Obsah (7)

§ 121§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 218

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 14. detsem

§ 121

; § 199 lg 2 p 9 järgi advokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada P.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada P.Z süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel mõista liitkaristus 4 (neli) kuud vangistust;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda P.Z kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.Z-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 3 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui P.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata P.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xx xxx-xx xxxxxxxxx ; tühistada P.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista P.Z-ilt 783 (seitsesada kaheksakümmend kolm) krooni Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ning välja mõista P.Z-ilt 94 (üheksakümmend neli) krooni 50 senti Rimi Eesti Food AS kasuks; 2.2 välja mõista P.Z-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 900 (üheksasada) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 465 krooni (477,10 EUR) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 623 (kuussada kakskümmend kolm) krooni (39,82 EUR) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 jätta asitõend CD-plaat kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15201“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.Z toime pannud kuritegudena: 1) teise isiku löömise ja tervise kahjustamise

§ 121järgi, mis seisnes: 1) 05.

aprillil 2008.a kella 19 paiku viibides Viljandimaal Jämejalas ravikorpuse nr III kolmandal korrusel Vjatšeslav K.i toas ja avaldanud soovi, et kannatanu temal juukseid lõikaks, lõi kannatanut rusikaga vastu pead, kui viimane seda tegemast keeldus; 2)

1. aprillil 2008 kella 12.30 paiku Viljandimaal Jämejalas küsis Jüri I.ilt raha ja kui viimane ütles, et tal raha ei ole, lõi P.Z vihaga kannatanut rusikaga näkku, mille tulemusel purunes kannatanul hammas ja ülahuul oli katki; 3)
2. aprillil 2008 kella 13 paiku Viljandimaal Jämejalas, kohanud teel kõndivat Vjatšeslav K.i , süüdistas teda kaebamises, lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku. 2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 järgi, mis seisnes selles, et tema 02.

veebruaril 2010.a kella 13 paiku Viljandi linnas Turu tänaval asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Turu Konsum, varastas kaks pudelit viina Viru Valge 1,0 l väärtusega kokku 372 krooni ja kolm pudelit viina Viru Valge 0,75 l väärtusega kokku 411 krooni. Kokku tekitas P.Z Viljandi Tarbijate Ühistule kahju 783 krooni. Seejärel tema 14. märtsil 2010.a. pani toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud varguse Männimäe „Selverist“, mille eest teda karistati väärteokorras. Seejärel tema jätkates pisivarguste süstemaatilist toimepanemist

1. mail 2010.a kella 21:35 paiku varastas Viljandi linnas Tallinna tn 24 asuvast kauplusest Rimi ühe pudeli viina „Saaremaa Viin“ 139 krooni ja kaks pudelit viina „Vjasokovaja“ väärtusega 189 krooni.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe 2 Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

§ 64

alusel mõista liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud vangistust;

§ 68alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.05.2010.a.

kuni 20.10.2010.a., so 3 päev karistusaja hulka ja kandmata karistuseks lugeda vangistus 3 kuud ja 27 päeva;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui P.Z 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxx xx xxxxx xxxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Viljandi Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 783 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista P.Z-ilt 783 (seitsesada kaheksakümmend kolm) krooni Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks. Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 94,50 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista P.Z-ilt 94 (üheksakümmend) krooni 50 senti Rimi Eesti Food AS kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 3 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 900 (600 + 300) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevaasitõend CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. P.Z on kahtlustatavana kinni peetud 18.-
6. oktoober 2010, seega on P.Z viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses P.Z-ile

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle kohaldatud tõkend vahi alla võtmine tühistada ning eelvangistuses oldud aeg 3 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda P.Z kandmata karistuseks vangistus 3 kuud 27 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 4