Samuti süüdistatakse Siim T t selles, et tema alkoholijoobes 21.05.2011 kella 01:50 paiku Tallinnas Pikk tn 41 juures koos Janar T rikkus raskelt avalikku korda väljendades ühiskonna vastu ilmset lugupidamatust, kuna tungisid avalikus kohas ootamatult põhjendamatult kallale RI, keda peksid jalgade ja kätega vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu ja kerged kehavigastused. Nende tegevus häiris kõrvalisi asjasse mittepuutuvaid isikuid - RS ja AL, kes kutsusid abi S.T ja J.T ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Vastavalt patsiendikaardile nr R605375 esines RI 21.05.2011 valu paremas randmeliigeses, hulgi verevalumid otsmiku piirkonnas, kaela piirkonnas kriimustus ning keele piirkonnas rebenemishaav 3-4mm ja turse. Vägivallaga ja isikute grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumisega pani Siim T toime
Mario K ’t süüdistatakse selles, et tema 26.06.2011 kella 02:00 paiku olles alkoholijoobes Tallinna Kesklinnas Vaimu tänaval märkas koos Siim T ga turisti Norra Kuningriigi kodanik PAEB’it, kellel oli statiiviga fotoaparaat ning neil tekkis mõte see temalt ära võtta, sealjuures tegi Mario K Siim T le ettepaneku, et tema lööb turisti „nokauti“ ja Siim T võtab fotoaparaadi ära ning Siim T nõustus sellega. Seejärel Mario K jooksu pealt lõi kükitavat PAEB’it tugevalt parema jalaga vastu nägu, mille tõttu viimane kukkus selili peaga vastu munakivi sillutist ning Mario K ise võttis temalt ära fotoaparaadi Canon G12 koos statiiviga Manfrotto (väärtusega kokku 717.35EUR-i) ning hakkas jooksma Balti jaama suunas. Vägivalla kasutamist pealt näinud Siim T ja Reigo V jooksid temaga kaasa. Jooksu pealt lahutasid M.K ja S.T statiivi kaamerast ning kaamera jäi Mario K e ja statiiv Reigo V kätte. Kuna Mario K el löömisest jalg valutas ja tema kartis politseile vahele jääda, siis Mario K , Siim T ja Reigo V ühiselt ja kooskõlastatult otsustasid, et Mario K jääb fotoaparaadi ja statiiviga parki, ning Siim T ja Reigo V lähevad tagasi kannatanu juurde, et temalt ülejäänud vara ära võtta. Nähes vigastatud ja verist kannatanut Vaimu tänaval kõndimas, kasutasid Siim T ja Reigo V tema suhtes taas vägivalda temalt asjade äravõtmiseks. Nimelt tõmbas Siim T kannatanu lähima kangi alla pikali maha, pani talle käe silmade ette, et ta neid Reigo V ga ei näeks ja Siim T koos Reigo V võtsid kannatanult ära rahakoti, milles pangakaart, 40EUR-i, 270SEK-i (30.20EUR) ja tuvastamata koguses münte, liugklapiga mobiiltelefoni NOKIA N95, imei koodiga 354829029163528, maksumusega 300400EUR-i, optilised prillid koos prillitoosiga, mille maksumus tuvastamata. Sealjuures tõmbas Reigo V jõuga enda kaitseks kägarasse tõmbunud kannatanu jalgu sirgu, et tema pükste taskust mobiiltelefon kätte saada. Seejärel läksid Siim T ja Reigo V neid oodanud Mario K e juurde tagasi, jagasid röövitud sularaha omavahel ära ja kulutasid 3 ära. Samuti planeerisid nad maha müüa teised röövitud esemed, kuid politsei jõudis nad enne kinni pidada ja võttis kannatanule kuulunud esemed ära. Kannatanult vara hõivamiseks kasutatud vägivalla tulemusena tekitati temale Mario K e, Siim T ja Reigo V poolt eluohtlik tervisekahjustus – peaajupõrutus kolletega mõlemas otsmikusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkelmealune verevalum, hulgalised koljuluude murrud ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Seega isikute grupis ja raske tervisekahjustuse tekitamisega toime pandud võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Mario K toime röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Reigo V ’t süüdistatakse selles, et tema 26.06.2011 kella 02:00 paiku, olles alkoholijoobes Tallinna Kesklinnas Vaimu tänaval, märkas, kuidas Mario K ründas turisti - Norra Kuningriigi kodanik PAEB’it, lüües jooksu pealt viimast tugevalt parema jalaga vastu nägu, mille tõttu viimane kukkus selili peaga vastu munakivi sillutist ning Mario K võttis PAEB’ilt ära fotoaparaadi Canon G12 koos statiiviga Manfrotto (väärtusega kokku 717.35EUR-i) ning jooksis sellega Balti jaama suunas. Vägivalla kasutamist pealt näinud Siim T ja Reigo V jooksid Mario K ega kaasa. Jooksu pealt lahutasid M.K ja S.T statiivi kaamerast ning kaamera jäi Mario K e ja statiiv Reigo V kätte kuni parki jõudmiseni. Kuna Mario K el löömisest jalg valutas ja tema kartis politseile vahele jääda, siis Mario K , Siim T ja Reigo V ühiselt ja kooskõlastatult otsustasid, et Mario K jääb fotoaparaadi