Obsah (7)

§ 56§ 12§ 15§ 18§ 2§ 57§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2443 Väärteo asi B.A väärteoasi liiklu

§ 56lg 1 sätete kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmine ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades eeltoodut, isiku süüd ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 08.05.

2. 08.05.2018 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku B.A kaebus kohtuvälise menetleja 11.04.2018 otsusele väärteoasjas nr: 2590,18,
3. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega menetlusaluselt isikult võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kaebuse esitaja ei vaidlusta teo toimepanemist ega rikkumise kvalifikatsiooni, kuid vaidlustab karistuse määramist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et range karistuse määramine ei ole põhjendatud ning palub kohtul vaidlustatava otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 23.03.2018 kell 18.09 kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 103+/ -4 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt toimepandut. Liiklusrikkumine ei olnud tahtlik. Kaebuse esitaja oli esitanud vastulause, milles selgitas omapoolselt toimunu asjaolusid. Kaebuse esitaja siiralt kahetses juhtunut. Kaebuse esitaja saab aru, millised tagajärjed oleksid võinud olla nii temale endale kui ka kaasliiklejatele. Kaebuse esitaja töötab ettevõttes xxxx alates 2009.a. Tema tööülesannete hulka kuuluvad klientide leidmine, läbirääkimiste pidamine tarnijate ja klientidega, kliendisuhete loomine ning hoidmine. Suurem osa kliente ja tarnijaid asuvad üle Eesti ja välismaal, eelkõige xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx ning kliendisuhete hoidmine nõuab nendega regulaarset kokkusaamist. Kulude kokkuhoiu mõttes teostatakse kliendikülastusi välisriikides ehk komandeeringuid. Kuivõrd tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks kasutatakse xxxx sõiduautosid, on ka juhtimisõiguse olemasolu töötajatel vajalik (kohustuslik). Juhtimisõiguse puudumisel ei saa ta täita oma tööülesandeid ja arendada äri. Kaebuse esitajal oli määratud xxxx kondiitrivabriku esindajatega ärikohtumine Narvas 23.03.2018, kuhu tema hakkas liikuma Tallinn-Narva maanteelt. Xxxx kondiitrivabriku esindajad aga teatasid, et nemad lahkuvad järgmisel päeval kiiremas korras koju ja saavad temaga kohtuda Pihkva linnas (Venemaal), mitte aga Narvas. Kaebuse esitaja keeras Peterburi mnt Aegviidu poole, et sõita Pihkva suunas. Antud teelõik ja maastik olid täitsa tundmatud tema jaoks, mootorsõiduki kiirus oli 80-100 +/-4 km/h, lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Raudoja küla kandis sai ta aru, et oli teelt eksinud ja pöördus abi saamiseks GPS navigaatori poole, ei pannud lubatud kiiruse 50 km/h liiklusmärki tähele. Raudoja küla sõiduteed mööda ei paistnud majad/talud välja, samas ta ei näinud ühtegi inimest, seega ta ei saanud aru, et tegemist on asulateega, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel lubatud kiirusega. Raudoja külas suurim a lubatud kiirusega 50 km/h teelõ ik ei olnud sugugi pikk, ta sõitis sellest mööda 15 -20 sek, sõidukiiruse ületamine oligi tuvastatud vaid selle 3 lühikese aja vältel , kuna kiirus oli mõõdetud liikluspolitsei patrulli poolt „suurima kiiruse piirangu lõpp “ liiklusmärgi juures. Liikluspolitsei patrulli tegevus ja käitumine oli viisakas ja korralik. Kaebuse esitaja ja tema ülalpeetava perekonnaliikme põhiline tuluallikas on palk, mis makstakse xxxx poolt. Xxxx tegeleb kakaotoodetega, sh kakaoubade müügiga. Tegemist on väga spetsiifilise toodanguga, mille müügiga k aebuse esitaja on tegelenud viimased 9 aastat. Juhul, kui kaebuse esitaja jääb oma juhtimisõigusest ilma, siis ta ei saaks tegeleda xxxx ettevõtlusega pikaks ajaks, mis mõju tab oluliselt nii äriühingu t, äriühingu edukat arenemist, sh kasumi saamist, mis on vajalik töötajate palga maksmiseks, kui ka kaebuse esitajat, tema majanduslikku ja sotsiaalset seisundit. Samas ilma sissetulekuta kaebuse esitaja ei saa ülal pidada oma perekonda (abikaasa ja 3 alaealist last). Kaebuse esitaja elab xxxx aadressil xxxx (Lisa 3, väljavõte kinnistusraamatust). Kaebuse e sitaja töökoht asub xxxx (Lisa 2, väljavõte äriregistrist). Ühistranspordi ühendus xxxx ja xxx vahel on korraldatud selliselt, et juhtimisõiguse puudumise korral on olulisel määral piiratud kaebuse esitaja transpordi/liikumisvõimalused ja ametialaste kohustuste täitmine. Lisaks alates
4. aprillist 2018 kuni
