← Eesti

4-18-4034/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. august 2018.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4034 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Ra

§ 201lg 2 järgi 5-päevase arestiga, mis asendati Kar

S § 69 lg-te 1, 3 alusel 5 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 kuud. Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri esindaja Taivo Rosi LÕPPOSA Juhindudes Karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113; kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada J.A Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) päeva aresti.
  2. Kohtuotsus pöörata täitmisele VTMS § 203 lõigetes 3, 4 sätestatud korras koheselt pärast otsuse jõustumist.
  3. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-le 2 on J.A kohustatud ilmuma Lõuna prefektuuri Tartu Arestikambrisse (Riia 179a, Tartu linn) talle karistuseks mõistetud aresti kandma 10.10.2018.a kella 10.00-ks.
  4. Juhul, kui J.A ei ilmu kohtuotsuses määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
  5. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks J.A arestikambrisse saabumise aeg.
  6. Saata kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning J.A-le. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 14.09.2018.a kella 14.00-st. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK J.A juhtis 05.07.2018.a kella 19.12 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva maantee ja Roosi tänavate vahel suunaga Roosi tänava poole mootorsõidukit Mercedes-Benz reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus on LS § 129 lg 1 nõuete kohaselt taastamata. J.A on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus J.A Liiklusseaduse § 129 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis 28.08.2018.a kohtuistungil, et J.A süü teo toimepanemisel on tõendamist leidnud. J.A on aastast aastasse rikkumisi toime pannud ja talle on määratud karistuseks hulganisti trahve, kohaldatud üldkasulikku tööd kui ka juhtimisõiguse äravõtmist, kuid miski ei mõju ega ole J.A seaduskuulekale liikluskäitumisele mõjutanud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus J.A-le karistuseks määrata, suunamaks teda paremale teele, 15 päeva aresti. Menetlusalune isik J.A tunnistas, et juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Samas leidis ta, et 15 päeva aresti on karistusena liiast. Ta võib teha üldkasuliku töö tunde, kuid arest on liiast, kuna halvab tema elu täielikult, halvendades ka tema pere elu. Ta ei ole pärast seda, kui on üldkasuliku töö tunde teinud, rooli läinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED J.A-le pannakse süüks Liiklusseaduse (edaspidi) LS § 129 lg 1 nõude rikkumist ning sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. LS § 201 lg 2 järgi karistatakse LS § 201 lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. 2

(6)LS § 129 lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et J.A juhtis 05.07.2018.a kella 19.12 ajal Tartu maakonnas Tartus Narva mnt ja Roosi tänavate vahel suunaga Roosi tänava poole mootorsõidukit Mercedes-Benz reg. nr. XXX. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust ka selles, et J.A puudus juhtimisõigus olukorras, kus teda oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud ning kui tema juhtimisõigus oli nõuetekohaselt taastamata. J.A kinnitas kohtuistungil mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. J.A sõnul sõitis ta 05.07.2018.a sõidukiga Mercedes-Benz ema juurest XXX tänavalt koju XXX tänavale, kui ta Jaama tänaval, Narva mnt ja Roosi tänava vahel, kinni peeti. See on sama lugu, nagu septembris, kui ta kiiruse ületamisel Tallinna maanteel kinni võeti, st, kui ta palus endale otsust mailile, kuid seda kas ei saadetud talle või ei jõudnud see temani. Seetõttu ta sõitis ega teadnud, et tal on selle otsuse järgi load 6 kuuks ära võetud. Tema hinnangul võis ta 27. aprillist uuesti sõitma hakata ning ta sõitiski maist kuni juulini (hiljem J.A korrigeeris seda, väites, et sõitis regulaarselt aprillist kuni juulini), sest teadis, et tal on juhtimisõigus tagasi. Ta ei teadnud, et peaks pärast juhtimisõiguse äravõtmist seda taastama minema. Sel ajal, kui ta lube tegi, sellist asja ei olnud. Ta leiab, et põhimõtteliselt oli tal juhtimisõigus taastunud ja ta teadis, et võib sõita. Tal on ka varem juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks, siis ei pidanud ta kuskile juhtimisõigust taastama minema. Samas ta oli uudistest kuulnud, et peaks juhtimisõigust taastama, aga seda 6 kuu asja ta ei teadnud. Pärast juulikuu sündmust tuli teadmine, et tuleb taastada, aga hetkel ole tal olnud aega sellega tegeleda, kuna on kiired ajad. Ta läks rooli teadmatusest. Lisaks J.A ütlustele, kus ta võtab mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise omaks, kinnitavad seda, et ta juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtimisõiguseta, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ilma nõuetekohaselt taastatud juhtimisõiguseta, asjas olevad järgmised tõendid: - 05.07.2018.a Tartu linnas Jaama 25A juures koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati J.A 05.07.2018.a kella 19.13 ajal sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsusest nähtuvalt J.A taotlusi ei olnud; - 23.10.2017.a Tartu linnas Jaama tn 82 juures koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati J.A 23.10.2017.a kella 21.49 ajal sõiduki Audi A6 Avant reg.nr. XXX juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. J.A taotlusi ei olnud; - karistusregistri väljavõttega J.A kohta, kust nähtub J.A karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning ühtlasi nähtub, et J.A karistati Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.09.2017.

