KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4902 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlus

§-st 390 jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.G kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu 43,20 eurot (sealhulgas käibemaks 7,20) vandeadvokaat Toomas Liivale määruskaebemenetluses T.G-le riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista T.G -lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse. T.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.G 1-11-4902 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Viru Maakohtu 04.04.2013 määrusega jäeti T.G temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.G kannab karistust Harju Maakohtu 18.04.2011 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning arvestades eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, karistati teda vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, mida KarS § 74 alusel ei pööratud tingimisi täitmisele. Samuti kohustati T. G järgima KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 07.05.2012 määrusega pöörati Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 28.08.2012 ja lõpp 25.08.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 28.02.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära kinnipeetava ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas T.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 T.G on varem kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab
5. korda. Vaatamata varasematele karistustele T.G paranemise teele ei asunud, jätkates kuritegude toimepanemist. See näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. T.G on 3 korral olnud käitumiskontrollil.
6. aastal vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt vanglast, kuid katseajal olles rikkus T.G kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kriminaalhooldus lõppes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisega. Viimase, Harju Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsusega, mõisteti T.G-le karistuseks 11 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kuid T.G ei täitnud talle pandud kontrollnõudeid ning Harju Maakohtu 07.05.2012 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Eeltoodust järelduvalt ei paneks tingimuslik karistus teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk oleks tõenäoliselt kõrge, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.2 Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. G 1 distsiplinaarkaristus. 2.3 Kohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on alates 15.10.2012 töötanud vanglas majandustöödel koristajana. Samas aga ei kaalu süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning elukaaslase toetus) üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 2.4 Kohus leidis, et arvestades kuriteo iseloomu, ei ole T.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna 2 õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.5 Kohus nõustus kaitsja arvamusega, et T.G on avatud võimalus tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks. Osundades õigusnormidele jättis maakohus taotluse tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamiseks jätta läbi vaatamata, kuna Viru Vangla ei ole kohtule esitanud vajalikke materjale elektroonilise järelevalve alla vabastamise kohta. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja T. Liiva, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada T.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne. Kohtu poolt antud riskihinnang on vastuolus vangla antud iseloomustusega, millest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise kahe aasta jooksul 24% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 49%. Kaitsja hinnangul on iga tõenäosus, mis jääb alla 50%, väike. Samuti juhib ta ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ennetähtaegselt on vabastatud ka kõrge riskiprotsendiga süüdimõistetuid (nt 1-12-2073). 3.2 Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kuna kinnipeetavat on karistatud alla aastase vangistusega, ei ole talle ITKd koostatud ning ei ole teda jõutud hõivata ka teiste taasühiskonnastavate tegevustega. 3.3 Kohus ei ole arvestanud positiivseid elemente süüdimõistetule antud hinnangus. Kaitsja leiab, et resotsialiseerimise mõttes oleks nii kinnipeetavale kui ka ühiskonnale kasulik, kui T.G töötaks vabaduses. Ta on elukutselt keevitaja, mis on üks nõutumaid ametimehi Eestis. Arvestada tuleks ka sellega, et kinnipeetaval puuduvad risk ja ohtlikkus valdkondades, mis on seotud eluaseme, suhete ja elustiili ning narkootikumidega. 3.4 Mittevabastamise otsuse rajamine üksnes karistus-eelsetele ankeetandmetele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Kui süüdimõistetu ei saa oma hea käitumisega vangistuses mõjutada tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust, kaotab ennetähtaegse vabastamise arutelu mõtte. 