Obsah (5)

§ 223§ 224§ 50§ 69§ 2

4-17-6442 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-6442 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bret

§ 223

lg 1 ja

§ 224

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) O.M (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx Töökoht: xxxx Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Helvia Räägel Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid Aadress: Veetorni 4 Tallinn Harjumaa 10119 E-post: menetlus@leppik.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Jaak Paju Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p -dest 2 ja 3, § 29 lg 1 p -st 1, §-st 23 ja § 38 lg -st 1 ning KrMS § 175 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Rahuldada osaliselt O.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 16.11.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,010647. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 16.11.2017. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,010647 osaliselt, s.t süüditunnistamises

§ 223lg 1 järgi 4-17-6442 kvalifitseeritavas väärteoetteheites, kohaldamise osas.

põhikaristuse määra ja lisakaristuse 3. Lõpetada O.M-i suhtes väärteoasjas nr 4-17-6442 (2302,17,010647)

§ 223

lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu (tõendamatuse tõttu) . 4. Mõista O.M-ile

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot. 5. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. 6. Tühistada täielikult O.M-ile

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahuldada O.M-i taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ning hüvitada O.M-ile õigusabikulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot riigieelarve vahenditest. Kohus selgitab, et rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastavalt VTMS § 107 lg -le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
3. KAEVATAV OTSUS 16.11.
4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi juhtivuurija Margus Trees üldmenetluse otsuse (KVM tl 30-31) väärteoasjas nr 2302,17,010647 O.M -i suhtes. Otsusega karistati O.M-i liiklusseaduse (edaspidi:

) § 223 lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel põhikaristusena 200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristusena karistati O.M-i

§ 224lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati

§ 223

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi selle eest, et ta 23.09.2017.

a kell 22:45 Harjumaal Harku vallas Kiia- Vääna-Viti tee ja Varsa tee ristmikul liikudes suunaga Vääna poole juhtis mootorratast registreerimismärgiga nr XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,32 mg/g kohta. Alkoholisisaldus veres on tuvastatud ekspertiisiaktiga nr 154I. Samuti ei kohandanud menetlusalune isik oma ratta kiirust vastavaks liiklus- ja tee olukorrale ega vähendanud seda kui liiklustingimused seda 2 4-17-6442 nõudsid, mille tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingule. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus O.M sellise tegevusega

§ 50

lg 3 p- s 2 ja

§ 69

lg-s 3 sätestatut ning pani toime

§ 223

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod (KVM tl 28-29, 30).

1. KAEBUS 11.12.
2. a on O.M esitanud kaitsja vandeadvokaadi Helvia Räägli (Räägel) kaudu Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega (kohtu tl 1-11 ) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 16.11.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,
4. Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses ning taotles kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt vähendada põhikaristust ja jätta lisakaristus (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) kohaldamata. Kaebaja oli seisukohal, et väärteo toimepanemine O.M-i poolt ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja otsuse lõppjäreldus ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et menetlusalune isik on rikkunud

§ 50lg 3 p 2.

Nimetatud norm sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendavas osas ei ole viidet mitte ühelegi tõendile, mis kinnitaks kohtuvälise menetleja seisukohta, et O.M valis sõidukiiruse valesti. Sellist tõendit, mis kinnitaks, et O.M on rikkunud

§ 50

lg 3 p -s 2 sätestatud kohustust, s.t valinud ebaõigesti sõidukiiruse, väärteoasja materjalides ei sisaldu. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub igasugune põhjendus sellest, kuidas jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et väidetava sõidukiiruse valesti valimise tõttu tuleb O.M -i karistada

§ 223

lg 1 alusel.

§ 223

lg 1 järgi karistamise aluseks on liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuvälise menetleja otsuses on küll märgitud nagu oleks varaline kahju AS-ile SEB Liising tekkinud, kuid otsuses puuduvad igasugused põhjendused, milles täpsemalt kahju seisnes ja kui suur kahju oli. Samuti puuduvad otsuses viited tõenditele, mis tõendaksid kahju olemasolu ja selle suurust. Kaebaja esitas 23.09.2017. a toimunud juhtumi järgselt võimalikust kindlustusjuhtumist teate kindlustusandjale ERGO Insurance SE, kuid kuna mootorrattale kahju tekkinud ei olnud, ei peetud vajalikuks kindlustusjuhtumi menetlemisega tegeleda. Samuti ei ole liisinguandja AS SEB Liising nõudnud O.M -ilt ei kahju hüvitamist ega mootorratta parandamist, kuivõrd mootorrattal puudusid kahjustused, millest oleks võinud tuleneda liisinguandjale kahju tekkimine. Seega kuivõrd O.M ei ole AS- ile SEB Liising ega ka ühelegi teisele isikule kahju tekitanud, ei ole alust teda

§ 223lg 1 järgi karistada.

Kuivõrd ei ole teada, mis 23.09.2017. a õhtul juhtus ja mille tõttu O.M leiti Kiia-Vääna-Viti tee ääres olevalt haljasalalt, siis ei ole võimalik juhtumist kvalifitseerida kui liiklusõnnetust

§ 2lg 32 mõttes.

Veelgi vähem on alust karistada O.M-i

§ 224lg 2 järgi.

Sellest, et O.M kukkus koos mootorrattaga tee ääres olevale haljasalale, ei tekkinud kahju ühelegi teisele isikule ja ei saanud ükski teine isik ka tervisekahjustust. Eeltoodu tõttu puuduvad O.M -i teos väärteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada seetõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktis nr 154I sisalduva eksperdi arvamusega, mille kohaselt oli menetlusaluse isiku veres alkoholi (1,37+ - 0,05) mg/g K=2, s.o mitte vähem kui 1,32 mg/g, sõidukite väärteoprotokollidega (jääb arusaamatuks, missuguste 3 4-17-6442 sõidukite) ja nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXXXXX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Kaebaja ei nõustu sellega, et eelnimetatud tõenditega oleks tõendatud O.M-i poolt mootorsõiduki juhtimine või veres sisalduva alkoholi kogus. Menetlusalune isik on ülekuulamisel öelnud, et ta ei mäleta õnnetusest mitte midagi, sealhulgas ka seda, e ta oleks üldse sõitnud. Tunnistaja ütluste kohaselt tunnistaja ka ei näinud menetlusalust isikut mootorsõidukit juhtimas. Seega on tuvastamata ainuüksi mootorsõiduki juhtimise fakt. Sündmuskohal on menetlusaluse isiku joobe tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendit ja kontrollija on märkinud, et kontrolli tulemus on positiivne. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist ei nähtu mitte ühtegi tunnust, millest saanuks järeldada, et menetlusalune isik oli joobes. Õnnetus toimus 23.09.