§ 207ja LKindl

S § 81 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot ning LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest võeti temalt ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; Siinkohal märgib kohus, et arvestades, et J.A-lt võeti Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.09.2017.a otsusega juhtimisõigus ära 6 kuuks, mida J.A ei ole 3

(6)vaidlustanud, kohaldus ja kohaldub ka käesoleval ajal J.A suhtes LS § 129 lg 1, st, et juhtimisõiguse taastamiseks tuli ja tuleb tal ka käesoleval ajal, kuivõrd kohtuistungi toimumise seisuga avaldas ta, et ei ole seda veel teinud, sooritada edukalt liiklusteooriaeksam. - detailandmete päringust politseiasutustele J.A kohta nähtub, et B- ja B1kategooria juhtimisõigus omistati talle 12.12.
  1. Tema juhiloa nr XXX kehtivus algas 30.09.2015 ning selle kehtivusaja lõpuks on 29.09.
  2. Samas nähtub ka antud väljatrükist, et J.A juhtimisõigus oli seisuga 21.04.2018 taastamata, milline märge tähistab kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil kohtule avaldatu kohaselt seda, et J.A oleks saanud alates 21.04.2018 asuda tegema toiminguid juhtimisõiguse taastamiseks, so sooritada selleks vajalik eksam. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et J.A juhtis 05.07.2018.a kella 19.12 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt ja Roosi tänavate vahel suunaga Roosi tänava suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus on LS § 129 lg 1 nõuete kohaselt taastamata ja olukorras, kus teda on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. J.A andis istungil ütlusi selle kohta, kuidas ta sõitis maist kuni juulini (või aprillist kuni juulini), kuna teadis, et tal on juhtimisõigus tagasi. Ta ei osanud mõeldagi, et peaks Maanteeameti leheküljelt midagi vaatama, st, et peaks vaatama, kas peab midagi taastama. Kui tema lube tegi, sellist asja polnud, et kui load ära võeti, pidi taastama. Tema ajal pidi load politseisse hoiule viima. Seda ta ka ei teadnud, et peab load Maanteeametisse viima ja tal on ka load kadunud juba kaua aega, mistõttu ta on sõitnud ID-kaardiga. Ta juhtis, kuna arvas, et tema juhtimisõigus oli aprillis taastunud, 3 kuud sõitis autoga. Samas on ta uudistest kuulnud, et peaks juhtimisõigust uuesti taastama, aga seda 6 kuu asja ta ei teadnud. Teadmine, et tuleb taastada, tuli pärast juulikuu sündmust. Siis ta hakkas uurima, mis saab, et miks või kuidas on ära võetud ja miks taastama peab. Siis ta nägi ja uuris, et 6 kuu pealt peab tegema teooriaeksami, enne ta seda ei teadnud. Kui ta oleks teadnud, poleks ta rooli läinud. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema (näiteks isik ei märganud kiirust piiravat liiklusmärki ja sõitis seetõttu lubatust kiiremini). Võib öelda, et hooletus kujutab endast üksnes normatiivset etteheidet – isik võinuks ja pidanuks koosseisupärase asjaolu realiseerumist ette nägema.1 J.A avaldas kohtuistungil, et ajal, kui tema lube tegi, ei olnud sellist asja, et oleks pidanud midagi taastama. Samas nägi seadus ka J.A poolt lubade tegemise ajal juhtimisõiguse taastamiseks ette erinevate eksamite tegemist, sh liiklusteooriaeksami sooritamise vajadust, kui juhtimisõigus võeti ära rohkem kui 6 kuuks. Võttes seejuures arvesse, et J.A sai enda sõnul jaanuaris kätte otsuse, millega temalt juhtimisõigus 6 kuuks ära võeti ning arvestades, et J.A karistati Tartu Maakohtu 24.01.2018.a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata, oleks J.A saanud, lähtudes teadmisest, et temalt on juhtimisõigus 6 kuuks ära võetud ning olukorras, kus teda on juba juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, kerge vaevaga veenduda, et ta peab sooritama täiendavaid toiminguid juhtimisõiguse taastamiseks, so tegema liiklusteooriaeksami, mille sooritamist nägi liiklusseadus ette ka juba ajal, kui J.A enda sõnul lube tegi. Arvestades, et J.A aga ei suhtunud eelnimetatud asjaoludesse 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 18 komm. 17.2 4
(6)piisava tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkusega, st, et ei veendunud temal juhtimisõiguse olemasolus, vaid asus ilma seda kindlaks tegemata mootorsõidukit juhtima, pani J.A LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.A käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).2 Käesolevas asjas ei esine kohtu hinnangul J.A puhul karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. J.A on väärteokorras korduvalt karistatud, karistusregistri teatise kohaselt on tal 15 kehtivat väärteokaristust, seejuures on teda karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Karistustena on kohaldatud nii rahatrahve kui ka võimaldatud teha üldkasulikku tööd. Lisaks on J.A enda sõnul kandnud 2 aastat tagasi ka aresti. Viimati karistati J.A Tartu Maakohtu 24.01.2018.

