeameti poolt tulekahju kustutamisel, aga seda kulu ei ole esitatud ehitaja eelarvesse. PROKURÖRI VASTUS APELLATSIOONILE 5. Ringkonnaprokurör K. Tuulemäe leiab oma kirjalikes seisukohtades, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Prokurör märgib, et ei ole vaidlust selles, et M-SS pani toime süüdistuses välja toodud kuriteod. Karistust mõistes ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on süüdistatavale kohaldatud karistust otsuse lk 37-40 põhjalikult põhjendanud. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et kohaldatud karistus oleks liialt raske. M-SS pani vähem kui ühe kuu jooksul toime viis süütamist, mõningatel puhkudel mitu süütamist järjest. KarS § 203 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis on täidetud 4000 eurost kahjusummast. Kohus tuvastas, et M-SS tekitas ligikaudu 90 000 euro suuruse kahjusumma, ületades seega koosseisus nõutud olulist kahjusummat enam kui 20 korda. Tekitatud kahju kogusumma ületab enam kui kaks korda suure kahju määra. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse süüdistava kahetsust, süüdistatava alaealisust, asjaolu, et süüdistatava oli varem karistamata ning sedagi, et osadele kannatanutele oli kahju hüvitatud. Sellise erakordselt raskete tagajärgedega kuriteo puhul mõistis kohus karistuse, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra. Prokurör ei saa nõustuda, et tegemist oleks sedavõrd range karistusega, mis tingiks selle vähendamise ringkonnakohtus. Asjaolu, et kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega, ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Apellant ei ole vaidlustanud süüdistatava suhtes KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamise kohaldamist. Samuti ei ole vaidlustatud täiendava kohustusena kohaldatud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust. Eeltoodust tulenevalt on täiesti arusaamatu kaitsja taotlus tühistada süüdistavale pandud kohustus - elada kohtu määratud alalises elukohas. Nimelt KarS § 74 kohaldamisel rakenduvad automaatselt ka KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Nimetatud kontrollnõuete kohaldamise osas kohtul diskretsiooniõigus puudub. Võttes arvesse M-SS poolt toimepandud kuritegu ja tema isikut on täiesti põhjendatud kolme aasta pikkuse katseaja kohaldamine. Nimetaud katseaja kohaldamine on nii M-SS kui ka ühiskonna huvides. Kohaldatud kontrollnõuetega on kriminaalhooldusametnikul võimalik jälgida, et M-SS ei tarvitaks katseajal alkoholi ja olles saanud äsja täisealiseks, ei kalduks edaspidi õigusrikkumiste teele. 27
(40)Kuivõrd M-SS pani kõik süütamised toime tugevas alkoholijoobes, siis on põhjendatud katseajaks alkoholi tervitamise keelu kohaldamine. Suuresti oli just alkohol põhjuseks, miks M-SS kuriteod toime pani. Prokuröri hinnangul on kõik hagid õiguspärased ja vastavad nii seaduse kui kohtupraktika nõuetele. Kõikides hagides on välja toodud hagi alus ja ese. Hagides on tuginetud kriminaalmenetlusega kogutud tõenditele. Nõustuda ei saa apellatsioonis toodud väitega, et kannatanute hagid on tõendamata. Tegemist on kaitsja poolt sisustamata paljasõnalise väitega. KrMS § 64 lg 1 kohaselt on muuhulgas tõendiks ka kannatanu ütlused. Kaitsja on tõendite kogumist välistanud kannatanute ütlused. Samas ei ole kaitsja välja toonud, miks ei tohi käesoleval juhul kannatute ütlusi tõendina arvestada. Prokuröri hinnangul on kannatute ütlused usaldusväärsed ja ei ole mingit põhjust neid tõendite kogumist välja arvata või jätta need tähelepanuta. Kuna LV volitas politseis ennast esindama oma tütart SL, siis on politseis eeluurimisel SL poolt LV esindajana esitatud hagi õiguspärane. Nimetatud hagi on kohtu poolt vastu võetud ja kohtus avaldatud. Apellatsioonis vaidlustatakse kannatanu UV poolt kohtule esitatud dokumentide esitamise õiguspärasus. Siinkohal tuleb välja tuua, et UV poolt dokumentide esitamisel küsis kohus nii kaitsja kui ka süüdistatava arvamust ning kohutumenetluse pooltel ei olnud vastuväiteid (10.05.16 kohtuistungi protokoll lk 2). Seega olid täiendavad dokumendid esitatud