1. a kell 22:
2. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on analüüsimisele saadetud veri võetud 24.09.
3. a kell 00:
4. Vahepealse 1,5 tunni jooksul toimetas kiirabi O.M-i haiglasse ning ilmselt manustati talle ka ravimeid, sest indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt olid menetlusalusel isikul vigastused. Otsusest ega väärteoasja materjalidest ei selgu, milliseid ravimeid oli kaebuse esitajale enne vereproovi võtmist manustatud. Seega ei ole ka teada, kuidas võisid need O.M -i vere alkoholisisaldust mõjutada. Seetõttu ei saa asuda seisukohal, et menetlusaluse isiku vere alkoholisisaldus oli õnnetuse toimumise hetkel (23.09.
5. a kell 22:45) 1,32 mg/g kohta. Arvestades, et manustatud ravimid võisid vere alkoholisisaldust tõsta, on tõenäoline, et O.M -i vere alkoholisisaldus oli õnnetuse toimumise ajal väiksem. Ühtegi analüüsi selle kohta, missugune oli menetlusaluse isiku vere alkoholisisaldus õnnetuse toimumise ajal, otsus ega väärteotoimik ei sisalda. Alternatiivselt märkis kaebaja, et kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis asjaolusid arvestades tuleb vähendada O.M-ile määratud karistust. Olukorras, kus teo tõttu ei tekkinud kellelegi peale kaebuse esitaja kahju ning ei sattunud ohtu kolmandate isikute elu ega tervis, ei ole õigustatud O.M -ile põhikaristuse määramine peaaegu võimaliku karistuse maksimaalse määra lähedal ning lisaks veel ka juhtimisõiguse äravõtmine.
6. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaitsja kaudu esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t menetlusaluse isiku süüditunnistamises

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteoetteheites, põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise osas. 3.

1. Tõendid Kohtuvälises menetluses on tunnistajana üle kuulatud T.T (KVM tl 26) ning menetlusalune isik O.M (KVM tl 27). Kohus kutsus 03.04.
2. a kohtuistungile nii tunnistaja T.T kui menetlusaluse isiku (kohtu tl 16-17, 18, 21). 03.04.
3. a kohtuitungil andis ütlusi menetlusalune isik (kohtu tl 27- 28 pöördel). Kuivõrd tunnistaja T.T 03.04.
4. a kohtuistungile ei ilmunud ning kohus rahuldas ka kohtuvälise menetleja taotluse kuulata täiendava tunnistajana üle R.K ning koguda täiendavalt tõendid kiirabist, siis määras kohus, et väärteoasja arutamist jätkatakse 14.05.
5. a (kohtu tl 28 pöördel-29). Teisele kohtuistungile kutsus kohus tunnistaja T.T ning R.Ki (kohtu tl 30, 32), kes mõlemad kohtuistungile tulid ning ütlusi andsid (kohtu tl 36 pöördel -38, 38-39 pöördel ). Seega saab kohus väärteoasjas lahendit tehes tugineda tunnistaja T.T ja menetlusaluse isiku puhul vaid nende kohtus antud ütlustele ning lisaks ka tunnistaja R.Ki kohtuistungil antud ütlustele. Ühtlasi saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvatele d okumentaalsetele tõenditele, mida kohtus avaldati ja uuriti (kohtu tl 28 pöördel29). Nendeks on: sündmuskoha vaatlusprotokoll /liiklusõnnetuse akt (KVM tl 1), sündmuskoha 4 4-17-6442 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga (KVM tl 3-10), sõiduki vaatlusprotokoll (KVM tl 11-18), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (KVM tl 19), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (KVM tl 20), Regionaalhaigla teatis (KVM tl 21), ekspertiisiakt koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (KVM tl 23-24), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (KVM tl 25) ning O.M-i karistusregistri väljavõte (KVM tl 33). Samuti saab kohus tugineda kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud, avaldatud ja uuritud infopäringule ning Regionaalhaigla vastuskirjale koos kiirabikaardiga (kohtu tl 36 pöördel, 41-43 ). 3.
6. Koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus 3.2.1.

§ 223

lg 1 väärteoetteheide Objektiivne koosseis O.M-ile heidetakse esmalt ette seda, et ta põhjustas 23.09.2017. a kell 22:45 Harjumaal Harku vallas Kiia- Vääna-Viti teel juhtide s mootorratast registreerimismärgiga nr XXXX liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-ile SEB Liising (KVM tl 28, 29) ning sellise tegevusega pani toime

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki -, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Nimetatud väärteokoosseisu sõnastusest nähtub, et tuleb tuvastada nii sõiduki juhtimine, liiklusnõuete rikkumine ning ka see, et menetlusalune isik oleks põhjustanud teisele isikule varalise kahju või tervisekahjustuse. Kui kasvõi üks eelnimetatud eeldustest ei leia tõendamist, siis ei saa O.M vastutada ka

