RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-21 8. november 2021

) § 44 lõike 2 punkt 4) lisandus 2,5 tunni jooksul veel 2298 elektroonilist häält.

1. Samal päeval,
2. oktoobril umbes kell 19.58 läks kaebaja hääletama Tartu linna valimisjaoskonda nr
3. Pärast hääletussedeli saamist teavitas ta Tartu linna valimisjaoskonna nr 6 jaoskonnakomisjoni (edaspidi ka jaoskonnakomisjon) oma kavatsusest teha vaba ja kaalutletud valimisotsus 2,5 tunni jooksul.
4. Pärast hääletamise seadusjärgset lõppu kell 20.00 (

§ 44

lõige 1) andis jaoskonnakomisjon kaebajale teada, et 15 minuti pärast palutakse tal hääletamisruumist lahkuda ning et korraldusele mitteallumise korral kaasatakse tema eemaldamisse hääletamisruumist turvatöötajad. Kaebaja täitis valimissedeli umbes kell 20.17 ja lahkus valimisjaoskonnast umbes kell 20.20. 4. Kaebaja esitas 20. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) valimiskorralduse rikkumise kohta Tartu linna valimisjaoskonnas nr 6 kaebuse, milles taotles

§ 1lõikes 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse ja vabaduse tagamist 2021.

a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning pärast seaduses sätestatud elektroonilise hääletamise lõppu laekunud häälte tühistamist või alternatiivselt kogu elektroonilise hääletamise tühistamist (kui selliseid hääli pole võimalik tuvastada). 5-21-21

1. Kaebaja põhjenduste kohaselt rikuti tema õigust langetada kaalutletud valimisotsus ühetaoliselt elektrooniliselt hääletajatega, kes vastavalt ajalehes „Postimees“ avaldatud artiklile olid saanud teha oma valimisotsuse 2,5 tunni jooksul pärast elektroonilise hääletamise lõppu
2. oktoobril kell 20.
3. Lisaks ei olnud valimised vabad, sest kaebajat survestati hääletama enneaegselt füüsilise jõu ähvardusel.
4. VVK jättis
5. oktoobri
6. a otsusega nr 29 kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingut puudutavas osas rahuldamata ning ülejäänud osas läbi vaatamata.
7. VVK leidis, et kaebaja vaidlustas sisuliselt jaoskonnakomisjoni tegevust hääletamise korraldamisel ja elektroonilise hääletamise korraldamist. Samuti, et isik on kaebeõiguslik ning et kaebus on esitatud tähtaegselt.
8. Ehkki seadus ei sätesta, kuidas toimida juhul, kui valija on valimispäeval valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.00, peab tal olema võimalik viia hääletamine lõpule olenemata jaoskonnakomisjoni töökoormusest. Jaoskonnakomisjonil tuleb sellisel juhul anda hääletamistoimingu sooritamiseks mõistlik aeg. Kaebusest nähtuv 15–20 minutit on hääletamistoimingu lõpuleviimiseks piisav. Kaebajal takistas toimingu lõpuleviimist soov hääletada ühetaoliselt elektrooniliselt hääletanutega, mitte ajapuudus. Ajapiirangu seadis endale seega valija ise.

mõttega ei oleks kooskõlas, kui jaoskonnakomisjon lükkab hääletamisele järgnevate valimistoimingute tegemise valija soovil mitmeks tunniks edasi.

1. Elektroonilise hääletamise korraldamise kohta märgib VVK, et elektrooniline hääletamine ja jaoskonnas hääletamine on erinevad hääletamise viisid ja põhiseadus ei nõua, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil. Vaidlustatud toiming puudutab teiste valijate võimalust alustatud hääletamine lõpule viia ning ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei mõjutanud elektrooniline hääletamine kaebaja võimalust anda hääl valimisjaoskonnas. Seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata osas, milles see puudutab elektroonilist hääletamist. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
2. Kaebaja esitas
3. oktoobril 2021 VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, milles ta vaidlustab VVK otsuses nr 29 esitatud Tartu linna valimiskomisjoni, riigi valimisteenistuse ja VVK seisukohti.
4. Kaebaja kordab üle, et soovis
5. oktoobril 2021 Tartu valimisjaoskonnas nr 6 langetada kaalutletud otsuse 2,5 tunni jooksul pärast kella 20.00, tuginedes ajalehes „Postimees“
6. oktoobril avaldatud artiklile ning riigi valimisteenistuse infole, et pärast seadusjärgset hääletamise lõppu hääletada on seaduslik. Kaebaja lisab, et pärast kella 20.00 valimiskomisjoni kohale kutsutud turvamehe sõnad tekitasid temas afefoobia (hirm puudutuse ees), mistõttu teda survestati valima.
7. Kaebaja hinnangul ei olnud elektrooniline hääletamine legitiimne, kuna elektroonilise hääletamise süsteem võimaldab anda elektroonilist häält ka pärast elektroonilise hääletamise lõppu kell 20.
8. Samuti on ebaseaduslik (vastuolus

§ 542lõikega 4) avalikustada elektroonilised hääled enne seaduses kehtestatud aega.

13. Kaebaja arvates on valimiste korraldajate seisukoht, et hääletajale tuleb tagada hääletamistoimingu tegemiseks mõistlik aeg ka pärast seaduses sätestatud hääletamise aega, vastuolus

§ 44lõikega 1 ja lõike 2 punktiga 3.