kaitsja ja süüdistatava nõusolekul. Apellatsioonis seatakse kahtluse alla asjaolu, et filoloogi haridusega kannatanu AL hoidis kuuris väidetud koguses ja väärtuses raamatuid. Siinkohal tuleb välja tuua, et kannatanu hoidis raamatuid kuuris ajutiselt seoses elukoha muutusega, mis on täiesti adekvaatne ja eluliselt usutav. Kannatanu hoidis oma raamatuid parimal temale kättesaadaval viisil. Seonduvalt PR tsiviilhagiga tuleb välja tuua, et AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Sellest tulenevalt oli PR õigustatud esitama hagi ilma, et kaasomanik oleks teda selleks eraldi volitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni väited on täies ulatuses alusetud ja jäävad tagajärjetuteks. Maakohus on põhjalikult, jälgitavalt ja veenvalt oma otsuse seisukohti motiveerinud ning järginud nõutaval viisil kohtupraktika ja seaduse nõudeid. Apellatsiooni vastuväited maakohtu seisukohtadele samasuguse põhjalikkusega ei vasta. Need kordavad valdavalt apellantide poolt maakohtus esitatud väiteid, millistele maakohus on vaidlustatud otsuses vastanud. Apellatsioonis esitatud üldsõnalised vastuväited stiilis, et kahju ja selle suurus on jäänud tõendamata ning maakohtu seisukoht on ühes või teises küsimuses põhjendamatu, ei ole piisavad maakohtu põhistatud seisukohtade ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Arvestades eelmärgitut ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu seisukohti samas ulatuses korrata, vaid kolleegium vastab enamikule apellatsiooni väidetele kokkuvõtlikumal viisil. 7. Süüdistatava ja tema kaitsja ühises apellatsioonis on vaidlustatud M-SS-le mõistetud karistust ning temalt välja mõistetud tsiviilhagisid. Kolleegium käsitleb esmalt apellatsiooni väiteid M-SS-le mõistetud karistuse osas. Seejärel esitab ringkonnakohus oma seisukohad apellatsioonis tõstatatud 28
(40)üldisemat laadi probleemidele vaidlustatud tsiviilhagide osas ning lõpuks annab hinnangu konkreetseid tsiviilhagisid puudutavatele edasikaebuse väidetele.
  1. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu mõistetud karistuse liiki, s.o vangistuse mõistmist, vaid selle määra. Apellandid taotlevad M-SS-le 2 aasta vangistuse asemel 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Ringkonnakohus selgitab vastuseks apellatsioonile, et karistuse mõistmisel, seejuures karistusmäära tuvastamise osas, on aluseks KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Apellandi taotlus 6 kuu vangistuse mõistmiseks ei ole proportsioonis M-SS süüga. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. M-SS mõisteti süüdi KarS § 203 lg 1 järgi, mille puhul on vangistuse keskmiseks määraks 2,5 aastat. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19). Seejuures näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Maakohus on eelmärgitust igati lähtunud, võttes arvesse, et M-SS pani lühikese ajavahemiku jooksul (25.03.20157.04.2015) toime 5 erinevat süütamist, millega tekitati erinevatele kannatanutele varalist kahju KarS §-s 121 p-s 2 sätestatud suurt kahju 2 korda ületavas ulatuses. Arvestades nimetatud kuriteo asjaolusid ei saa ka ringkonnakohus hinnata M-SS süüd väikseks, vaid vastupidi – suureks. Samas on maakohus arvesse võtnud süüd kergendava asjaoluna M-SS poolt avaldatud kahetsust ning osalist kahju vabatahtlikku hüvitamist, tema isikut, s.o tegemist oli tegude toimepanemise ajal alaealisega, kes on varasemalt karistamata. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Apellatsioonis ei ole osutatud ühelegi asjaolule, mis on maakohtul jäänud tähelepanuta ning mis annaks aluse M-SS süü suurust maakohtu poolt käsitletust teisiti hinnata. Sisuliselt jääb apellatsiooni taotlus karistusmäära muutmiseks põhjendamata ning ei saa sellest tulenevalt tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud seisukoha muutmist. Maakohtu mõistetud karistus, s.o 2 aastat vangistust, jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning täiendavaid aluseid karistusmäära vähendamiseks apellatsioonikohtule esitatud ei ole. Seega jääb apellatsiooni taotlus rahuldamata.