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

Arvestades, et VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, siis on O.M -i suhtes koostatud väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt vajalik tuvastada, et O.M oleks tekitanud varalist kahju AS-ile SEB Liising. Sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse akti kohaselt on mootorsõidukil registreerimismärgiga nr XXXX kahjustada saanud parem külg (KVM tl 1). Antud sõiduki suhtes teostati vaatlus ning vaatlusprotokollist nähtuvalt on mootorrattal parempoolsel küljel kraapejäljed, juhtraua parempoolne heebel (s.t juhtkang) on purunenud ning parempoolne piduripedaal on eraldunud, samuti puudub parempoolne küljepeegel (KVM tl 11). Vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 5 ja 6 kinnitavad, et mootorrattal puudus parempoolne küljepeegel ning ka parempoolne heebel ehk juhtkang (KVM tl 14). Kraapejäljed mootorratta parempoolsel küljel nähtuvad fotodelt nr 7-9 (KVM tl 15-16), milledelt on näha, et mootorratta detailid, mis on kas musta või tumehalli värvi, on heledamad kohad, s.t kohad, millede lt on detailide värv maha tulnud. Fotod nr 7-9 kinnitavad samuti, et mootorratta parempoolsel küljel ei ole piduripedaali. Kohtuistungil selgitas O.M ütlusi andes, et antud mootorratas kuulub SEB Liisingule ning tema on sõiduki vastutav kasutaja (kohtu tl 28). Seda, et mootorratta registreerimismärgiga nr XXXX omanik on AS SEB liising, kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (KVM tl 20). Samuti on O.M -i sõnul mootorratas praegu korras, sellel olid kriimustused külje peal ja jalarauad olid kriimustatud ka, kuid kõik kriimustused olid detailidel, mis ta ise oli mootorrattale külge pannud n ing need detailid on ta ise praeguseks välja vahetanud (kohtu tl 28). Kohtuniku küsimusele, et kas SEB Liising ei ole tema vastu nõuet esitanud, sest kogu kahju kandis menetlusalune isik ise, vastas O.M , et SEB Liising ei ole temaga ühendust võtnud, kahjud kandis ta ise, sest kõik detailid, mis kahjustada said, olid tema ostetud detailid, sest ta oli varem originaaljupid asendanud enda ostetud detailidega ning originaaljupid on kõik siiani terved ja alles ning neid võib tagasi ratta külge panna (kohtu tl 28). Kohtuvaidlustes märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et O.M teavitas juhtunust nii kindlustusandjat kui ka 5 4-17-6442 liisinguandjat ehk AS-i SEB Liising, aga kindlustus ei menetlenud seda, sest kahju ei olnud tekkinud ning liisinguandja ei ole samuti O.M -i vastu mingit nõuet esitanud (kohtu tl 40). Seega nähtub eeltoodust, et mootorrattal olid küll kahjustused, kuid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt said kahjustada mootorrattal vaid need detailid, mis ta oli ise varasemalt välja vahetanud ning millised on ta nüüdseks juba uuesti asendanud. Sealjuures on mootorratta originaaldetailid terved ja siiani olemas. Ei mootorratta omanik, s.t AS SEB Liising ega liisinguandja ei ole esitanud menetlusaluse isiku sõnul tema vastu nõudeid. Vastupidist ei nähtu ka väärteoasja materjalidest . Sealjuures kinnitab ka avalik liikluskahjude kontrolli päring Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel (https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll), et mootorsõiduk registreerimismärgiga nr XXXX ei ole osalenud üheski liikluskindlustuse juhtumis. Siinkohal märgib kohus, et isiku süüd mingis väärteoetteheites peab tõendama kohtuväline menetleja, mitte ei pea enda süütust tõendama menetlusalune isik. Praegusel juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest tõendeid, mis lükkaksid ümber menetlusaluse isiku versiooni, mille kohaselt said kahjustada vaid need detailid, mis menetlusalune isik oli ise mootorrattale pannud ning kõik originaaldetailid on terved ja neid on võimalik mootorrattale tagasi panna. Seega on menetlusaluse isiku ütluste kohaselt võimalik mootorratas viia samasse seisundisse, kui see oli talle üleandmise hetkel, mis tähendab, et mootorratta omanikule ei ole kahju tekitatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused on eluliselt usutavad ning vastupidist ei ole kohtuväline menetleja tõendanud. Seega tuleb praegusel juhul lähtuda in dubio pro reo põhimõttest, s.t tõlgendada kahtlused menetlusaluse isiku süüdiolekus tema kasuks ning lõpetada O.M-i suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu menetlusaluse isiku süü tõendamatuse tõttu. 3.2.2.

§ 224

lg 2 väärteoetteheide Objektiivne koosseis Teiseks heidetakse O.M-ile väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta 23.09.2017. a kell 22:45 Harjumaal Harku vallas Kiia- Vääna-Viti teel liikudes juhtis mootorratast registreerimismärgiga nr XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,32 mg/g kohta (KVM tl 28, 29) ning sellise tegevusega pani toime

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 -1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg.