ja statiiviga parki, ning Siim T ja Reigo V lähevad tagasi kannatanu juurde, et temalt ülejäänud vara ära võtta. Nähes vigastatud ja verist kannatanut Vaimu tänaval kõndimas, kasutasid Siim T ja Reigo V tema suhtes taas vägivalda temalt asjade äravõtmiseks. Nimelt tõmbas Siim T kannatanu lähima kangi alla pikali maha, pani talle käe silmade ette, et ta neid Reigo V ga ei näeks ja Siim T koos Reigo V ga võtsid kannatanult ära rahakoti, milles pangakaart, 40EUR-i, 270SEK-i (30.20EUR) ja tuvastamata koguses münte, liugklapiga mobiiltelefoni NOKIA N95, imei koodiga 354829029163528, maksumusega 300-400EUR-i, optilised prillid koos prillitoosiga, mille maksumus tuvastamata. Sealjuures tõmbas Reigo V jõuga enda kaitseks kägarasse tõmbunud kannatanu jalgu sirgu, et tema pükste taskust mobiiltelefon kätte saada. Seejärel läksid Siim T ja Reigo V neid oodanud Mario K e juurde tagasi, jagasid röövitud sularaha omavahel ära ja kulutasid ära. Samuti planeerisid nad maha müüa teised röövitud esemed, kuid politsei jõudis nad enne kinni pidada ja võttis kannatanule kuulunud esemed ära. Kannatanult vara hõivamiseks kasutatud vägivalla tulemusena tekitati temale Mario K , Siim T ja Reigo V poolt eluohtlik tervisekahjustus – peaajupõrutus kolletega mõlemas otsmikusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkelmealune verevalum, hulgalised koljuluude murrud ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Seega isikute grupis ja raske tervisekahjustuse tekitamisega toime pandud võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Reigo V toime röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
200 lg 2 p 5, 7 järgi. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad end röövimise episoodis süüdi. Avaliku korra rikkumise episoodis S.T ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Siim T andis kohtuistungil 26.06.2011 toimunud episoodi kohta ütlusi, et 26.06.2011.a öösel oli ta Hella Hundi pargis koos oma sõprade Reigo V ja Mario K iga, koos tarvitati alkoholi, pargis oldi kas kella ühe või kaheni, täpselt ei oska öelda. Mingil hetkel ta eemaldus seltskonnast, et minna Vaimu tänavale urineerima, talle järgnes M. K , R. V jäi parki neid ootama. K ja tema märkasid Vaimu tänaval nende 4 suunas liikumas turisti, kellel oli käes fotoaparaat koos statiiviga. Turist kõndis neist mööda, jäi umbes 3-4 meetri kaugusele seisma, asetas fotoaparaadi statiivile ning pildistas tema ja K e suunas. Neil ei olnud omavahel mingit kokkulepet asju ära võtta või kannatanut vigastada. K ütles, et fotokas harkidega tuleb ära võtta, sellise lause põhjuseks võis olla see, et meesterahvas pildistas nende suunas. M. K tegi talle ettepaneku võtta kannatanult fotoaparaat ära, kuid ta ei teinud seda. Järgmisel hetkel nägi ta, kuidas K läks kiirel sammul kannatanu suunas ja lõi viimast jalaga näkku. Vahetult peale löömist liikus ta kannatanu suunas ning siis hakkas koos K ega ära jooksma. Ta vaatas korraks selja taha: kannatanu oli küürus ja liigutas, käed olid silmade ees, arvatavasti kaitses pead, verd ei näinud. K võttis fotoaparaadi ja statiivi. Statiiv sattus tema kätte vahetult peale fotoaparaadi eemaldamist Vaimu tänaval sündmuskohalt umbes 20-30 meetri kaugusel. K pani fotoaparaadi taskusse, ta ei oska öelda, miks K andis statiivi tema kätte, tema andis selle edasi Reigo V le. K ega jooksis kaasa hirmust, ei tahtnud sündmuskohale jääda. Nägi, et K e kõnnak oli imelik, samuti nägi paistetust varba juures. Kui kõik koos jõuti Balti Jaama parki, läks ta koos Reigoga tagasi. Tagasi minemine oli tema mõte, kuid mitte esialgne plaan, samuti ei olnud mõtet kannatanut rünnata või lüüa. Pargis olles võis tal käia peast läbi mõte võtta kannatanu asjad ära. V tegi maas olevast vereloigust pilti, kui nad pöördusid uuesti kannatanu juurde. Kannatanut nägid ühel nurgal Vaimu tänaval ning nad järgnesid kannatanule. Vaimu tn rentsli luugi juures jäid nad seisma ning ta küsis, kas kannatanu vajab kiirabi, viimane vastas, et ei vaja. Ta tõmbas kannatanu maha: võttis tal õlgadest kinni, tõmbas ta uksevõlvi juures maha. Ta ei löönud kannatanut, samuti ei tirinud teda Vaimu tänavasse, terve aja kannatanu ise liikus. Seejärel küsis kannatanult rahakotti, olles selle saanud, jäi kannatanule selja taha. Samuti võttis maast punast värvi kilekoti, milles olid prillid. Reigo V võttis kannatanu mobiiltelefoni. Kuna kannatanu oli end küüru tõmmanud, siis tuli tema jalgu