5. augustini on suletud xxxx ristmik rekonstrueerimistööde pärast. Ümbersõidud on võimalikud ühelt poolt xxxx kaudu ning teiselt poolt xxx kaudu (Lisa 4, ametlik info xxx ristmiku remondi kohta). Nimetatud remonditööde pärast kaebajal täiesti puudub võimalus kasutada ühistranspor ti tööle jõudmiseks ning ainukeseks võimaluseks jääks minna jalgsi 9 km/üks suund. Kaebuse esitajat ei ole varem LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest karistatud. Tema 2 kehtivat karistust on LS § 227 lg 2 rikkumise eest, mille eest on määratud väiksed rahatrahvid (140 eurot ja 100 eurot), mõlemad on tasutud. LS § 227 lõigetega 2 ja 3 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada nii rahatrahvi, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja leiab, et väärteo eest kohaldatav karistus pole proportsionaalne võrreldes kuriteo eest kohaldatava karistusega. Karistuse kohaldamine toob kaasa ajutise raskendatud olukorra kaebuse esitajale, täitmata jäävad tema ametiülesanded. Nagu oli juba varem öeldud kaebuse esitaja põhiliseks sissetuleku allikaks on xxxx saadud palk. Tulenevalt sellest on karistuse kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest samalaadsete rikkumiste korral. Käesolevas juhul ei ole põhjendatud kohaldada nii ranget karistust. Kaebuse esitaja tunnistab, et antud asjaolu ei õigusta tema rikkumist, et ta pidas täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist, samas on üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kaebaja leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ka suurema kui 25 või 35 trahviühiku ulatuses rahatrahvi määramisega. Kae buse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, mis ület ab kaebuse esitaja süü suurust. LS 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja kergendavaks asjaoluks võib lugeda tema süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse kohaldamine paneb tema perekonna ja äri raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm, suurema rahatrahvi määramine karistusena on tema puhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja rahuldada tema kaebus ning tühistada vaidlustav otsus ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv. 4
6. 13.06.2018 kohtule saabunud vastuskirjas B.A kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et B.A on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ki irusega 103+/-4 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses selgitab, et juhtis autot kiirusega 103 km/h, ei pannud tähele, kuna vaatas GPS navigaatorit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii suures ulatuses kiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusaluse isiku selgitused juhtunu kohta ei vähenda tema süüd. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldusvahendeid ja reegleid, mitte tegelema juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 2 kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 56lg 1 sätete kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmine ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse, kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse 5 kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Arvestades eeltoodut, isiku süüd ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta B.A kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr: 2590,18,001507 muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § -le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS § -le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel.
4. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetri tunnis. 6 Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll itasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule B.A -le on 11.04.2018 otsusega väärteoasjas nr: 2590,18,001507 määratud LS § 227 lg 3 alusel karistus selle eest, et ta 23.03.2018 kell 18.09 juhtis Lääne -Viru maakonnas Tapa vallas Jägala -Käravete mnt
5. km -l mootorsõidukit kiirusega 103 +/- 4 km/h teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ületades sellega suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 49 km/h.
6. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3- 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku B.A poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollid.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud B.A poolt mootorsõiduki juhtimine liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust ületades . Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 21) nähtub, et 23.03.2018 kell 18.09 teostas xxxx S A riikliku järelevalve korras B.A poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist Jägala -Käravete mnt

