4-19-3411/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-19-3411 (2590,19,002301) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi U.I süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik U.I Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, juhtivuurija Martin Rist Menetlusalune isik U.I Isikukood: XXX Elukoht: XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. novembril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
6. novembrist
7. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 25.09.2019 otsusega tunnistati U.I süüdi LS § 201 lg 2 järgi selles, et ta omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles sealjuures varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis 31.05.2019 kell 21.54 mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga 305APS Haljala alevikus aadressil Võsu mnt 5 liikudes Maheda tn 1 suunas. Maakohus leidis, et U.I tuleb eeltoodud teo eest karistada 15 päeva pikkuse arestiga.
9. Maakohus leidis, et U.I süü on leidnud tõendamist tema enda ja tunnistaja S. Hõraki ütlustega, 31.05.2019 kell 21.54 ja 14.10.2017 kell 21.10 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega ning 31.05.2019 sõiduki teisaldamise aktiga. Maakohtu hinnangul pani U.I teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna viimane oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, aga vaatamata sellele asus sõidukit juhtima.
10. Maakohus luges U.I karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise, karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohtu hinnangul tuleb U.I seega karistada arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. Maakohus leidis, et eripreventiivselt on võimalik U.I edasist õiguskuulekust võimalik tagada just nimelt mõistetud arestiga. U.I karistati viimati LS § 201 lg 2 järgi 04.01.2019 ja eeltoodud teo eest mõistetud rahatrahv summas 600 eurot on siiani tasumata. Seega on käesoleva väärteoasja aluseks olev süütegu toime pandud vähem kui pool aastat pärast eelmist väärteokaristust, s.o U.I ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga. Kuna U.I on olnud ükskõikne ja hoolimatu nii enese kui kaasliiklejate suhtes, on U.I-le aresti kohaldamine seega avalikkuse huvides ülekaalukam, kui viimasele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.I, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja aresti asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et isikul on elatise maksmise kohustus. Aresti kandes ei ole aga võimalik tööd teha ja elatis jääks tasumata. Oktoobri algusest on U.I olemas ka töökoht, et vastavaid kohustusi täita. Aresti kandes kaotaks ta töökoha ja ei saaks lapsele igakuist elatist tasuda. Samuti ei tehtud U.I-le peatumismärguannet, vaid talle järgneti ilma peatumismärguandeta.
12. Apellatsioonile vastas kohtuvälise menetleja esindaja, kes taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et maakohus on põhjalikult kaalunud ja hinnanud väärteotoimikus olevaid tõendeid. U.I on temale süüks arvatava teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, mis on süü suurust suurendavaks asjaoluks. U.I võttis teadliku riski, asudes mootorsõidukit juhtima, teades, et tal puudub juhtimisõigus ja et teda on varasemalt ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Taolise hinnangu aluseks on U.I süü ja käitumismuster liikluses. U.I käitus ennast õigustavalt ja ei kahetsenud enda tegu. U.I on aegade jooksul pidevalt toime pannud samaliigilisi süütegusid. Ka käesolevast aastast on tal samaliigiline liiklussüütegu, millise eest määratud rahatrahv summas 600 eurot on tasumata, kuigi tasumise tähtajaks oli 04.06.
13. U.I ei ole üles näidanud head tahet, alustamaks rahatrahvi tasumisega.
14. Ühtlasi iseloomustab U.I veel asjaolu, et 30.10.2019 alustati U.I suhtes menetlust KarS § 4231 tunnustel selle kohta, et viimane juhtis 29.10.2019 kella 14.42 paiku LääneVirumaal Rakvere linnas Vabaduse tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
15. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumentidel maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Maakohus on õigustatult määranud U.I-le 15 päeva pikkuse aresti, võttes sealhulgas arvesse viimase isikut ja tema poolt varasemalt toime pandud rikkumisi. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.
17. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtu põhjendustega, kuidas kujunes U.I-le mõistetav karistus (vt käesoleva otsuse punkt 3). U.I omab võrdlemisi noore ea kohta (käesolevalt 21 aastane) kolme kehtivat väärteokaristust. Kõigil kolmel korral on teda karistatud rahatrahviga ning karistusregistri andmetel on määratud rahatrahvid täies ulatuses 1 tasumata. Samuti omab U.I muuhulgas ka kehtivat kriminaalkaristust KarS § 423 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja on välja toonud, et U.I on ka käesoleval ajal alust kahtlustada KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Siinjuures juhib ringkonnakohus kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu sellele, et kriminaalasjas esitatud esialgsele kahtlustusele isiku karistuse mõistmisel, sealjuures väärteokorras, ei ole tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest võimalik tugineda (ringkonnakohus tutvus Kohtute Infosüsteemis U.I varasemate karistustega ja nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud kahtlustus on nüüdseks jõudnud kohtuotsuseni, s.o U.I on Viru Maakohtu 30.10.2019 otsusega KarS § 4231 järgi süüdi mõistetud ja kõnealune otsus peaks juhul, kui seda edasi ei kaevata, jõustuma 15.11.
18. Samas ei ole ka eeltoodule võimalik tugineda, kuna tegemist on jõustumata kohtuotsusega).
19. Kõik eeltoodu viitab üheselt sellele, et U.I puhul on tegemist isikuga, kes hoolimata juhtimisõiguse mitte omamisest, kasutab transpordivahendina ühest kohast teise liikumiseks autot, kuna nii on viimase jaoks mugavam. Ilmselgelt ei ole seega U.I-le varasemalt mõistetud kergemaliigilised väärteokaristused rahatrahvide näol ja isegi kriminaalkorras mõistetud karistus, korrigeerinud tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas, s.o hoolimata mõistetud karistusest on U.I jätkuvalt veendumusel, et ta on igati õigustatud sõiduautoga liikluses osalema. Seetõttu ei ole võimalik U.I suhtes mõistetud aresti asendada ka üldkasuliku töö tundidega, kuna üldkasulik töö, kui olemuselt kergemaliigilisem karistus, ei tooks kaasa soovitud tulemusi – U.I edasist sõiduki mitte juhtimist ja liikluses osalemist. Seega on igati põhjendatud käesolevas asjas mõista U.I-le arest sanktsiooni keskmises määras nagu seda tegi maakohus, sest loodetavasti aresti kandmine tagaks edaspidiselt selle, et U.I ei istu enam sõiduauto rooli enne, kui tal on selleks olemas vastava kategooria juhtimisõigus.
20. Siinkohal märgib ringkonnakohus sedagi, et U.I võimalik töökoha kaotus ei ole taoliseks erandlikuks asjaoluks, miks tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Taolistele tagajärgedele tulnuks mõelda juba enne auto juhtima asumist, s.o U.I on ise ennast ebaseadusliku tegevuse tagajärjel pannud olukorda, kus ta võib töökohast ilma jääda. Ühtlasi ei oma peatumismärguande andmine või mitte andmine käesoleva liiklusalase süüteo tõendatuse osas tähtsust, see ei muuda U.I poolt toime pandud teo õiguslikku kvalifikatsiooni ega tõendatust.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.09.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik 3