← Eesti

1-20-490/7

Obsah (7)§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-490 (19284000490) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada O.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423 karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 1 järgi ja mõista talle KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata O.L-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis tust 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui O.L ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
  2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista O.L-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 584 (viissada kaheksakümmend neli) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 584 (viissada kaheksakümmend neli) tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 67 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700021315 ning selgituse “O.L , otsus nr 1-20-490, menetluskulu“.

§ 180lg 3 alusel jätab kohus O.L sundraha summas 292 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on O.L toime pannud kuriteona sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles 30.01.2018.a. ja 24.10.2018.a. toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis taas 09.12.2019.a. ajavahemikul kell 16:00-16:25 Viljandi linnas Riia mnt 35 juures mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti põhjustas liiklusõnnetuse, kui tagurdamisel ei veendunud O.L selle ohutuses ning tagurdas otsa pargitud sõidukile Audi A6 registreerimisnumbriga XXX XXX . Peale õnnetust lahkus O.L mootorsõidukiga Volkswagen Multivan liiklusõnnetuse sündmuskohalt, teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Nimetatud tegevusega rikkus O.L kuriteo toimepanemise ajal kehtivat liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja mõista karistamiseks 3 kuud vangistust KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab kohus põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja tasumise ajatamist. O.L on töövõimetuspensionär, talle on määratud raske puue ning keskmine liikumispuue, millest tingituna on lisasissetuleku teenimine oluliselt piiratud. Samuti puuduvad tal vajalikud säästud, millest tulenevalt on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

§ 180lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks: sundraha 584 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.