  2. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 alusel, vaid määratud katseaja pikkust, ühte kontrollnõuet ja ühte lisakohustust. Seejuures ei ole apellatsioonis taotletud vangistuse tingimisi kohaldamist KarS § 73 lg 1 alusel, s.o tingimisi vangistuse kohaldamist ilma käitumiskontrollita. Maakohtu otsustus jätta mõistetud vangistus KarS § 74 alusel tingimisi, kontrollnõuete järgimise kohustusega, on olnud maakohtu diskretsiooniotsus, mille puhul ei ole vajalik olnud selle eraldi põhjendamine, arvestades, et maakohus on põhjalikult motiveerinud oma seisukohti karistuse liigi ja määra osas. Apellatsioonis on taotletud maksimaalselt 1 aasta pikkuse katseaja määramist. Vastuseks sellele märgib kolleegium vaid, et maakohtu määratud katseaeg 3 aastat vastab igati kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt katseaeg peab olema pikem isikule mõistetavast vangistusest. Apellandid taotlevad KarS § 75 lg 1 pst 1 M-SS-le tulenevat kohustust elada käitumiskontrolli ajal kindlas elukohas. Teiseks vaidlustavad apellandid KarS § 75 lg 2 p 2 alusel M-SS-le määratud lisakohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi, leides, et alkoholi täielik keeld võiks olla teatud sotsiaalsetes situatsioonides siiski lubatud. Needki taotlused jäävad rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohtule nähtub, et apellatsioonis on väljendatud eelmärgitud taotlustega seonduvalt ekslikke seisukohti kehtiva õiguse osas, peab kolleegium vastuseks apellatsioonile vajalikuks selgitada järgmist. 9.
  3. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatutest esimene taotlus jääb ainetuks juba sel põhjusel, et katseaega kontrollnõuete kohaldamisega ei ole võimalik isikule määrata ilma kohustuseta elada 29
(40)kindlas elukohas. Kontrollnõuded tulenevad seadusest – KarS § 75 lg-st
  1. Kontrollnõuete laienemine süüdimõistetule on automaatne ning nende kohaldamise aluseks on alati seadus, mitte kohtulahend. Maakohtul puudus võimalus asuda kontrollnõudeid eristama ja hindama nende põhjendatust ükshaaval kuriteo raskusest või süüdlase isikust tulenevalt. Apellatsiooni taotlus tühistada M-SS-le määratud kohustus elada kindlas elukohas jääb seega asjakohatuks ning seda ei ole võimalik rahuldada. 9.
  2. Apellantidel on põhimõtteliselt olnud võimalik vaidlustada KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusi, kuna nende kohaldamisaluseks on kohtulahend ning need automaatselt M-SS-le ei ole laienenud. Nagu märgitud, on apellatsioonis vaidlustatud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures seisneb apellantide taotlus aga selles, et nimetatud keeld kehtiks M-SS suhtes osaliselt, võimaldades tal alkoholi tarvitada teatud sotsiaalsetes olukordades. Kolleegiumil ei ole seaduslikku alust ka niisuguse taotluse rahuldamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ei anna võimalust määrata alkoholi tarvitamise keeldu osaliselt ning ringkonnakohtul on apellantide loogikat arvestades raske ette kujutada, milline võiks olla sellise kohustuse reaalne mõju isiku käitumisele ning kuidas kriminaalhooldusametnikul on võimalik teostada niisuguse, s.o näiva, kohustuse üle järelevalvet. Kõnealune lisakohustus peab teenima eesmärki mõjutada M-SS-st edaspidiselt käituma õiguskuulekalt. Maakohus on seejuures igati veenvalt põhjendanud eelmärgitud eesmärki arvestades,

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.