§ 69

lg 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.M-ile ette mootorsõiduki (s.t antud juhul mootorratta) juhtimist isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,32 mg, siis peab kohus järgnevalt analüüsima esiteks seda, kas O.M juhtis mootorsõidukit ning kui O.M juhtis mootorsõidukit, siis kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületades. Esmalt analüüsib kohus seda, kas O.M juhtis mootorsõidukit, antud juhul siis mootorratast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabeliga (KVM tl 3-10) nähtub, et Kiia Vääna -Viti tee ja Varsa tee ristmiku lähedal on Kiia-Vääna -Viti paremal teepervel (vaadates Vääna suunas) külili asendis (parema külje peal) on olnud mootorratas registreerimismärgiga nr XXXX (foto nr 8 – KVM tl 8) , sellest natukene eemal Vääna suunas mootorrattakiiver. Samuti nähtub, et enne mootorratast ja kiivrit on paremal pool teepervel olnud kaks kraapejälge. Samuti asuvad mõlema kraapejälje juures ka verejä ljed. Sealjuures teine verejälg ehk jälg, mis 6 4-17-6442 on kõige rohkem Vääna suunas, lõpeb mootorratta juhtraua juures. Seega vaatlusprotokollist nähtuva põhjal saab tuvastada, et mootorratas oli sõitnud Viti poolt Vääna suunas. Samuti on vaatlusprotokolli põhjal alust arvata, et mootorratast juhtinud isik sai vigastusi, kuivõrd verejäljed asuvad mõlema kraapejälje juures ning viimane verejälg lõppeb mootorratta juhtraua juures. Vaatlusprotokolli kohaselt on olnud mootorratta juhtraua ja kiivri kaugus ca 8 meetrit (18,1-10,3 – KVM tl 3). Sealjuures on mootorratas asetsenud teepervel n-ö murualal, aga kiiver asfalttee peal teekattemärgise katkendjoone lähedal (vt skeemi ja nt fotosid nr 2-4 - KVM tl 4, 5-6). Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt olid mootorrattal vigastused kõik paremal pool (KVM tl 1117). Regionaalhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et O.M on olnud xxxx (KVM tl 21). Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi, mille kohaselt kokkuvõtlikult ta mäletab vaid seda, et ta oli sõbra juures, kellega jõid koos rummi ning järgmine hetk mäletab, et ärkas hommikul kuskil poole viie paiku EMO-s (kohtu tl 27, 28). Menetlusalune isik täpsustas vastuseks kohtuvälise menetleja küsimustele, et ta tarvitas alkoholi koos sõbra R.Kiga (kohtu tl 27). Tavaliselt hoiab menetlusalune isik mootorratta võtmeid kas jope taskus või mootorratta süütelukus (kohtu tl 27 -27 pöördel). Alkoholi tarvitasid nad sõbra garaažis Väänas, teisi isikuid peale tema ja sõbra garaažis ei olnud (kohtu tl 27 -27 pöördel). Sõbral olid küll kodus ka pensioniealised vanemad (kohtu tl 27 pöördel). Sõbra juurde sõitis kodust mootorrattaga (kohtu tl 27 pöördel). Mootorratas oli alkoholi tarvitamise ajal sõbra hoovis, mis on eraldatud ja turvaline koht (kohtu tl 27 pöördel). Menetlusalune isik mäletab, et nad jõid 700 ml rummipudelist, mis oli umbes 38 kraadi, kahepeale ära kuskil veerandi (kohtu tl 27 pöördel). Menetlusalune isik leiti tema sõnul sõbra juurest 300 meetrit eemal Väänast Saue ehk kodu poole oleval koduteel (kohtu tl 27 pöördel). Seda, kuidas menetlusalune isik tee peale sattus, ei oska ta selgitada (kohtu tl 28). See on tema jaoks müsteerium ja täiesti arusaamatu, sest ta ole kunagi alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud ning peab seda valeks käitumiseks (kohtu tl 28). Seda, et ta võis peale alkoholi tarbimist mootorrattaga sõitma minna, ei taha menetlusalune isik uskuda, aga ta ei mäleta juhtunut ja ta võis ka ratast käe kõrval lükata (kohtu tl 28 pöördel). Samas ütles menetlusalune isik, et sõbra garaažist koju on 20 kilomeetrit ja varem ei ole ta mootorratast koju lükanud (kohtu tl 28 pöördel). Plaanis oli jääda sõbra juurde ööbima , teisi isikuid Väänas, kelle juur es oleks ta võinud ööbida, menetlusalusel isikul ei ole (kohtu tl 28 pöördel). Menetlusalune isik selgitas, et mootorratas kuulub SEB Liisingule ja tema on vastutavaks kasutajaks (kohtu tl 28). Tunnistaja T.T andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sep tembrikuu õhtul kella üheteistkümne paiku sõitis ta Liikva küla poolt Vääna poole ja Vaila bussipeatuse juures oli inimene sõidutee peal, risti tee peal lamas – jalad olid kraavi suunas ja pea oli tee keskosa suunas (kohtu tl 36 pöörde l, 37). Kui üks teine auto tuli tagantpoolt ja jäi ka seisma, siis tunnistaja läks koos selle teise autojuhiga lamava inimese juurde ning siis nägid nad ka mootorratast kraavipervel (kohtu tl 36 pöördel). Tunnistaja aitas koos teise autojuhiga maas lamanud isikul kiivri peast ära (kohtu tl 37). Mootorratas asus teel lamanud inimesest tagapool, s.t Liikva küla suunas, umbes 3-4 meetrit, aga kindlasti mitte üle 10 meetri eemal (kohtu tl 37). Ühtegi teist inimest peale teise autojuhi läheduses tunnistaja ei näinud (kohtu tl 37). O.M-i mootorratast juhtimas tunnistaja ei näinud (kohtu tl 38). Kohtumenetluses andis tunnistajana ütlusi ka menetlusaluse isiku sõber R.K, kellega koos ja kelle juures oli menetlusalune isik enda sõnul enne juhtunut alkoholi tarbinud (kohtu tl 38). R.K kinnitas, et 23.09.2017. a laupäevasel päeval õhtupoole tuli O.M talle külla Pärna tallu Liikva külas Harku vallas (kohtu tl 38, 38 pöördel). Tunnistaja arvamuse kohaselt on KiiaVääna-Viti tee ja Varsa tee ristmik tema kodust alla kilomeetri kaugusel (kohtu tl 38-38 pöördel). O.M tuli külla mootorrattaga, jättis selle hoovi peale (kohtu tl 38 pöördel). Nad jõid tunnistaja sõnul paar napsi rummi ja rääkisid (kohtu tl 38 pöördel). Rummi oli toonud O.M (kohtu tl 39 pöördel). Edasist tunnistaja aga ei mäleta – ei seda, millal või kuidas 7 4-17-6442 O.M ära läks (kohtu tl 38 pöördel). Tunnistaja arvab, et jäi ise tukkuma ning ärkas alles selle peale kui O.M helistas talle ning alles siis sai ta teada, et Einar ei olnud tema juurde ööbima jäänud (kohtu tl 38 pöördel, 39). Tunnistaja sõnul on O.M ka varem tema juures mootorrattaga käinud ning alati kui on alkoholi tarvitatud, siis lahkunud järgmisel päeval kui alkomeeter näitab, et on kaine (kohtu tl 38 pöördel, 39). Eeltoodud tõenditest nähtuvad seega järgmised asjaolud. Mootorrattal oli kriimustused paremal küljel. O.M oli xxxx. Seega nii mootorratta kui menetlusaluse isiku vigastused olid samal poolel. Samuti on vaatlusprotokolli põhjal alust arvata, et just mootorratast juhtinud isik sai vigastusi, kuivõrd verejäljed asuvad mõlema kraapejälje juures ning viimane verejälg lõppeb mootorratta juhtraua juures. Mootorratas oli sõitnud Viti poolt (sealpool asub ka Liikva küla) Vääna suunas. O.M oli olnud sõbra juures Liikva külas, mis oli õnnetuspaigast vähem kui kilomeetri kaugusel. Sõbra juurde oli O.M tulnud mootorrattaga. Menetlusaluse isiku enda sõnul oli ta leitud enda koduteelt. Sõber, kelle juures O.M oli, ei olnud kodust peale alkoholi tarvitamist lahkunud. O.M -i sõbra ütluste kohaselt jõid nad kahekesi garaaži juures alkoholi. Muid tuttavaid, sõpru O.M sealkandis ei ole. Tunnistaja T.T sündmuskohal teisi isikuid peale teiste peatunud autojuhtide ei näinud. Tunnistaja sõnul oli O.M sõiduteel pikali maas ja tal oli kiiver peas, mille tunnistaja koos teise autojuhiga ära võtsid. O.M-i sõnul on tema mootorratta vastutav kasutaja ja võtmed olid kas tema jope taskus või süütelukus ning mootorratas oli sõbra juures eraldatud hoovis, turvalises kohas. Seega ei olnud kellelgi teisel võimalik O.M -i mootorratast juhtida. Nendele asjaoludele tuginedes on kohus veendunud, et O.M juhtis mootorratast, mis on

§ 2p -de 39 ja 40 kohaselt mootorsõiduk.