3.5 Süüdimõistetu saaks vabaduses ravi, milleks tal vangistuses võimalus puudub. Kohtuistungil avaldas T.G, et põeb C-hepatiiti ning mingit ravi vanglas ei saa. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks ta hakata haiguse hilisemate tüsistuste vältimiseks tegelema raviga. 3.6 Põhiõigusi vähemintensiivselt riivavate alternatiivide kohaldamine on põhjendatud. Kaitsja osundab mitmele Riigikohtu lahendile, mis käsitlevad vahistamise ja põhiõiguste riivega seotud temaatikat ning märgib, et vangistusest tingimisi vabastamise näol on tegemist vähem intensiivselt riivava alternatiiviga põhiõiguste riivele. Eesti Vabariik eristub Eurostati värskete andmete põhjal ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidest oma ülikarmi karistuspoliitika poolest ja ka äsjases vanglateenistuse
8. aastapäeva kõnes rõhutas justiitsminister, et Eestis on jätkuvalt liiga palju inimesi vangistuses. Vabastades T.G ennetähtaegselt, on ühiskond kasutanud seadusega antud võimalust vanglate tühjendamiseks ja Euroopa mõistes normaalseks karistuspoliitikaks. 3 3.7 Justiitsorganid on põhiõigusi vähemriivavate alternatiivide rakendamisesse suhtunud külmalt. Süüdimõistetu kaitsja esitas istungil alternatiivse taotluse (juhul kui kohus peab T.G tavalist ennetähtaegset vabastamist liiga ohtlikuks), korraldada täiendav istung, mille vaheajal kohustada kriminaalhooldusametnikku külastama T.G elukohta, selgitamaks välja elektroonilise valveseadme paigaldamise võimalust. Ei ole kahtlust, et T.G hoidmine elektroonilise valve all oleks ühiskonnale odavam, kui tema hoidmine vangistuses.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 02.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.05.
10. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on karistatud kriminaalkorras kaheksal korral, kes ka käitumiskontrolli nõudeid täita ei ole suutnud ning kes ei ole vangistuses õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Kaitsja leiab, et mittevabastamise rajamine üksnes karistus-eelsetele ankeetandmetele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Samuti leiab kaitsja, et rohkem peaks rakendama põhiõigusi vähem intensiivselt riivavaid alternatiive. Ringkonnakohus märgib, et õiguskirjanduse järgi on tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). T.G puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – nagu eelnevalt öeldud, on teda kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, s.h neljal korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on varieeruvad – vargused, autode ärandamine, arestimajast põgenemine, avalikud vargused vägivallaga, väljapressimine, rööv ja joobes juhtimine. T.G on ka tingimisi vabastatud, ent sellele vaatamata rikkus ta kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Ka viimane tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et isik ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud. Mõistetavalt on kohus pidanud riski uute kuritegude toimepanemiseks T.G puhul kõrgeks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on tema suhtes menetlemisel kriminaalasi seoses vanglaametniku ründamisega, mistõttu ei saa kuidagi teha järeldusi T.G heast käitumisest vangistuses, mida väidab kaitsja. 4 5.3 Kaitsja on leidnud, et kohus ei ole arvestanud isikut iseloomustavate positiivsete asjaoludega ning peab T.G võimalusi vabaduses elatist teenida ühiskonnale kasulikumaks kui isiku vangistuses viibimist. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et T.G iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nii puudub tal tõepoolest iseloomustuse kohaselt ohtlikkus ja risk eluaseme, suhete ja elustiili ning narkootikumidega seotud valdkondades. Maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.3), ent leidnud, et need ei kaalu üle T.G käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Õige on kaitsja määruskaebuses seegi, et T.G-le ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Seega ei ole talle ette nähtud ka osalemist sotsiaalprogrammides. Samas on maakohus aga õigesti leidnud, et T. G osalemine tööhõives suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. 5.4 Ka T.G haigus ei ole asjaoluks, mis tingiks tema ennetähtaegse vältimatu vabastamise. Vastavalt vangistusseaduse §-le 52 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. T.G iseloomustusest nähtuvalt on tema krooniline haigus meditsiiniosakonnale teada, mistõttu puudub igasugune alus arvata, et kinnipeetavale ei osutata vajalikku arstiabi. 5.5 Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaitsja väited elektroonilise valve kohaldamise läbivaatamata jätmises, kuna taotlust selle läbivaatamiseks ei ole esitatud. 5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega karistuse kandmise ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.7 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Mati Kartau 5 Aarne Sarjas