natuke sirgemaks tõmmata, et telefon kätte saada. Ei oska selgitada, miks on rohkelt vereplekke tema Columbia jopel, aga arvab, et need tekkisid, kui ta võttis verise kilekoti enda kätte ning hiljem ajas käega selle jope peale laiali. Tema ja V ei löönud kannatanut. Mobiiltelefon jäi tema kätte, ka teised asjad jättis enda kätte. Ta sai mingi osa rahasummast, umbes 20-30 eurot. Kannatanult saadud raha jagati võrdselt, rahakott oli tema käes, ta vaatas sinna esimesena, arvab, et raha võttis 10-20 eurot. Kaamera ja statiiv pidi hiljem maha müüdama, statiivi müügiga pidi tegelema Reigo. Pärast sündmust käidi Balti Jaamas söömas. Süüdistatav T kinnitas, et eeluurimisel rääkis tõtt: ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati ütlused, milliste kohaselt tagasi joosti kannatanu juurde rahakoti ja telefoni äravõtmise eesmärgil. Süüdistatav T selgitas avaliku korra rikkumise episoodi kohta järgmist: 21.05.2011.a viibis Hella Hundi pargis koos Janar T , oli vähe alkoholi tarvitanud. Mingi hetk Janar soovis tualetti minna Hella Hundi baari juurde, seejärel kuulis, kuidas Janar karjub appi ning ta jooksis kohale, mingit löömist või kaklust ei näinud. Kuivõrd toimus sõnavahetus, läks ta vahele, kui politsei saabus, nägi, kuidas Janar pandi politseiautosse. Kuivõrd tema oli alkoholi tarvitanud, kuulis, et keegi ütles, et „et see nokamütsiga tüüp ka“, ta hakkas kartma ning üritas minema pääseda. Süüdistatav Mario K seletas kohtuistungil, et käib Eestis 3 kuu tagant, et kohtuda sõpradega, kelleks on M. Sepp, S. T , R. V . 26.06.2011.a öösel tarbis alkoholi, kogust ei oska määrata, kuid mäletab, et jõi õlut ja viina, samuti ei oska öelda, millises joobes ta oli. Vaimu tänavale läks seepärast, et saada paari tuttavaga seal kokku, S. T läks sinna urineerima, ta läks T ga kaasa, sest tal oli samuti vaja urineerida. Kui ta läks Vaimu tänavale, oli Siim T temast umbes 10-15 meetrit eemal. Tema hinnangul 5 kannatanu ei olnud veel seal tänaval, kui ta sinna jooksis, Reigo V oli teiste tuttavate juures Hella Hundi pargis. Ta ei oska siiani öelda, miks otsustati kannatanut rünnata, lihtsalt juhtus kuidagi nii. Arvab, et kannatanu ei saanud aru, et kavatsus on teda rünnata. Kannatanut lüüa mõte tekkis ühel hetkel, kui ta vaatas tagasi Hella Hundi pargi poole, siis nägi, et üks meesterahvas fotoaparaadiga pildistab, fotoaparaat oli statiivi peal ning objektiiv oli suunatud tema ja T poole, arvas, et kannatanu pildistab neid. Löögi hetkel tahtis ta kannatanu kaamerast pilti eemaldada. Ta ei oska öelda, miks ta kaamerat ära ei võtnud, ilma löömata, see toimust kiiresti. Enne seda, kui ta kannatanut lõi, ei öelnud ta S. T le oma kavatsuste kohta midagi. Pärast lööki läks kannatanu juurde kiiresti kõndides. Jalalöögi tegi täpselt nii, nagu on näha videos, kohapeal hoo võtmiseks õhku ei hüpanud. Mäletab, et peale lööki jäi kannatanu temast tahapoole, lõi teda ning siis astus üle tema, kuid ei oska täpselt öelda, kuhu jalg pärast lööki maandus. Peale lööki ta kannatanule pähe ei astunud, peale lööki komistas ise ka käpuli maha, tema keha kannatanu oma ei puudutanud. Ei näinud, millises asendis pärast kannatanu oli. Võttis kaamera, mis temast maha jäi eesmärgiga sealt pilte kätte saada ja suundus Balti Jaama poole. Hella Hundi poole ei jooksnud, sest kartis, et politsei tuleb, peale sündmust sai aru, et ta ei olnud õigesti teinud. Ei oska öelda, miks teised poisid pidid süüdistatavaga kaasa jooksma. Kui ta jõudis Balti Jaama parki, istus maha, tol hetkel läksid R. V ja S. T tagasi. Fotoaparaadist vaatas pilte, üks pilt oli ka Vaimu tänavast, ei mäleta, kas jõudis selle ära kustutada või see jäi fotokaamerasse. Nimetatud pildil oli kaks müüri ja tänav, ta ei mäleta, kas tema või teised noormehed olid seal pildil. Ta jättis kaamera enda kätte, statiivi andis koheselt pärast sündmust Siim T le, kes hoidis seda kuni Balti Jaama pargini, seejärel anti statiiv Reigo kätte. Ei oska öelda, kellelt tuli ettepanek minna kannatanu juurde tagasi, keegi neist (T või V ) ütles, et läheks tagasi ja uuriks, kuidas kannatanul on. Peale kukkumist tundis, et tema varvas on valus, sest see jäi munakivi vahele kinni ning ta komistas. Tema jäi T t ja V t Balti Jaama pingile ootama, nad käisid ära umbes 5 minutit ning tagasi tulles oli neil käes mobiiltelefon ja rahakott. Ei olnud sellest juttu, et nad oleks kannatanut veel löönud, Siim olevat kannatanu maha pannud, üks neist