lg 3 - § 389 Prokuröri abi Ilona Ladokha Süüdistatav Tõkend Kaitsja 1 lg 2 järgi U.D elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: juhatuse liige, karistatus: kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 04.10.2011.a. kuni 06.10.2011.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Siim Roode RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada U.D
Kohaldades
lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui U.D ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab temale
lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 3 (kolm) kuud vangistust.
04.10.2011.a. kuni 06.10.2011.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Seega kuulub koheselt kandmisele kandmata karistus 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda reaalne karistusele kandmisele asumise aeg. Ülejäänud 1 (ühte) aastat 9 (üheksat) kuud mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui U.D 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise j elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.D Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
kohaselt võtta ära U.D-lt õiguse töötada kütuse hulgiostu ja/või -müügiga seotud majandusalal 2 (kaheks) aastaks. 5 Välja mõista U.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „U.D 1-11-10918, sundraha“. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „U.D 1-11-10462, sundraha”. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Joonas Maanurme poolt oktoober 2010 maksuhaldurile maksudeklaratsioonis FuelPRO OÜ nimel valeandmete esitamisele kaasaaitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluvast maksusummast, tekitades sellega riigile kahju 12 180 304 krooni (778 463,31 eurot), pani U.D toime
Karistuse liik ja määr:
lg 3 – § 3891 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.D-le karistuseks kaks aastat vangistust.
D-le mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust.
kuni 06.10.2011.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. 2
lg 1 ei pöörata ülejäänud karistuse osa – üks aasta ja üheksa kuud vangistust – täitmisele, kui U.D ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud
lg 1 p-des 1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 3 alusel määratakse katseajaks kaks aastat.
alusel võtab kohus U.D -lt õiguse töötada kütuse hulgiostu ja/või -müügiga seotud majandusalal kaheks aastaks. Kuriteo toimepanemisega on Eesti Vabariigile Maksuameti kaudu tekitatud kahju 12 180 304 krooni (778 463,31 eurot). Hagi esitatud ei ole. Kriminaalasja lahendamisest kiirmenetluses kokkuleppemenetluse vormis on kannatanu teavitatud. Süüditunnistamisega kuuluvad väljamõistmisele kohtukulud ning sundraha. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust mitte rohkem kui poole võrra. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus U.D ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava U.D poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab U.D süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab U.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et U. D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et U. D-lt tuleb menetluskulu seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. U.D-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.