Obsah (13)

§ 189§ 2562§ 240§ 76§ 218§ 248§ 175§ 179§ 2565§ 180§ 126§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-13-1935 (kohtueelses menetluses nr 13284000029) riik v

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 266 l g 2 p 1 järgi ning karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva s.o 06.02.2013 – 08.02.2013 ja 26.02.2013 – 28.02.
2. Seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.V 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxx xxx xx-x xxxx -xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx .
3. Kuriteo asjaolud R.V on toime pannud kuriteona vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise st omavolilise sissetungimise KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omades karistatust omavolilise sissetungi eest,
4. veebruaril
5. a päeval tungis valdaja M.M.i tahte vastaselt ja ebaseaduslikult, esikust jope taskusse peidetud võtmega ukseluku avamise teel xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx -xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xx x -x asuvasse M.M.i korterisse ning magas seal kuni ta politsei poolt kinni peeti. Samuti süüdistatakse R.V selles, et ta
6. veebruaril
7. a kella 03.30 paiku tungis valdaja E.H.V tahte vastaselt ja ebaseaduslikult, ukseluku lõhkumise teel xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx xx -x asuvasse E.H.V korterisse, liikus seal ringi ja seejärel lahkus.
8. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
9. Põhjendus ed süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud

§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. 2 Kohus p idas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

§ 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli

§-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed ;

§ 240

p -des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile

§ -s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt

§ 76

lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt

§ -le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu;

§ 218

lg-1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (

§ 2562lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§ -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§ -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§ -s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 480 eurot.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 240 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on käesoleval juhul kohustuslik. Vastavalt § 4 lg 3 p- le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud . Süüdistatava R.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 eurot. 3 R.V kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. Vastavalt

§ 180

lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 eurot ja õigusabi tasu 57,60 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõend katkine uksekeel tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

R.V on kahtlustatavana kinni peetud 06.-08.02.2013 ja 26.-28.02.2013, seega on R.V viibinud eelvangistuses 6 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4