← Eesti

1-11-4191/16

Obsah (5)§ 238§ 414§ 126§ 180§ 233

1-11-4191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 25.11.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtuma

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.D vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2009.a, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1 1-11-4191 KarS § 50 lg 1 alusel võtta G.D-lt kohtuotsuse jõustumisel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. G.D suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse G.D vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus G.D-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks G.D vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu G.D ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: - sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg. xxx, mis on paigutatud firma Ekspress Multi Abi OÜ (reg. nr. 11292537) valvatavasse parklasse aadressil xxxx, tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule G.D-le. - mopeed Freedos BT49Q T10, mis on paigutatud firma Ekspress Multi Abi OÜ (reg. nr. 11292537) valvatavasse parklasse aadressil xxx, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista G.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni ehk 53 (viiskümmend kolm) eurot ja 69 senti, kannatanute ekspertiiside tegemise eest 13600 (kolmteist tuhat kuussada) krooni ehk 869 (kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 20 senti, liiklustehnilise ekspertiisi tegemise eest 7161 (seitse tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni ehk 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 67 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 105 (ükssada viis) krooni ja 50 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 74 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 23.05.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 25 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 25.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.D, kriminaalasja nr 1-11-4191, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. jaanuarist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. 2 1-11-4191 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu G.D süüdistatakse selles, et ta 16.07.2009a. kella 19.20 paiku, rikkudes Liikluseeskirja § 76 p.1 juhtis alkoholijoobes Ida Virumaal, Vaivara vallas Olgina alevi piirkonnas sõiduautot Volkswagen Passat reg.nr. xxx, liikudes mööda aiandusühistu Kaseke juurest Narva-Tallinna mnt. suunas ei valinud kiirust selliselt, mis arvestab tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi selleks et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, millega rikkus Liikluseeskirja § 123, eirates Liikluseeskirja § 64 ei olnud tähelepanelik teel ja liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, nende ohustamise ja kahju tekitamise vältimise eesmärgil. Vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel ei hoidnud juhitud autot võimalikult paremale, millega rikkus Liikluseeskirja §
  2. Seoses sellega ei suutnud peatada autot eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tulemusena toimus kokkupõrge mopeediga, mida juhtis G F , tekitades temale ja mopeedi reisijale L F surmavaid kehavigastusi, mille tagajärjel G ja L F surid haiglas. Oma tegudega pani G.D toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest kahe inimese surma s.t. KarS § 422 lg.2 ettenähtud kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav G.D tunnistas ennast süüdi osaliselt, seletades, et süüdistuses kirjeldatud olukord oli, samuti oli kõrge rohi, vihma sadas ja ta ei näinud kannatanuid, valgust ei olnud ning ta ei saanud sellises olukorras hakkama. Juhul, kui ta oleks kannatanuid näinud, siis poleks liiklusõnnetust juhtunud. Süüdistatav taotles lahendada kriminaalasja lühimenetluse korras, ütlusi kohtuistungil anda ei soovinud. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: tunnistaja O K ülekuulamise protokoll koos skeemiga lk 1-7, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega lk 8-37, liiklusõnnetuse akt ja skeem lk 38, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelite ja skeemiga lk 39- 46, indikaatorvahendi kasutamise protokoll lk 47, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisaga lk 48, tehnilise passi, juhiloa ja kindlustuspoliisi koopiad lk 50-54, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt lk 55, teatis kannatanu suhtes lk 56, saatekiri lahangule lk 57, surnu ekspertiisiakt G F suhtes lk 60-67, SA Narva Haigla tõend G F suhtes lk 69, teatis kannatanu suhtes lk 70, saatekiri lahangule lk 71, surnu ekspertiisiakt L F suhtes lk 74-81, SA Narva Haigla tõend L F suhtes lk 83, 3 1-11-4191 kahtlustatava kinnipidamise protokoll lk 84-88, kahtlustatava ülekuulamise protokoll lk 91-97, kannatanu O F ülekuulamise protokoll lk 103-106, liiklusvahendite vaatlusprotokollid ja fototabelid lk 107-118, kindlustusfirma päring lk 119, liiklustehnilise ekspertiisiakt lk 122-124, teatis karistusregistrist lk 129, Narva Haigla tõend G.D kohta lk 130, iseloomustavad materjalid süüdistatava suhtes lk 136-
  3. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et G.D süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandud on õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 2 järgi. G.D süüdistatakse selles, et mootorsõidukit juhtiva isikuna pani ta toime liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest kahe inimese surma. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Käesolevas kriminaalasjas süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sõiduki juhtimise käigus Liiklusseaduse (varasemalt ka Liikluseeskirjade) sätete rikkumises, millega ettevaatamatuses on põhjustatud kahe inimese surma. G.D tunnistas ennast kohtuistungil osaliselt süüdi. Tema seisukohast selgub, et ta ei pannud toime Liiklusseaduse rikkumised tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Eeluurimisel (lk 91-97) selgitas ta, juhiluba on tal umbes 1990.aastast. Ta sõitis kolm aastat, seejärel oli pikk vaheaeg kuni aprillini 2009, st ajani mil ta ostis endale auto Volkswagen Passat. Alates kella 24.00-st 15.07.2009.a. kuni kella 01.00-ni 16.07.2009.aastal jõi ta koos oma naabri O K ja A S alkoholi –jõid kolme peale ära liitri viina ja liitri õlut. Ärkas 16.07.2009 .aastal kella 2-3 paiku päeval. Õhtu eel, umbes kell 18.00 sõitsid nad K G.D autoga Riigiküla piirkonda, alkoholi enam ei tarvitanud. Peale kella seitset õhtul istus ta auto „Volkswagen Passat" reg. nr. xxx rooli ja sõitis seda juhtides Narva-Tallinn maantee poole, oli keskmine vihm. Klaasipuhastajad olid lülitatud keskmisele töörežiimile. Auto salongis oli raadio sisse lülitatud, kuid see ei mänginud eriti valjult. Kurvi juurde, peale mida toimus liiklusõnnetus, sõitis ta kiirusel 45-50 km/h. Klaasipuhurid olid töökorras, klaasid eriti udused ei olnud, kuid olid vihmamärjad. G.D sõnul autol põlesid lahi tuled. Ta tundis end normaalselt. Tee oli seal asfalteeritud, märgistus teel puudus, sõiduosa oli kitsas. Sisenedes paremkurvi ( tema liikumissuunas ) . Peale kurvi, sõiduteel olevaid takistusi ta ei näinud, kuna kurv on . G.D ei mäletanud, kas teepervedel oli midagi, mis oleks nähtavust piiranud. Kahtlustatava sõnul just enne kurvi alandas ta kiirust, mis oli 60 km/h, kuni 45-50 km/h. Ta lähenes kurvile „vaba jooksuga", st. allavajutatus siduriga. Kohe, kui ta kurvist välja pööras, nägi otse enda ees 5-10 meetri kaugusel motorollerit kahe inimesega. Latern motorolleril ei põlenud. Inimestel, kes motorolleril istusid, olid kaitsekiivrid peas. Motoroller sõitis umbes 1-1,5 meetri kaugusel vasakpoolsest ( 4 1-11-4191 tema liikumissuunalt vaadatuna, motorolleri jaoks paremal ) teeperve servast. Juhtus nii, et kohe peale kurvi läbimist sattus ta ise lähemale vasakpoolsele teeservale. Kohe, kui ta motorollerit nägi, püüdis ta keerata rooli võimalikult paremale, et suruda auto vastu paremat teeperve, kuid auto ei hakanud paremale liikuma. Siis ta keeras rooli vasakule, püüdes sõita välja oma liikumissuunal vasakule jäävale teepervele, et vältida otsasõitu. Piduripedaalile ta vajutada ei jõudnud. Motoroller põrkas vastu esipamperit, parempoolse esitiiva ja parempoolse laterna piirkonda. Millal G.D pidurdama hakkasin ta ei mäletanud. Peale kokkupõrkemomenti ta rooli ei keeranud ja auto liikus kuni peatumiseni otse. Peale G.D poolt antud ütluste on tema süü tõendatud ka kannatanute ning tunnistajate ütlustega. Kannatanu O F poolt eeluurimisel antud ütluste (lk 103-106) kohaselt F L ja G , sünd. 1936.a. - olid tema vanemad. Nad olid mõlemad pensionärid. Tema isal oli tähelepanuväärne ( umbes 40 aastat ) kaherattaliste mootorsõidukite juhtimise kogemus. Tal oli olemas A kategooria juhiluba. Viimane skuuter ( mopeed), mille marki O F ei teadnud, oli tema isal umbes kolm aastat. Enne seda kasutas tema isa samasugust transpordivahendit. O F sõnul sõitsid mõnikord vanemad mopeediga suvilasse koos. Isa sõitis mopeediga rahulikus tempos. Liikluseeskirjadest pidas tema isa kinni. Isal oli olnud mootorrattakiiver ( sinine ), mida ta sõitmisel pidevalt kasutas. Milline kaitsekiiver oli emal, ei teadnud O F täpselt öelda, kuid mingisugune tal oli. Viimati nägi ta vanemate skuutrit kas