võttis kannatanu taskust telefoni, rahakoti andis kannatanu ise. Ta tegi ettepaneku, et ostab kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia N95 ära, lepiti kokku, et nii T kui ka V saavad mõlemad K elt 15 eurot. V le andis raha asemel hõbeketi. T le ei jõudnud raha anda, sest järgmisel päeval nad vahistati, kannatanult saadud telefoni jõudis kasutada ühe päeva. Kannatanu rahakotist sai ta umbes 10 või 15 eurot, lisaks 10 eurot, mis ta vahetas rootsi kroonidest. Pärast sündmust läks ta R. V juurde ööbima, T läks koju. T võttis fotoaparaadi kaasa, mingit kokkulepet, mida kannatanu varaga teha, ei olnud. Ta ei näinud S. T käes prille ja prillitoosi. Ta ei rünnanud kannatanut eesmärgil, et viimaselt raha saada, samuti ei olnud varasemat ühist kokkulepet ja tema ettepanekut, et kannatanut röövida. Kui V ja T olid kannatanu juurest tagasi tulnud, küsis ta, mis olukorras kannatanu oli ning sai teada, et kannatanu nina oli veritsenud, kuid kiirabi ei vajanud. R. V näitas talle hiljem, et oli sündmuskohta pildistanud. Süüdistatav Reigo V andis ütlusi, et 26.06.2011.a öösel oli ta Hella Hundi pargis, istus ja rääkis tuttavatega juttu. Temaga olid koos ka S. T ning M. K , koos tarvitati alkoholi - viina ja õlut umbes üks liiter kamba peale. K t ja T t tunneb alates koolist. Kui T ja K läksid Vaimu tänavale, jäi tema istuma ning ootama. Ta istus umbes 3-4 minutit, seejärel otsustas minna vaatama, kuhu ta sõbrad jäid. Kui ta jõudis Vaimu tänavale, nägi, kuidas Mario tuli nurgast välja, lõi kannatanut ning kuidas viimane kukkus. Kannatanu oli nurgast, kus Mario tuli, umbes 3-4 meetri kaugusel, tema oli kannatanust umbes 20-30 meetri kaugusel. Enne lööki kannatanu pildistas tänaval ning oli kükakil asendis. Ta ei tea kindlalt öelda, kas kannatanu jõudis pildistada, välku ei näinud. Nägi, 6 kuidas K kiirelt kõndis ja lõi kannatanut. Löök toimus sedasi, et K oli kannatanule veidike külje peal ning siis lõi parema jalaga näo piirkonda. Süüdistatav kirjeldab, et K el läks jalg kuidagi üle kannatanu pea, kannatanu kukkus, K komistas pisut temast eemale, so kannatanust paremale poole. Ta nägi, et K võttis kannatanu kaamera ning seejärel hakkasid K ja T jooksma Balti Jaama poole, tema jooksis neile järgi, sest sinna ei olnud hea jääda, Hella Hundi poole ei läinud, sest ei tundnud sealt kedagi. Kannatanu jäi kägaras asendisse, käed näo ees. Vaimu tänaval jooksu pealt toimus ka kaamerast statiivi lahutamine, ta võttis statiivi enda kätte. Ta ei oska seletada, miks nad Siim T ga otsustasid uuesti kannatanule järgi minna. T tegi talle ettepaneku, et ta paneks kannatanu pikali maha ning T ise võtab kannatanu asjad taskust ära. Ta ei nõustunud selle ettepanekuga, seepeale T hakkas esimesena kannatanu suunas liikuma, tema järgnes T le, kuid ei oska selgitada, miks. Tal ei olnud mingit eesmärki, miks kannatanule uuesti järgneda, aga ta miskipärast võttis kannatanu telefoni. S. T pani kannatanu pikali sedasi, et võttis tema mõlemast õlast kinni, surus kannatanu küljele ise jäädes kannatanu selja taha, kannatanu maha ei kukkunud ning pead ära ei löönud. T hoidis kannatanut parema külje peal kägaras, samuti hoidis oma ühte kätt vastu kannatanu pead, käsi oli külje peal. Kannatanu jäi paremale küljele, pükste vasak tasku jäi ülespoole. Kannatanu oli kägaras, kuid ta ei kaitsenud ennast – tema parem käsi oli külje peal ja vasak käsi oli keha ees. Ta sai telefoni kannatanu taskust kätte sedasi, et pani oma käe vasaku tasku alumise osa külge, Las telefoni tasku suu poole ning võttis selle välja. Kannatanu jalgu ta sirgu ei tõmmanud, sest selleks ei olnud vajadust. Olles kannatanult telefoni kätte saanud, otsustas ta ära joosta, kuid pöördus umbes 5 meetri pealt ümber, sest T jäi veel kannatanu juurde, T oli endiselt kannatanu selja taga ning küsis kannatanult rahakotti, mille ka sai, kannatanu ise andis T le rahakoti. Ta ei oska öelda, millal tegi oma telefoniga sündmuskohast foto, et näidata K ele, millega viimane hakkama sai, tema jaoks oli vereloik suhteliselt suur. Arvab, et T oli kannatanu juures ilma tema tähelepanuta umbes 2-3 minutit, kuid päris kindel ei ole, sest tolleks hetkeks oli ta ajataju kadunud. Ta ei näinud ega kuulnud, mida T tegi. Kannatanult saadud vara - rahakotis olevad eurod ja Rootsi kroonid jagati võrdselt, ta sai mõned eurod vähem. Kui jõuti T maja ette, anti ülejäänud vara viimase kätte, sest T elas kõige lähemal. Tema sai K elt kannatanu