KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-160 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Küllike Namm (kokkuleppel) Tõlk Kohtuasi Süüdimõistetu Svetlana Tarasova Viru Vangla materjalid E.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla E.G , i.k. XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistusaja algus 14.07.2014 , karistusaja lõpp 14.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.04.2017 , avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada E.G tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 26.02.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 14.07.2018 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aa dressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada E.G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 , 4 ja 8 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end T öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. E.G vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus
(6)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, E. G-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtum ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 26.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati E.G süüdi KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistis kohus talle l iitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 4 aastat vangistust, ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis E.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.07.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistung 10.04.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et elama läheb peale vabanemist esmalt õe juurde, katsub leida lihtsamat tööd, ilmselt saab tööle poodi xxxx, hiljem soovib töötada oma erialal ehk keevitajana. Selgitas, et on vanglas viibinud alates 20.12.2012 ja vahepeal ei ole kordagi vabanenud, vanglas töötamisest on keeldunud, kuna vangla ei pakkunud talle erialast tööd, vaid ainult 2 tundi tööd kuus tunnitasuga 63 senti. Kinnitas, et abikaasaga parandab suhteid, ema ja õde toetavad teda ning xxxx töötades käitub ise seaduskuulekalt ega hakka ise rikkujaid karistama. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et isik on mõistetud karistusest ära kandnud kaks kolmandikku, tema käitumine on vangla hinnangul kogu vangistuse jooksul olnud rahuldav 2 ning isik on asunud paranemise teele (eriala omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine jne). Prokuröri hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohane arvestada kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi ennetähtaegset vabastamist takistava asjaoluna, kuna karistused on määratud üheliigilise korralduse täitmata jätmise eest ning vanglapoolset käitumist sellises olukorras ei saa pidada adekvaatseks. Ka leiab prokurör, et E.G tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Prokurör nõustub vangla arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kestuse kohta. Kaitsja viitas kinnipeetavale erinevatel aegadel vanglas koostatud iseloomustustes olevatele ebakõladele ning asus seisukohale, et vangla poolt antud iseloomustusse ja selles sisalduvasse infosse tuleks suhtuda kriitiliselt. Kaitsja märkis, et tegemist on väga noore inimesega, kes on üle 4 aasta juba viibinud vangistuses, tal on vabaduses toetav tugivõrgustik, perekond ja töökoht, seega on kõik eeldused seadusekuulekaks eluks olemas. Kaitsja toetas täielikult prokuröri seisukohta kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste osas ja leidis, et pigem on sellises olukorras vanglas tegemist isikut alandava, mitte kasvatava tegevusega. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ning E.G tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et E.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. E.G käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 9 on määratud vangateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele - asuda tööle- mitteallumise eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, kuid kohus nõustub nii prokuratuuri kui ka kinnipeetava kaitsja seisukohaga nende distsiplinaarkaristuste määramise asjakohasuse ning isikut kasvatava mõju küsitavuse osas. Märgitud asjaoludel jätab kohus kinnipeetavale määratud distisplinaarkaristused kui enne tähtaegset vabanemist takistavad/välistavad tingimused arvestamata. 3 Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht õe abikaasa ema juures. Tegemist on 2toalise korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suht ed lähedastega (vanemad ja õed) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Perekond on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samuti on isikule garantee ritud töökoht kaupluses xxxx ning seega on tagatud minimaalne sissetulek, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tulevase tööandja sõnul ei ole kinnipeetava kriminaalkorras karistatus takistuseks töötamisel kaupluse xxxx. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et E.G on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimise treening“ ning aktiivselt osalenud vestlustel nii inspektorkontaktisiku, psühholoogi kui ka kriminaalhooldajaga. Ka omandas isik vanglas keevitaja eriala. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Meditsiiniosakonna andmetel E.G alkoholiga probleeme pole, samuti ei ole diagnoositud narkosõltuvust. E.G näol on tegemist füüsiliselt terve noore mehega, kellel võib olla meeleolu kõikumisi. Vangla iseloomustuse kohaselt on E.G vestlustel avameelne, seltsiv ja soovib jätta endast head muljet, käitub rahulikult ning on jõudnud arusaamisele, et peab iseendaga tööd tegema saavutamaks püsiv vabadusse jäämine. On motiveeritud elama seadusekuulekalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4