O.M oli võimalus mootorratast juhtida. Ei ole viiteid ega ka mitte eluliselt usutav, et mootorratast oleks juhtinud keegi teine või et O.M oleks olnud rattal vaid kaasreisijaks. Samuti oli O.M koju jõudmiseks vajalik mootorratast kasutada, kuivõrd ta oli tulnud sõbra juurde mootorrattaga ning ta leiti õhtul hilja vigastatuna sõiduteelt. Samuti ei pea kohus usutavaks menetlusaluse isiku versiooni, et ta võis mootorratast ainult käe kõrval lükata. Selle välistavad nii muud kogutud tõendid kui ka menetlusaluse isiku enda ütlused. Nimelt on menetlusalune isik andnud ütlusi, et sõbra juurest koju on 20 kilomeetrit ning ta ei ole kunagi varem mootorratast koju käe kõrval lükanud. Samuti leiab kohus, et ainuüksi 20 kilomeetri kõndimine on füüsiliselt väga kurnav, rääkimata veel samal ajal mootorratta kõrval lükkamisest. Ka vigastused nii sõidukil kui menetlusalusel isikul ning sündmuskoha vaatlus viitavad, et menetlusalune isik mitte ei lükanud ratast käe kõrval, vaid oli selle seljas, s.t sõitis mootorrattaga. Samas märgib kohus siinkohal, et tulenevalt

§ 2

p -s 41 loetakse mootorsõiduki juhtimiseks ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega ka mootorratta käe kõrval lükkamine on

kohaselt mootorsõiduki juhtimine. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas O.M oli mootorratta juhtimise ajal alkoholijoobes ehk kas ta juhtis mootorratast alkoholi piirmäära ületades. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on 23.09.

1. a kell 23:12 O.M-i suhtes läbi viidud alkoholitest passiivsel režiimil, mis tuvastas alkoholi (KVM tl 19). Kiirabikaardi kohaselt tuli passiivne kontroll indikaatorvahendiga läbi viia, sest juht ei tahtnud indikaatorvahendisse puhuda (kohtu tl 43). Lisaks on indikaatorvahendi protokollis märgitud, et O.M tuleb suust tugevat alkoholilõhna (KVM tl 19). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjelduse kohaselt on O.M-i reaktsioonikiirus olnud häiritud, koordinatsioon väga häiritud, ta ei ole tajunud aega, isikuid ega kohta ega mäletanud ka viimase 24 tunni sündmusi (KVM tl 19 pöördel). Kiirabikaardi kohaselt on teade juhtunust tulnud 23.09.
2. a kell 22:40, kiirabi on välja sõitnud kell 22:47 ning kohapeal olnud 22:57 ja haiglas kell 23:29 (kohtu tl 43). Kiirabikaardilt nähtuvalt on O.M -i diagnoosiks olnud xxxx ning kaasuva haigusena alkoholi 8 4-17-6442 tarvitamine (kohtu tl 43). See oli ka kiirabi hinnangul menetlusalune isik tarvitanud alkoholi ning oli alkoholijoobes. Nii ekspertiisiakt nr 154I kui joobeseisundi tuvastamise saatekiri näitavad, et O.M-ilt on võetud 24.09.
3. a kell 00:10 vereproov (KVM tl 23, 25). Ekspertiisi kohaselt leiti O.M-i verest etanooli ehk alkoholi 1,37+/ -0,05 mg/g (KVM tl 23). Seega oli O.M-i veres alkoholisisaldus vähemalt 1,37 – 0,05 = 1,32 mg/g. Tunnistaja T.T ütluste kohaselt suhtles teine autojuht rohkem tee peal lamava isikuga (kohtu tl 37, 37 pöördel). Tunnistaja sõnul oli maas lamanud inimene uimane, raske öelda, kas alkoholist või kukkumisest (kohtu tl 37 pöördel). Alkoholilõhna tunnistaja ise ei tundnud, aga tunnistaja enda sõnul väga lähedale end maas lamanud isikule ka ei kallutanud (kohtu tl 37 pöördel). Tunnistaja oli sündmuskohal kuni kiirabi saabumiseni (kohtu tl 37 pöördel). Tunnistaja sõnul kiirabist üks naisterahvas õiendas viga saanud inimesega ja tunnistajale jäi mulje, et kiirabi tegeles nagu joobes isikuga (kohtu tl 37 pöördel). Kuivõrd menetlusalune isik ja tema kaitsja püstitatud versiooni, et O.M -i veres võis olla tekkinud alkoholisisaldus temale kiirabi poolt manu statud ravimite tõttu, siis kohtumenetluse kestel tegi kohtuväline menetleja vastava päringu SA- le Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kohtu tl 41). Täpsemalt palus kohtuväline menetleja väljastada haiglal dokumendid, millest on näha, milliseid ravimeid O.M -ile manustati ning kas need ravimid sisaldavad alkoholi ja kui sisaldavad, siis kas nad võisid tekitada isikule tema veres tuvastatud alkoholijoobe 1,32 mg/g. Regionaalhaigla vastuse kohaselt saadab haigla kiirabikaardi, millest nähtuvalt ei ole kiirabi poolt O.M-ile manustatud alkoholi ega alkoholi sisaldavaid ravimlahuseid (kohtu tl 42). Seega on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega täielikult kummutatud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja versioon, et kiirabi poolt manustatud ravimid võisid põhjustada menetlusalusele isikule veres tuvastatud alkoholisisalduse olemasolu või selle tõusu. Samuti ei ole vähimati alust arvata, et O.M-ile manustatud alkoholi mittesisaldanud ravimid oleksid tõstnud tema veres olevat alkoholisisaldust nagu väidab kaitsja (kohtu tl 40 pöördel). Kohus ei ole kuulnud, et ravimitel, mis ei sisalda alkoholi, oleks võime tõsta isiku organismis alkoholisisaldust. Sealjuures ei ole kaitsja taotlenud sellise hüpoteesi kontrollimiseks ka ekspertiisi läbiviimist või asjatundja ülekuulamist. Seega nähtub eeltoodust, et tunnistaja T.T viibis O.M -i juures kuni kiirabi saabumise ehk vähemalt kel la 22:57-ni. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et O.M oleks tarvitanud alkoholi sel ajal, kui tunnistaja oli O.M -iga kuni kiirabi saabumiseni. O.M ja tema sõber R.K on kinnitanud, et nad mõlemad tarbisid tolle päeva õhtupoolikul alkoholi. Peale kiirabi saabumist võeti O.M aga tunnistaja sõnul kiirabi hoole alla ning haigla vastuse kohaselt ei manustatud O.M-ile alkoholi ega alkoholi sisaldavaid ravimeid. Seega kuigi O.M -ilt võeti vereproov alles kell 00:10, sest kell 23:12 oli ta keeldunud indikaatorvahendisse puhumast ning talle osutati ka arstiabi, ei ole mingit põhjust kahtluse alla seada isiku verest leitud alkoholikogust. Kuivõrd teade viga saanud isikust jõudis kiirabini kell 22:40, siis pidi juba sellest kellast alates tunnistaja T.T olema O.M -i juures sündmuskohal. Seega hiljemalt kella 22:40-st ei saanud O.M enam alkoholi tarvitada. See tähendab, et kui vereproov võeti temalt 1,5 tundi hiljem ja ta ei olnud alkoholi saanud selle aja jooksul lisaks tarvitada, siis pidi olema alkoholisisaldus tema veres kella 00:10-ks juba langenud võrreldes sellega, kui ta mootorratast juhtis. Seetõttu on kohus seisukohal, et O.M-i verest tuvastatud alkoholisisaldus vähemalt 1,32mg/g on selline alkoholijoobe määr, mis pidi kindlasti olema menetlusaluse isiku veres ka mootorratta juhtimise ajal. Tõenäoliselt oli mootorratta juhtimise ajal menetlusaluse isiku alkoholijoove aga veelgi suurem. Siinkohal peab märkima, et kriminaalsest joobest ehk joobe määrast, mis oleks kaasa toonud O.M -ile kriminaalkaristuse karistusseadustiku § 424 lg 1 alusel, ei jäänud antud juhul palju puudu, kuivõrd kriminaalse joobe määr algab 1,5 0 mg/g veres (