§ 201

lg 2 järgi arestiga 5 ööpäeva, milline karistus asendati 5 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Nagu varasemast nähtub, siis kuigi J.A sõnul tuli talle nimetatud karistus üllatuslikult, kuna ta ei olnud teadlik temalt juhtimisõiguse äravõtmisest, ei veendunud J.A pärast nimetatud asjaolust teada saamist, kas tal tuleb juhtimisõiguse taastamiseks võtta ette täiendavaid samme, so sooritada liiklusteooriaeksam. Vastupidi, J.A asus pärast nimetatud otsust ilma juhtimisõiguse olemasolus veendumata sõidukit juhtima ning tegi seda enda sõnul kas aprillist või maist kuni juulikuuni. See omakorda viis aga selleni, et J.A peeti 05.07.2018.a kella 19.12 ajal kinni ning selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna see on nõuetekohaselt taastamata ja olukorras, kus teda on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelneva pinnalt on kohtu hinnangul selge, et J.A ei ole varasemalt mõistetud karistustest, sh viimati Tartu Maakohtu 24.01.2018.a otsusega mõistetud karistusest, kui kohus andis talle võimaluse kanda arestikaristus ära vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes, õigeid järeldusi teinud ning seaduskuulekale teele asunud, st hoidnud edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Vastupidi, J.A pani vähem kui pool aastat pärast tema karistamist juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest toime sama rikkumise. Samas arvestab kohus, hinnates J.A süü suurust ka seda, et käesoleva rikkumise pani J.A toime 2 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 5

(6)ettevaatamatusest hooletuse vormis ning ta ei pannud toime täiendavaid õigusrikkumisi. Seega hindab kohus J.A süü suurust keskmisest väiksemaks. Eeltoodut arvesse võttes on kohus siiski seisukohal, et J.A ei ole võimalik rikkumise eest karistada rahatrahviga. Nimelt puudub põhjendatud alus eeldada, et isik, kes ei ole varasematest eriliigilistest karistustest õigeid järeldusi teinud, teeks seda nüüd, kui kohus karistataks teda kergemaliigilise karistusega. Seda enam, et kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtuvalt ei tavatse J.A talle mõistetud rahatrahve tasuda. Seega, lähtudes eeltoodust ning õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalusest mõjutada J.A edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et J.A tuleb karistada tema vabadust piirava karistuse ehk arestiga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga, kuna kohtul puudub veendumus, et asenduskaristuse kohaldamine oleks Tartu Maakohtu 24.01.2018.a otsuse valguses selline meede, mis paneks J.A enda käitumises korrektiive tegema ja seaduskuulekale teele asuma. Seda enam, et kuigi J.A avaldas, et ta ei ole pärast üldkasuliku töö tundide tegemist enam rooli läinud, on reaalsus teine: käesolev rikkumine on pandud toime pärast tema karistamist LS § 201 lg 2 järgi ning üldkasuliku töö tegemise võimaldamist. Samas, arvestades J.A-le viimati mõistetud arestikaristuse pikkust, olgugi, et see asendati üldkasuliku tööga, ning käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, so rikkumise toimepanemise asjaolusid, on kohus seisukohal, et J.A on võimalik mõjutada arestiga alla karistusmäära keskmise, lootuses, et raskeima karistuse selline kohaldamine siiski mõjutab teda edaspidist olema tähelepanelikum ja hoolsam, et tagada tema poolt ühiskonnas kehtivate reeglite, so liikluseeskirjade järgimine. Eeltoodu alusel tuleb J.A süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 päeva aresti. Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.