1. km -l, sõidu suund: Käravete. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008378, seadme testid 23.03.2018 kell 08.05, seade töökorras. Kiirusmõõturi lugem 103 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 99 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik B.A allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 22-23) nähtub, et 23.03.2018 oli tunnistaja L K patrullis koos xxxx S A. Nad teo stasid liiklusjärelevalvet Tapa vallas Jägala-Käravete mnt
2. km- l kiiruse mõõtmist. Kella 18.09 paiku liikus suunaga Käravete poole xxxx reg nr xxxx, mille kiiruseks kiirusemõõteseade näitas 103 km/h alal, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Roolis oli B.A, ik: XXX. Isik ütles, et tema jaoks on tee võõras ja ei märganud liiklusmärke. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 24) nähtub, et B.A andis 23.03.2018 väärteo kohta järgmised ütlused: „Sõitsin kiirusega 103 km/h. Ei pannud tähele, vaatasin GPS Navigatori.“ Seega on tõendatud, et menetlusalune isik B.A rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo pani B.A toime hooletusest. Tema ütlustest ning esitatud kaebusest nähtub, et ta ei tundnud teed ning vaatas GPS navigaatorit, mistõttu ei pannud tähele liiklusmärke, mis seadsid lubatud suurimaks kiiruseks antud teelõigul 50 km/h. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks B.A pidanud pöörama tähelepanu liiklusmärkidele ning veenduma selles, et tema poolt valitud sõidukiirus on lubatud. Rikkumist ei vabanda asjaolu, et isik ei tundnud teed ning pööras tähelepanu GPS navigaatorile. Teelt eksides oleks B.A võinud ka auto peatada, et enne sõidu jätkamist välja selgitada, kuhu ta peab suunduma. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 3 säte statud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik B.A .

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis B.A puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et B.A süü on keskmine – kiirust on ületatud 49 km/h, mis on LS § 227 lõikes 3 nimetatu ( 41-60 km/h) keskmise määra lähedane. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 3 alusel määranud B.A -le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku B.A karistust kergendava teks asjaolu deks on

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kar istusregistri väljavõttest (tl 31) nähtub, et menetlusalust isikut B.A on 2 korral, 03.01.2018 ja 25.03.2018, karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega vastavalt 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Rahatrahvid on tasutud vastavalt 03.01.2018 ja 09.04.2018. Seega oli B.A väärteo toimepanemise ajal 23.03.2018 üks kehtiv väärt eokaristus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning 2 päeva pärast käesoleva väärteo toimepanemist karistati teda taas lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Eeltoodu viitab sellele, et B.A ei ole mõistnud lubatud suurima sõidukiiruse järgimise olulisust ning suhtub ükskõiksusega kehtestatud liiklusreeglitesse. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise 8 menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga ning arvestades, et isikut on kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud rahatrahviga, siis oli põhjendatud kohaldada sel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule B.A-le põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks määrates , arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse, mis ületab LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. LS § 227 lõikega 3 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-6-17 märkinud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades, et LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsioon lubab juhtimisõiguse ära võtta kuni kaheteistkümneks kuuks, siis jääb menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks – alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses tööülesannetega ei saa olla aluseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisel, sest isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 3 alusel B.A -le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks – vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 -134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 11.04.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2590,18,001507 muutmata ja B.A kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 9