§ 69lg 2 p 1) .

9 4-17-6442 Arvestades ka seda, et nii menetlusalune isik O.M kui ka tema sõber R.K, kes tarvitas samuti O.M -i poolt kaasa toodud rummi, ei mäleta enda sõnul peale selle, et nad jõid õhtupoolikul alkoholi ning järgmine hetk, mida nad mäletavad on alles järgmise päeva hommik, siis on alust arvata, et ärajoodud alkoholikogus oli suurem kui mõlemad isikud kohtus ütlusi andes tunnistasid. Eeldades, et antud rummi ei tarvitatud koos mõne narkootilise või psühhotroopse aine või ravimiga ning mõlema isiku ütlustest nähtuvalt ei ole alkoholitarbimine neile ka esmakordne kogemus ja varem ei ole neil mälulünki tekkinud, siis ei ole eluliselt usutav, et mõnest pitsist või 1/8 700ml -sest rummupudelit jääksid mõlemad sellisesse joobesse, et ei mäletaks järgmisel päeval vahepeal juhtunust mitte midagi. Teine võimalus on, et isikud mäletavad küll juhtunut, aga menetlusalune isik ei soovi enda ütlustega iseennast süüstada ning tunnistaja R.K ei soovi sõpra enda ütlustega samuti süüstada ega halvemasse olukorda panna, mistõttu mõlemad andsid ütlusi, mille kohaselt nad juhtunust midagi ei mäleta . Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et O.M juhtis 23.09.2017. a kella 22:40 ajal Harjumaal Harku vallas Kiia- Vääna-Viti tee ja Varsa tee ristmikul liikudes suunaga Vääna poole mootorratast registreerimismärgiga nr XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,32 mg/g kohta. Seega on O.M täitnud

§ 224lg- s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et O.M pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kuivõrd menetlusalune isik enda sõnul ei mäleta, et ta oleks mootorratast üldse juhtinud ega seda, kuidas ta teele sattus ja viga sai, siis tuleb teo subjektiivne külg tuvastada teiste tõendite alusel, tuginedes tuvastatud objektiivsetele asjaoludele. Menetlusalune isik hakkas 23.09.2017. a õhtupoolikul tarbima kanget alkoholi. Kõige hiljem kell 22:40 oli menetlusalune isik juba vigastatuna tee peal. Menetlusalune isik leiti vähem kui kilomeetri kaugusel oma sõbra elukohast. Pole teada täpselt kui kaua oli menetlusalune isik teel lebanud enne, kui tunnistaja T.T ta leidis. Menetlusalusel isikul tuvastati kella 00:10 seisuga alkoholisisalduseks veres vähemalt 1,32mg/g.

§ 224

lg 2 alusel on karistatav mootorsõiduki juhtimine, kui juhil on veres alkoholisisaldus vahemikus 0,50-1,49 mg/g. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et O.M asus vahetult peale alkoholitarbimise lõpetamist mootorratast juhtima. Arvestades, et menetlusalune isik leiti koduteelt, siis on alust arvata, et menetlusalune isik soovis sõbra juurest sõita koju. Mootorsõiduki juhtimine saab olla ainult tahteline ja eesmärgipärane tegevus. Asjaolu, et menetlusalune isik enda sõnul ei mäleta, et ta oleks mootorsõidukit juhtinud või et ta taunib mootorsõiduki joobes juhtimist, ei muuda olematuks toimunut ega välista ka kavatsetuse esinemist. Kohtu hinnangul oli menetlusalune isik lihtsalt sellises joobes, et kaotas enesekriitika ja kontrolli enda tegevuse suhtes ning adekvaatse ja mõistliku inimese mõtlemisvõime ning tegutses selliselt nagu ta kainena ei oleks kunagi arvanud, et ta käituks. Seega teadis O.M enne mootorratta juhtima asumist, et ta on äsja tarvitanud kanget alkoholi ning mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olekus on keelatud, kuid sellest hoolimata otsustas ta siiski sõita mootorrattaga koju 20 kilomeetri kaugusele, mitte jääda sõbra juurde ööbima ning lahkuda hommikul, kui on kaineks saanud. Seega on O.M täitnud

§ 224lg- s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

10 4-17-6442 Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolus id O.M -i teos (s.t mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades) ei esine. Samuti on O.M süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1980 . aastal – KVM tl 33). Siinkohal märgib kohus, et KarS § 36 kohaselt ei välista tahtlikult või ettevaatamatult põhjustatud joobeseisund isiku süüd. Praegusel juhul nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik viis end ise tahtlikult (sealjuures enda poolt kaasa võetud alkoholist) alkoholijoobe seisundisse. Seega vastutab ta oma tegude eest, mis ta pani toime joobeseisundis, olenemata sellest, kas isik ise mäletab toimepandut või mitte. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.M on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

3.3. Karistus Kohtuväline menetleja on O.M-i karistanud

§ 224

lg 2 ja

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ideaalkogumis põhikaristusena 200 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on

§ 224lg 3 p 1 kohaselt 3 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Esmalt märgib kohus, et kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et O.M-i puhul on tõendamata

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, siis tuleb talle mõista karistus ainult