mobiiltelefoni eest vastutasuks hõbeketi. T tegi statiivist pilti ning saatis selle tema telefonile, siis avanes võimalus see maha müüa. Öösel Balti Jaamas käis söömas kannatanu raha eest. Arvati, et tema tegeleb ka fotoaparaadi müügiga. Ta ei oska öelda, kuidas sattus tema riiete ja tossude sisse kannatanu verd, arvab, see ei saanud olla muud moodi, kui ta võttis kannatanul telefoni, sest teisiti kannatanuga kokku ei puutunud. Kahetseb oma tegu. 21.05.2011.a episoodi kohta uuris kohus järgmisi tõendeid Kannatanu Rene I seletas, et 21.05.2011.a viibis ta Hella Hundi pargis, otsis tuttavaid, oli kaine. Tema juurde saabus S. T sõber, kes küsis, kas ta soovib „üks ühele teha“, st kaklust kahe inimese vahel. S. T sõpra kirjeldab kui kiilakat, joobes meesterahvast, kes üritas talle lüüa peaga näkku, mispeale ta taganes, sai löögi vastu rindkeret, samuti T sõber üritas teda lüüa käega või rusikaga. Esmalt püüdis ta suuliselt selgitada, ilma vägivallata, et ta ei ole kaklemisest huvitatud. Mõne hetke pärast ilmus Siim T . Ta püüdis ära joosta, kuid jõudes joosta 50-70 m mööda Pikka tänavat Nunne tänava suunas, tõmmati teda jopest ning ta kukkus pikali. Ei näinud, kumb noormeestest ta pikali tõmbas, üritas end seejärel kätega kaitsta, tundis lööke nii jalgade kui kätega rindkere kui ka pea suunas. Lööjateks S. T sõber ning S. T ise, lööke oli vähemalt 6, üks löök tabas tema nägu, tal tekkis marrastus huultele, keel oli katki, silm läks siniseks, paar päeva tundis valu käes, samuti oli kriimustus kaelal. Teda löödi näkku enamasti 7 põlvega, lööjateks mõlemad noormehed. Noormehed ei selgitanud, miks teda löödi, laususid ainult, et ta asja politseisse ei annaks ega avaldust nende kohta ei kirjutaks. Ta ei tundnud S. T t, tol õhtul nägi teda esimest korda. Saabus Riho Siirmets, kes üritas kaklust laiali tõmmata, noormehed läksid ka Sle kallale. Ta nägi, kuidas S oli pikali maas, tema kallal oli Siim T , teine noormees oli tema juures. Sl õnnestus pääseda Hella Hundi baari, koos sõpradega püüti vägivallatsejad kinni. S. T püüdis ära joosta. Ta tundis teda peksnud isikud fotode järgi ära. Kannatanu Riho S selgitas kohtuistungil, et 21.05.2011.a liikus Hella Hundi poole mööda Vene tänavat, oli kaine. Ühel hetkel märkas, kuidas talle tuli vastu kiirel kõnnakul noormees, kellele jooksid järgi veel kaks noormeest, noormehed hüppasid esimesele noormehele (R. Ile) kallale ning hakkasid viimast peksma jalgade, käte ja põlvedega. Noormees kukkus maha. Ta hüüdis kõva häälega „mis toimub ja lõpetage ära“, siis läks ja Las ühe peksja Rene Ilt ära, mispeale S. T hakkas talle lähenema, ta taganes. Seejärel Las ka teise peksja Rene Ilt ära, teine peksja, so mitte Siim T , läks talle kallale, üritas teda lüüa. Ühe löögiga sai pihta, teise löögi eest pääses. Ta üritas Hella Hundi poole joosta, kuid see tal ei õnnestunud, kuna tema põlv oli haige. Siim T sõber „niitis“ ta haigest põlvest maha, tema telefon kukkus tükkideks. Ta läks pubisse, kutsus sõbrad appi ning koos võeti peksjad kinni, S. T üritas minema joosta. S. T ja tema sõber olid purjus, kuna neil oli alkoholi lõhnad, nad käitusid agressiivselt. Noormehed palusid, et nende vastu avaldust ei tehta, sest nad on alaealised. Ta nägi Rene Il vigastusi – marraskil ja verine nägu, silm oli paiste minemas. Tunnistaja Alar L andis kohtuistungil ütlusi, et 21.05.2011, kui ta oli sõpradega Hella Hundi ees, nägi, kuidas kolm poissi jooksid suunaga vanalinna poole, üks oli ees ja kaks ajasid teda taga. Ühte tagaajajat kirjeldas kui tumedate dresside ja nokamütsiga, teisel oli põlvini teksapüksid ning valge kirju jakk. Isik, keda taga aeti, ei jõudnud ära joosta, umbes 100 meetrit Hella Hundi pubist jõuti talle järele ning hakati peksma, peale peksmist kukkus jooksja kaitseasendisse pikali. Kannatanut peksti suvaliselt nii käte kui jalgadega, põlvpükstes ründaja lõi kannatanut jalaga näkku. Kannatanul nägi verist huult. Kaklusele vahele segajat ei tunne, samuti ei saanud aru, miks noormeest taga aeti ning peksti. Politsei saabudes üritas dressipükstes ja nokamütsiga noormees ära joosta, kuid ta saadi kätte. Tunnistaja Indrek J andis ütlusi, et 21.05.2011.a oli sõprade ja töökaaslastega Hella Hundi pubis, jõi õlut. Rene I on kolleeg, Riho S kolleeg ja hea sõber. Pubisse saabus R. Siirmets, kes lausus, et sai just Hella Hundi ees lõuga, nägi, kuidas kaks tüüpi peksavad kolmandat ning läks vahele, rüseluse käigus sai