Need sätted pole üheselt mõistetavad. Sisustades neid sätteid eeltoodud viisil, on valimiste korraldajad pidanud end Riigikogu suhtes ülimuslikuks. 2

§ 44

lõike 1 ja lõike 2 punkti 3, § 542 lõike 4 ja

§ 1

lõike 1 rikkumise tõttu ning pärast elektroonilise hääletamise seadusjärgset lõppu antud elektrooniliste häälte tühistamist (nende arvestama jätmist) või alternatiivselt kogu elektroonilise hääletamise tulemuste tühistamist (kui selliseid hääli pole võimalik tuvastada). VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

1. VVK edastas kaebuse
2. novembril 2021 Riigikohtule. Komisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses nr 29 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium mõistab talle esitatud kaebust selliselt, et selles palutakse tühistada VVK otsus nr 29 ning tunnistada õigusvastaseks Tartu linna valimisjaoskonna nr 6 jaoskonnakomisjoni tegevus hääletamise korraldamisel. Samuti palutakse tunnistada kehtetuks pärast seaduses sätestatud elektroonilise hääletamise lõpptähtaega antud elektroonilised hääled (jätta need arvesse võtmata) või kui neid hääli pole võimalik tuvastada, siis elektroonilise hääletamise tulemused tervikuna.
4. Kolleegium märgib, et VVK-le esitatud kaebuses seisnes kaebaja peamine etteheide jaoskonnakomisjonile selles, et see komisjon ei võimaldanud tal hääletamistoimingut 2,5 tunni jooksul pärast hääletamise seadusjärgset lõppu kell 20.00 valimisjaoskonnas lõpule viia. Riigikohtule esitatud kaebuses näib aga kaebaja vaidlustavat hoopis seda, et jaoskonnakomisjon võimaldas talle

§ 44

lõiget 1 rikkudes hääletamistoimingu lõpuleviimist valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.

2. Kaebaja viimase väite kohta, nagu ka väidete kohta, et valimiste korraldamisel rikuti

§ 44

lõike 2 punkti 3 ning § 542 lõiget 4, märgib kolleegium, et vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). VVK-le esitatud kaebuses ei esitanud kaebaja väiteid nende

sätete rikkumise kohta.

1. Lisaks märgib kolleegium, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 alusel on kaebuse esitamise õigus isikul, kelle subjektiivseid õigusi otsus või toiming väidetavalt rikub, ning kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-4-1-17-15, punkt 7).

§ 44

lõike 2 punkt 3 käsitleb eelhääletamist valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses, mistõttu ei saa selle sätte väidetav rikkumine kaasa tuua kaebaja kui valimisjaoskonnas hääletanu subjektiivsete õiguste rikkumist. Kui tegemist peaks olema läbiva veaga kaebaja taotluses, ja silmas ei ole peetud mitte

§ 44

lõike 2 punkti 3, vaid sama lõike punkti 4, mis sätestab, et elektrooniline hääletamine kestab valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni, ei saa ka see säte kaebaja õigusi rikkuda. 20. Sama kehtib

§ 542lõike 4 kohta, mis puudutab elektrooniliselt antud häälte lugemist.

Kolleegiumile jääb pealegi arusaamatuks, millel baseerub kaebaja väide, et elektrooniliselt antud hääled seda sätet rikkudes enne seaduses kehtestatud aega avalikustati.

§ 542lõike 1 järgi algab elektrooniliste häälte avamine lugemiseks valimispäeval pärast kella 20.00 ja kolleegiumil ei 3

§ 44

lõikes 1 sätestatud tähtaega oli mõistlik aeg hääletamistoimingu lõpuleviimiseks. 23. Käsitledes kaebaja VVK menetluses esitatud väidet, et talle ei antud valimisotsuse kujundamiseks jaoskonnas pärast

§ 44

lõikes 1 sätestatud hääletamise lõppu sama palju aega, kui oli võimaldatud neile valijatele, kes said oma elektroonilise hääle anda väidetavalt 2,5 tunni jooksul pärast

§ 44

lõike 2 punktis 4 sätestatud tähtaega, jääb kolleegium oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Valijate täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. septembri
2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-13-05, punktid 23 ja 24). Pealegi on riigi valimisteenistus VVK menetluses kinnitanud, et valijad, kes olid alustanud elektroonilist hääletamist enne kella 20.00, said oma toimingu lõpule viia 15 minuti jooksul pärast kella 20.00, ja mitte 2,5 tunni jooksul, nagu ajakirjanduses ekslikult avaldatud. Kolleegiumil ei ole põhjust selles väites kahelda.
3. Kolleegium ei leia ka, et hääletamistoimingu lõpuleviimise võimaldamine mõistliku aja jooksul pärast

§-s 44 sätestatud hääletamise lõpptähtaega oleks seadusega vastuolus. Kaebaja viidatud brošüür, mida talle valimisjaoskonnas väidetavalt seadusena tutvustati, on riigi valimisteenistuse koostatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste

1. aasta käsiraamat (kättesaadav veebilehel https://www.valimised.ee/sites/default/files/202107/KOV2021%20valimiste%20k%C3%A4siraamat.pdf). Selle käsiraamatu alajaotises 3.1 (Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnas) sisaldub juhis jaoskonnakomisjonile, mille kohaselt tuleb juhul, kui pärast kella 20.00 on hääletamisruumis veel valijaid, kes ei ole hääletanud, võimaldada neil hääletada, samuti juhis juhuks, kui ka kell 20.20 on hääletamisruumis veel selliseid valijaid. Viimasel juhul tuleb hääletamise jätkamisest viivitamata teavitada riigi valimisteenistust. Kolleegiumi hinnangul pole midagi ebaseaduslikku ka sellises juhises.
2. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 29 tühistamiseks ei ole alust. Osas, mis puudutab Tartu linna valimisjaoskonna nr 6 jaoskonnakomisjoni tegevust, jätab kolleegium H. Aadla kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. Muus osas jääb kaebus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4