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

3.3.1. Põhikaristus

§ 224

lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 224

lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem

§- s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning

§ 224

lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem

§ -s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. O.M ei ole kehtivaid karistusi (KVM tl 33). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.M -i süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg ja O.M oli alkoholijoobe määraks 1,32 mg/g, oli tema joove antud sätte kohaselt üle keskmise (1,00 mg), isegi üle 3/4 sanktsiooni (1,25 mg), jäädes seega pigem sanktsiooni maksimaalse määra kui keskmise määra poole. Nimetatud asjaolu viitab isiku suurele süü le. Süü suuruse juures arvestab kohus ka asjaoluga, et O.M ei sõitnud väga pikalt – maksimaalselt ühe kilomeetri. Samas realiseerus mootorratta joobes juhtimise puhul aga selle ohtlikkus, s.t toimus õnnetus. Teisalt tekitas O.M kahju ainult iseendale ning kõrvalised isikud tema tegevuse tõttu ei tervise - ega varakahju ei kandnud. Kuigi tunnistaja T.T ütlustest nähtuvalt oli O.M parasjagu ka õnne, et tagajärjed ei olnud menetlusaluse isiku jaoks suuremad, kuivõrd tunnistaja sõnul lebas O.M risti tee peal. Sealjuures nähtub tunnistaja ütlustest, et sellises olukorras O.M -i avastamine sõidutee pealt pimedal ajal maanteel sõites oli tunnistaja jaoks üsnagi šokee riv. O.M -i süüd suurendab asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit maanteel, kus oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h (KVM tl 3). Neid O.M-i süü suurust mõjuvaid asjaolu kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmisest suuremaks – keskmise ja maksimaalse määra vahele jäävaks. 11 4-17-6442 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et O.M -i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid (KVM tl 30). Seega isiku süü suurust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumine ei mõjuta. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.M -i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt O.M kehtivaid karistusi ei ole (KVM tl 33). Menetlusaluse isiku ning tunnistaja R.Ki ütluste kohaselt O.M ei ole kunagi varem mootorsõidukit joobes juhtinud ning alati on ta peale sõbra juures alkoholitarbimist jäänud sõbra juurde ööseks ning lahkunud järgmisel päeval alles siis, kui alkomeeter näitab, et on kaine. Menetlusaluse isiku sõnul peab ta mootorsõiduki joobes juhtimist vääraks. Neid asjaolusid arvestades ning kui edaspidi peab menetlusalune isik ka alkoholiga piiri, siis on alust arvata, et praegune juhtum oli erand ning edaspidi midagi sellist enam ei kordu. Seetõttu leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu on võimalik O.M-i süü suurusele vastavat karistuse määra vähendada ning mõista talle süü suurusest väiksem karistus. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite kõrgendatud huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt O.M -ile määratud 200 trahviühiku ehk 800 euro suurune rahatrahv ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele ning üld - ja eripreventiivsetele kaalutlustele, kuivõrd see on mõnevõrra liialt range. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse määr tühistada ning kohtul mõista uus karistus. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus oleks olnud proportsionaalne isiku süü suurusega, kui

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine oleks leidnud tõendamist.

Kohus leiab, et O.M-i süü suurusele ning üld - ja eripreventiivsetele kaalutlustele vastav karistus on sanktsiooni keskmises määras olev rahatrahv ehk 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 3.3.

1. Lisakaristus Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et nii põhi- kui lisakaristus kogumis peavad vastama nii isiku süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele (vt nt 16.05.
2. a otsuse nr 3-1-1-18-17, p 13; 18.06.
3. a otsuse nr 3-1-1-59-15, p 12 ning 13.12.
4. a otsuse nr 3-1-1-122-13, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.
5. a kohtuotsuse nr 3-1-1-122-13 punktis 11 märkinud järgmist (rõhutused lisatud maakohtu poolt), et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline 12 4-17-6442 ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.03.
6. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 16 selgitanud järgmist: Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Lisakaristusse puutuvalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole O.M -i süü niivõrd suur, et vajaks lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamist. Seda eelkõige põhjusel, et tõendamist on leidnud vaid ühe väärteo toimepanemine O.M-i poolt. Sealjuures leidis kohus, et vaid

§ 224

lg 2 rikkumisel on põhikaristusena piisav ka sanktsiooni keskmises määras olev karistus. Samuti puuduvad O.M kehtivad karistused. Ühtlasi on menetlusalune isik avaldanud, et ta taunib mootorsõiduki joobes juhtimist. Varasemalt ei ole menetlusalune isik alkoholi joomise tagajärjel mälu kaotanud ega mootorsõidukit joobes juhtinud. Seega ei esine kohtu hinnangul praegusel juhul mitte ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks arvata, et O.M oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtlik, sh ta võiks uuesti asuda mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima. Seega ei esine O.M-i puhul sellist ohtlikkust, millest tulemevalt oleks vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul täidab O.M -ile põhikaristusena mõistetud 150 trahviühiku suurune rahatrahv täielikult karistuse eesmärgid. Seetõttu tühistab kohus täielikult O.M-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus selgitab lisaks, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. VTMS § 204 lg 3 näeb ette, et kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, s.t rahatrahv saadetakse kohtutäiturile sundtäitmisele. 3.

