käskmenetluses (kirjalik menetlus) Prokurör Vanemprokurör Küllike Taits Süüdistatav H.B (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xx-xxx, xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx ) Kaitsja Vandeadvokaat Raul Tosmann järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ja §-st 254: Süüdi tunnistada H.B karistusseadustiku (
) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 1675 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot.
Menetlus nimetatud kriminaalasjas lõpetati otstarbekuse kaalutlustel 22.06.2015.a ja määrati H.B-le kohustus maksta 390 eurot riigi tuludesse ning tasuda menetluskulud 48 eurot. Nimetatud kohustused on täidetud. H.B 26.06.2015.a. tuli kell 18.10 paiku koju, oli purjus ja väga agressiivne. Ta tagus jala ja rusikaga seinu ning kapiuksi, sõimas ja ropendas, ähvardas peksmise ja tapmisega oma elukaaslast. X X Käesoleval ajal elab H.B xxxxx xxxxxxxxxx ja kannatanuga ei kohtu. II Süüdistuse sisu H.B süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja agressiivse olekuga, 25.06.2015.a kella 18.10 ja 18.30 vahel ähvardas xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx x-xx lüüa rusikaga näopiirkonda oma elukaaslast .X X, lubades ta ära tappa ning seejärel tappa iseenda. Kannatanu X.X oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna H.B on ettearvamatu käitumisega ja on varem tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, millise ähvarduse täideviimist oli alust karta, pani H.B toime
III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb H.B süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, so 1675 (50x33,50) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlasele kohaldamata, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata üks aasta. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt H.B süüdistuses saabusid kohtusse 09.08.2016. Kohus on seisukohal, et kriminaalasi asi allub KrMS § 24 lg 1 alusel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Süüdistusakti on süüdistatav kätte saanud 05.08.2016 (tl 56) ja tema kaitsja 15.06.2016 (tl 52). 2/3 Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus H.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo.
lg 1 järgi tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.B karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.B puhul, kellel ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega, millise võib tema suhtes
lg-te 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks üks aasta alates käesoleva otsuse tegemisest. V Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 24 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb süüdimõistetult H.B-lt riigituludesse välja mõista. Kadi Aavik Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.