ise löögi. R. S kutsus tunnistajat ja tema sõpru välja, et peksjad peatada. Kirjeldab, et S. T l oli nokamüts ja tumedad riided, teise mehe riietust väga ei mäleta, aga ütleb, et olid heledad riided. Varem ei ole peksjaid näinud. Politsei saabudes püüdis S. T minema joosta, kuid tunnistaja sai ta kätte. Tunnistaja Janar T (sünd. XXX.a., kelle suhtes kriminaalmenetlus oli lõpetatud samuti kohustusega teha üldkasuliku tööd) andis ütlusi, et 21.05.2011.a öösel viibis koos Siim T ga vanalinnas ning tarvitas alkoholi – õlut ja viina. Tunnistaja soovis Hellas Hundis olevasse tualetti minna, tema käigurajal, ukse juures oli 8-15 inimest, ta ei pääsenud sealt rahulikult mööda, tekkis kähmlus ning ta lõi Rene It kaks korda Hella Hundi baari ees. Kannatanut lõi rusika ja küünarnukiga, T tuli neid lahutama. Ta ei näinud, et T oleks kedagi löönud. Ta jooksis RI järgi, et teda kätte saada, kuid väga kaugele ta ei jõudnud, sest politsei saabus. Teda takistas jooksmast kannatanu sõber. 8 Väljavõttest patrullilehtedest nähtub, et politseis on fikseeritud kaklus 20.05.2011 kell 01:52 Tallinnas Pikk 41 juures ja kinnipeetud alaealised Janar T ja Siim T . Traumapunkti tõendi kohaselt R. I läks AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse 21.05.2011 kl 11.56. ta kaebas valu paremas käes, lisaks tuvastati marrastused peas ja kaelal. 21.05.2011 kl 00.30 paiku sai Pikal tänaval peksa. Rene I 21.05.2011 läbivaatuse protokollist nähtub, et isiku vasaku silma all on hematoom ja punetus. Peas lauba piirkonnas on näha marrastusi, kaela paremal poolel on näha 15 cm pikkust marrastust, sees pool on ülahuul lõhki (fotod 1-4). Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabelitega, 08.06.2011, mille kohaselt kannatanu R. I esitati äratundmiseks S. T (fotol nr 7) koos kahe sellega sarnase objektiga (foto nr 8 – S. S ; foto nr 9 M. K ). Kannatanu on ära tundnud fotol nr 7 oleva S. T , kui nokamütsiga noormehe, kes teda 21.mail 2011.a Tallinnas Pikal tänaval peksis. Politsei saabudes üritas põgeneda sündmuskohalt. Nime ei tea, kuid tunneb ta ära juuste, kulmude ja näo järgi. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabelitega 08.06.2011, mille kohaselt kannatanu R. S tundis fotol nr 2 oleva Siim T ära kui isiku, kes oli üheks kahest peksjast 21.05.2011.a. Kannatanu ei ole kindel, kas isik oli nokamütsiga või mitte, pole kindel, et isik teda lõi, kindel on selles, et teda lõi isik, kes ei jooksnud politsei kohale jõudes ära. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, 14.06.2011, mille kohaselt tunnistaja A. L on ära tundnud talle esitatud fotode hulgast fotol nr 18 oleva Siim T . Tunnistaja sõnutsi on tegemist nokamütsiga noormehega, kes 21.05.2011.a peksis Pikal tänaval, tunneb ära näo (pilgu) järgi. Kohtuliku arutamise järeldused avaliku korra rikkumise episoodis Analüüsides avaliku korra episoodis esitatud tõendeid, leiab kohus, et I, S, L ja J ütlused haakuvad omavahel, on omakorda kinnitatud I läbivaatuse protokolliga, traumapunkti tõendiga ja politsei patrulllehega. Kohtul puudub alus nendes tõendites kahelda. Nimetatud tõenditega aga ei haaku T ütlused. Kohus veendus vahetult kohtuistungil, et T , kes samas episoodis oli ka kahtlustatav (kuid tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati), on püüdnud S.T käitumist 21.05.2011.a. ilustada, kuid ühegi teise tõendiga ei ole T ja T ütlused kinnitust leidnud. T ja T ütlused ei haaku ka omavahel. Kohus asub seisukohale, et T ja T ütlusi ei saa usaldusväärseteks pidada, sest need on ennastõigustavad ja on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kohus peab usaldusväärseteks I , S , L ja J ütlused, millised on loogilised ja eluliselt usutavad. Kohus jätab tõendite hulgast kõrvale äratundmiseks esitamise protokollid kaitsja poolt mainitud põhjusel, sest need on vormistatud ebakorrektselt: protokolli p.7 kirjeldatakse äratundmiseks esitatud objektide sarnasust „esitatud on kolme tütarlapse fotod“. Tegelikult esitatud olid noormeeste fotod, ühel foto pöördel ei ole märgitud isikukoodi. Seega protokollis ei ole kajastatud tegelikult toimunud äratundmiseks esitamist. Süüdistatav S. T ei eita, et ta oli 21.05.2011.a sündmuskohal, kannatanu R. I ja R. S kinnitavad, et kannatanu R. I peksid nii Siim T kui ka Janar T , peksmine leidis aset põhjuseta. S. T ja J. T tegevus häiris 21.05.2011.a Hella Hundi pubi juures olnud tunnistajaid Alar L ja Indrek J t, samuti Riho S.
Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu näiteks inimese tervist. Käesoleval juhul, so
p.1,4 9 kuriteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine, mis on seotud vägivallaga ja teo toimepanemine grupi poolt. Asjasse mittepuutuvate isikute või üldise õigusrahu häirimisega on tegemist siis, kui konflikti lahendamisse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Siim T koos Janar T (kelle suhtes on menetlus lõpetatud) tungisid 21.05.2011.a põhjendamatult kallale RI, teda peksti jalgade ja kätega vastu pead ning keha, kannatanule tekitati füüsilist valu ja kehavigastused. Süüdistatava ja tema sõbra tegevusest olid häiritud kõrvalised asjasse mittepuutuvad isikud – Riho S ning Alar L , kes kutsusid S. T ja J. T ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks abi. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (p.1), kui selle käigus pannakse toime mõni karistusseadustikus sätestatud „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (
Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Siim T peksis ilma põhjuseta Rene It, mille tagajärjel tekkis kannatanul marrastus huultele, tema keel oli katki, samuti tekkis silma juurde hematoom, paar päeva tundis valu käes, samuti oli tema kaelal kriimustus. Kannatanut löödi näkku enamasti põlvega. Kuritegu on toime pandud grupis (p.4), kui kuriteo on toime pannud vähemalt kaks isikut ühiselt ja kooskõlastatult, so tegemist on kaastäideviijatega. Kaastäideviimisega on tegemist siis, kui kõik täideviijad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes – iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. On tuvastatud, et Rene I esmalt hakkas peksma Janar T , seejärel liitus temaga Siim T – mõlemad isikud lõid kannatanut enamasti põlvega, aga ka kätega näo piirkonda. Seega
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (RK otsus nr 3-1-1-15-07). 21.05.2011.a toimunud konflikt Hella Hundi pubi juures rikkus vaieldamatult seal viibinud isikute, Alar L ja Riho S õigusrahu, kuivõrd nad olid sunnitud konflikti sekkuma, sest kaks isikut peksid ühte ning viimane oli selges vähemuses. Konflikti lõpetamiseks kutsusid Alar L ja Riho S abi, selliselt olid nad kaasatud tahtevastaselt konflikti. Süüdistatav Siim T , pekstes avalikus kohas kannatanu Riho It, pidi aru saama, et tema tegevus võib häirida ja häirib kõrvalisi isikuid. Seega on täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis,
Seega tegu – avaliku korra rikkumine on aset leidnud. Selle teo pani toime süüdistatav. Tema tegu on kvalifitseeritav
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Nimetatud kriminaalasjas S.T suhtes oli 28.06.2011.a. kirminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel kohustusega teha üldkasulikku tööd. 29.06.2011.a. oli S.T kinnipeetud kahtlustatavana 26.06.2011.a. toimepandud esimese astme kuriteos. 19.07.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti T suhtes valitud tõkend muutmata. 16.08.2011.a. koostati kriminaalmenetluse uuendamise määrus, mille kohaselt Siim T pani 26.06.2011.a toime uue kuriteo ja kohustust täitma asuda ei jõudnud, mistõttu kriminaalmenetlus uuendati. 10 Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluse uuendamine on olnud seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 385 p.10 kohaselt ei ole see menetlustoiming vaidlustatav (ja ei olnud vaidlustatav kuni 01.09.2011 kehtinud KrMS § 385 p.7 kohaselt). Vahistamine välistas S.T le KrMS § 202 korras pandud kohustuse täitmise ning kui kriminaalmenetluse lõpetamise tingimuseks olnud kohustus ei ole täidetud, tuleb kriminaalmenetlus uuendada. 26.06.2011 episoodi kohta uuris kohus järgmisi tõendeid: Kohtuistungil avaldati tunnistaja AJR kohtueelses menetluses antud ütlused, milliste kohaselt on kannatanu PAEB tema sõber. Nad tulid turismigrupiga Eestisse 24.06.2011 hommikul. 26.06.2011.a öösel umbes kella 02.00 paiku istus sõpradega Raekoja platsil Pizzarestorani õuealas ning nägi, kuidas kannatanu temast möödus ja ütles, et läheb Vanalinna pildistama. Tal oli käes fotoaparaadi statiiv ja kaelas fotoaparaat, samuti oli tal kaasas tumeda korpusega telefon. Kannatanu suundus Raekoja platsis Pika tänava poole, peale seda rohkem pole teda näinud. 26.06.2011.a hommikul helistas Viru Hotelli administraatori turismigrupi autojuhile ning ütles, et tundmatu meesterahvas, kellel on taskus P. A. EBtoa võti, viidi kiirabihaiglasse. Üks grupi liige läks haiglasse, tuvastas, et tundmatu mees, kes öösel haiglasse viidi, oli P. A. EB. Kohtuistungil kuulati kannatanuna üle IEK, kes on kannatanu PAEB’i õde. Tema vend on ikka veel haigla rehabilitatsiooniosakonnas, vennaga suhtles viimati kolm nädalat tagasi, kuid ta vend ei mäleta asju, tal puudub lühimälu. Vend saab iseseisvalt kõndida, samuti on tema kõnega kõik korras, kuid unustab kohe ära, mis ta on öelnud. Tallinnas juhtunut ta ei mäleta. Vennal olid Tallinnas kaasas statiiv, fotoaparaat, mobiil. Praeguseks on vend kõik isikut tõendavad dokumendid kätte saanud. Venna fotokaameras olid mõned pildid, mis olid tehtud Tallinnas, 25.06.
sätestatud kuritegu, seisneb objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (RK otsus nr 31-1-59-07). Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse ning vägivald peab olema asja 18 äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Vägivald kui asja äravõtmise vahend ei pea aga alati olema äravõtmisega kausaalne, piisab, kui seos on finaalne. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavad Mario K , Siim T ning Reigo V kasutasid kannatanu P.A. EBsuhtes füüsilist vägivalda - nimelt tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Süüdistatavate eesmärgiks oli saada kannatanu vara – fotoaparaat, statiiv, mobiiltelefon ning rahakott. Mario K lõi kannatanut jalaga näkku ning seejärel haaras kannatanu kaamera, mis oli kinnitatud statiivi külge. Süüdistatavad Reigo V ja Siim T läksid veel pärast kannatanu juurde tagasi, et saada kätte tema mobiiltelefon ning rahakott. Kohtuistungil selgitasid süüdistatavad, et neil oli plaan kannatanult saadud fotoaparaat ja statiiv hiljem maha müüa, sellega pidi tegelema Reigo V . Kannatanule kuuluvast statiivist olid tehtud ka fotod, et neid hiljem võimalikule ostjale näidata. Mario K avaldas soovi kannatanu mobiiltelefon ära osta, ta jõudis saadud telefoni enne vahistamist kasutada ühe päeva. Kannatanu rahakotist saadud raha jagati ära ning hiljem osteti selle eest Balti Jaamas süüa. Seega on tuvastatud, et röövimise objektiivne koosseis on täidetud, sest süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda ning seda kasutati kannatanule kuulunud vara hõivamiseks. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Käesoleval juhul on tuvastatud süüdistatavate - nii T , K e kui ka V otsene tahtlus kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimise suhtes. Otsese tahtlusega on tegu, kui isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavad võtsid endale eesmärgiks tekitada kannatanule kehavigastusi ning seejärel võtta ära tema vara. Süüdistatavad tarvitasid kannatanu suhtes vägivalda, hõivasid kannatanule kuuluva vara ning omastasid selle, asjade võtmiseks ei olnud neil õiguslikku alust. Süüdistatavad, kasutades kannatanu suhtes vägivalda, pidid aru saama, et selline käitumine on õigusvastane. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et vägivalda kasutati just selleks, et saada kätte kannatanult talle kuulunud fotoaparaat, statiiv, mobiiltelefon ja rahakott. Seega süüdistatavad pidid aru saama ja teadma, et kannatanut lüües saab ta kehavigastuse ning selle tagajärjel on võimalik tema vara hõivata, kuivõrd ta ei ole võimeline osutama vastupanu.