1. Menetluskulud 3.4.
2. Valitud kaitsja tasu Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 175 lg 1 p 1 kohaselt esmalt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. KrMS § 180 lg 1 koosmõjus VTMS § 38 lg- ga 1 näevad ette, et s üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. VTMS § 23 sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi - või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 23 sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hüvitamisele kuuluvad valitud kaitsjale makstud vaid mõistliku suurusega tasu. Kuivõrd kohus lõpetas osaliselt O.M-i suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ehk teos väärteotunnuste puudumise tõttu, siis tuleb O.M -ile VTMS § 23 kohaselt hüvitada tema valitud kaitsjale (vandeadvokaadile Helvia Rääglile) makstud mõistliku suurusega tasu, kuid seda samuti vaid osaliselt. O.M -i kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude, s.t täpsemalt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks 672 euro suuruse summas, millele lisandub 14.05.
3. a kohtuistungil osalemise ajakulu, arvestades õigusabi tunnihinnaks 168 eurot, mis sisaldab juba käibemaksu (kohtu tl 40, 44-47). Taotluse kohaselt on O.M-ile osutatud õigusabi tunnihinnaks olnud koos käibemaksuga 168 eurot ning enne 14.05.
4. a kohtuistungi toimumist on O.M -ile osutatud õigusabi kokku 4 tunni ulatuses. 13 4-17-6442 Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud väärteoasja lahendi nr 3-1-1-99-11, p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Menetluskulude hüvitamise taotlusest nähtuvalt on O.M -ile osutatud õigusabi tunnihinnaks olnud koos käibemaksuga 168 eurot (kohtu tl 45) ehk 140 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aastatel 2015-2018 väärteoasjade lahendites pidanud mõistliku suurusega vandeadvokaadist või vandeadvokaadi abist kaitsja tunnitasuks ilma käibemaksuta nii 80 eurot, 100 eurot, 110 eurot, 120 eurot, 130 eurot kui ka 140 eurot (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
5. a otsuse nr 3-1-1-23-15, p 77; 19.05.
6. a otsuse nr 3-1-1-38-15, p 11; 18.06.
7. a otsuse nr 3-1-1-55-15, p 10; 02.02.
8. a otsuse nr 3-1-1-2-16, p 13; 08.03.
9. a otsuse nr 3-1-1-84-16, p 44; 25.04.
10. a otsuse nr 3-1-1-1017, p 13; 05.03.
11. a otsuse nr 4-17-3766, p 21; 02.04.
12. a otsuse nr 4-16-9132, p 29). Samas märgib kohus, et 140 euro suurust ilma käibemaksuta tunnitasu on peetud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt mõistlikuks tunnitasuks maksualases väärteoasjas (3-1-1-23-15) ning 130 euro suurust ilma käibemaksuta tunnitasu majandusalase väärteo puhul (4-16-9132). Tavapäraselt on mõistlikuks tunnitasuks nii kriminaal- kui väärteoasjades peetud 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Kohtu hinnangul on majandusalased (sh maksualased) ning keskkonnaalased väärteoasjad keerukamad ning mahukamad. Praegusel juhul on tegemist aga liiklusalase väärteoga, kus väärteoasja materjalid ei olnud mahukad ning ka sisuliselt ei olnud tegemist keerukate õigusküsimustega. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva väärteoasja asjaolusid ning ka valdavat kohtupraktikat arvestades, tuleb praeguses asjas lugeda mõistlikuks kaitsja tunnitasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 144 eurot. Taotlusest nähtuvalt on õigusabi seisnenud 2,5 tunni ulatuses kaebuse koostamises, 1 tunni ulatuses kohtuistungiks ettevalmistumises, 0,5 tunni ulatuses 03.04.
13. a kohtuistungil osalemises ning ka 14.05.
14. a kohtuistungil osalemises. Arvestades, et kohtule esitatud kaebus oli sisu poolest üle 4 lehekülje pikk, siis on kohtu hinnangul kaebuse koostamisele kulunud 2,5 tundi olnud vajalik ning ka mõistlik ajakulu. Kuivõrd 03.04.
15. a kohtuistung oli määratud algama kell 13:00 (kohtu tl 16) ning kestis kuni kella 13:37-ni (kohtu tl 29), siis on olnud põhjendatu ka kaitsja taotletud 0,5 tundi nimetatud kohtuistungil osalemisele kulunud ajana. Samuti leiab kohus, et kohtuistungiks ettevalmistus 1 tunni ulatuses ei ületa mõistlikkuse piiri, eriti olukorras, kus kohtuistungil oli plaanis ü le kuulata nii tunnistaja kui menetlusalune isik. Kaitsja on taotlenud hüvitada ka 14.05.
16. a toimunud kohtuistungil osalemise ajakulu, arvestusega, et tunnitasu on 168 eurot koos käibemaksuta, toomata sealjuures välja osutatud õigusabi kestust ajaliselt. Arvestades, et 14.05.
17. a kohtuistung oli määratud algama kell 10:00 (kohtu tl 29) ning kestis kuni kella 11:00- ni (kohtu tl 40 pöördel. Seega kok kuvõtlikult leiab kohus, et kogu kaitsja poolt menetluskulude hüvitamise taotluses välja toodud õigusabi on olnud vajalik ning esitatud mahus (kokku 2,5 + 0,5 + 1 + 1 = 5 tundi) ka põhjendatud. Samas arvestab kohus lõpliku hüvitamisele kuuluva summa määramisel ka seda, et O.M-ile heideti ette kahe väärteo toimepanemist (

§ 224

lg 2 ja

§ 223

lg 1), kuid kohus leidis, et nendest vaid üks etteheide ei ole põhjendatud ning teine on. Seega lõpetas kohus väärteomenetluse O.M-i suhtes vaid pooles temale esitatud väärteoetteheidete mahust. Samas mahus tuleb seega menetlusalusele isikule hüvitada ka põhjendatud õigusabikulud. See tähendab, et kuivõrd eelnevalt leidis kohus, et vajalik ja põhjendatud oli õigusabi osutamine kokku 5 tunni ulatuses, siis O.M -ile kuulub hüvitamisele temale osutatud õigusabist 2,5 tundi. Seega loeb kohus mõistliku suurusega hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks 2,5 tundi ehk 300 eurot ilma käibemaksuta, s.t 360 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd O.M ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane, siis tuleb talle hüvitada eelnevalt leitud mõistliku suurusega kaitsjatasu käibemaksuga summa, s.t 360 eurot. 14 4-17-6442 Käesolevas väärteoasjas on kohtuväliseks menetleja olnud Politsei- ja Piirivalveamet. Kuivõrd siseministri 17.07.

1. a vastu võetud määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja korras, siis tuleb O.M -i valitud kaitsja tasu hüvitada O.M-ile riigieelarve vahenditest. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et VTMS § 23 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb O.M -i valitud kaitsja esitatud taotlus menetluskulu hüvitamiseks O.M -ile rahuldada osaliselt ning O.M -i kasuks tuleb riigieelarve vahenditest välja mõista 360 eurot. Ülejäänud osa valitud kaitsjale makstud tasudest jääb O.M -i enda kanda. 3.4.
2. Ekspertiisikulud Teine menetluskulu, mis on praeguses väärteomenetluses tekkinud, on VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulu. Nimelt on O.M-ilt võetud vereproovi suhtes läbi viidud ekspertiis selgitamaks välja, kas selles esineb alkoholi ning kui esineb, siis millises koguses (KVM tl 23). Toksikoloogiaekspertiisi maksumus on olnud 27 eurot (KVM tl 24). Antud ekspertiis oli vajalik tõendamaks O.M-i tegevuses

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu esinemist.

Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et O.M on

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud. Seega kuulub nimetatud kulu summas 27 eurot VTMS § 38 lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 3 ja KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistmisele O.M-ilt riigile. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 15