lg.1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku teopanuse (RK otsus nr 3-1-1-101-05). Teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine (RK otsus nr 3-1-1-5-08). Kaastäideviimisega on tegemist siis, kui kõik täideviijad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes – iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on
lg.2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (
lg.2 p.7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. 19 Seega võib
lg.2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.
lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (RK otsus nr 3-1-1-100-06). Seega tegu – röövimine on aset leidnud. Selle teo panid toime süüdistatavad. Käesoleval juhul on kõik süüdistatavad kaastäideviijad, kuivõrd nad kõik valitsesid tegu, iga isiku panuse tagajärjel realiseerus kuriteo koosseis. Nende tegu on kvalifitseeritav
lg.2 p.5,7 järgi, so isikute grupis ja raske tervisekahjustuse tekitamisega toime pandud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus arvestab kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida kõik süüdistatavad kohtuistungil avaldasid. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest Reigo V kohta nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk R. V poolt on olemas, kuivõrd isik on sõprade poolt mõjutatav, teeb kõik, et pälvida sõprade positiivset tähelepanu. R. V tarvitab alkoholi, samuti on suitsetanud kanepit, politsei vaateväljas on alates 2011.aastast kokku kolmel korral. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest Siim T kohta selgub, et S. T on olnud politsei vaateväljas alates 2007.a aprillist seoses kauplustest varastamistega ning võõra vara lõhkumisega. Uue kuriteo toimepanemise risk on seoses kehva majandusliku olukorraga ja S. T sõprade poolt mõjutatavusega olemas. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest Mario K kohta selgub, et M. K on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, kuivõrd ta on varasemalt korduvalt olnud nii Võru maakonna kui ka Paide linna alaealiste komisjonides, kuid see pole andnud soovitud tulemust. M. K on alates 2005.aastast olnud politsei vaateväljas erinevate pisivarguste, vägivallatsemiste, alaealisena tubakatoodete ja narkootilise või psühhotroopse aine (kanep) tarvitamise tõttu. Kohtule on iseloomustava materjalina esitatud Siim T , Reigo V ja Mario K karistusregistri teatised. Kõik kolm süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, Siim T karistused on käesolevaks ajaks arhiveeritud. Lisaks on kohtule esitatud Siim T põhikooli lõputunnistus, mille kohaselt ta omandas põhihariduse 2010.a suvel; samuti väljavõte Tallinna õpilasraamatust Siim T kohta, milles nähtub tema õppeedukus ning asjaolu, et 2011.a suvel jäeti ta täiendavale õppetööle. Kohtule on ka esitatud Reigo V Tallinna õpilaspilet õppeaastal 2011/
kohaselt kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta. Arvestades süü suurust ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes tingimuslikku karistust. Kohus asub seisukohale, et K ’ele, V le ja T le tuleb ühistelt toimepandud röövimise eest mõista võrdne karistus. Arvestades süü suurust, ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes tingimuslikku karistust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest süüdistatavad panid tahtlikult toime jõhkra kuriteo, millega põhjustati oht kannatanu elule. KrMS § 175 lg.1 p.2,3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so tunnistajate ja kannatanule makstud hüvitis, ekspertiisitasud, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Ekspertiisitasud on kokku 1891 eurot (84+97+1710), iga süüdistatava osa on 630,33 eurot. 21 M.K e kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel oli (115,03+38,35+19,17) 172,55 eurot, R.V l 76,70 eurot. S.T määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel ja kohtus on 57,53+19,18+57,53+921,60) 1055,84 eurot. Tunnistajatele kohtuistungile ilmumise eest maksti hüvitis (majutus- ja sõidukulud) 758,05 eurot, iga süüdistatava osa on 252,68 eurot. Kannatanu esindaja tasu 288 eurot jätab kohus riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel. Kannatanult röövitud esemed on tagastatud kannatanu õele Irene Kleivenile (mobiiltelefon, fotoaparaat, statiiv, prillid koos prillitoosiga ja puhastuslapiga). Tsiviilhagi on jäetud läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras 10.01.2012 määrusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175 lg.1 p.2,3,4,9; 178 lg.1; 179 lg.1 p.1; 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Mario K
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates
lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 29.06.2011.a. Süüdi tunnistada Siim T
Süüdi tunnistada Siim T
p.1,4 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 kuud.
lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Siim T ’le vangistus 5 (viis) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates
lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 29.06.2011.a. Süüdi tunnistada Reigo V
lg.2 p.5,7 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 aastat.
eelvangistuses viibitud kaks päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil Reigo V tuleb asuda karistust kandma. Karistuse alguseks on vanglasse saabumise päev. Välja mõista Mario K ’elt (temal küllaldaste vahendite puudumisel – tema isalt RK’elt) riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 725,00 eurot; ekspertiisitasu (1891:3=) 630,33 eurot; tasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 172,55 eurot ning tunnistajale ja kannatanule makstud hüvitis (758,05:3=) 252,68 eurot. Välja mõista Reigo V ’lt (temal küllaldaste vahendite puudumisel – tema emalt KS’
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.