  1. -ndal või 13.-ndal juulil 2009.aastal. See oli töökorras, sellel oli kõik täiesti korras. Vanemaid nägi ta viimati
  2. juulil 2009.aastal enne seda, kui ta komandeeringusse sõitis. Seda, et tema vanemad sattusid liiklusõnnetusse, sai ta teada siis, kui viibis Moskvas komandeeringus. Talle teatasid sellest sugulased, kui vanemad viibisid reanimatsioonis ning juba hiljem, kui nad surid, teatati talle sellest politseist. Ta oli oma vanemate ainuke laps. O F palus tunnistada ta käesolevas kriminaalasjas kannatanuks. Materiaalset hagi ei esitanud. Tunnistaja O K poolt eeluurimisel antud ütluste (lk 1-6) kohaselt 16.07.
  3. aastal umbes kell 19.30 ( täpset aega öelda ei osanud ) sõitis ta koos oma elukohanaabri ja sõbra Vladimiriga tema autol Volkswagen Passat Riigiküla kalmistule. Koos Volodjaga ta alkoholi ei tarvitanud. Ise, tõsi küll, oli ta enne seda oma kodus alkoholi tarvitanud, oli joonud kaks liitrit õlut ( umbes 4, 6 % ). Tunnistaja ei teadnud, kas Volodja oli tolle päeva jooksul joonud. Tema väljanägemise järgi K ei märganud, et ta oleks olnud purjus. Enne seda tarvitasid nad Volodjaga koos alkoholi 15.07.2009.a. umbes kell 18.
  4. Nad jõid kahe peale ära liitrise pudeli viina ( võib-olla isegi rohkem ). Tagasi nad liikusid aianduskruntide juurest mööda asfaltteed Narva-Tallinna maantee suunas. Auto kiirus oli tunnistaja sõnul ilmselt umbes 45 km/h. K vaatas sõidu ajal mitmel korral spidomeetrit. Ilm ja teeolud ei võimaldanud kiiresti sõita. Sadas keskmise tugevusega vihma ( tegi klaasid märjaks ning auto kojamehed töötasid, olid sisse lülitatud). Tee oli seal asfalteeritud, kuid kohati oli tee sees auke. Volodjaga nad juttu ei rääkinud, kuulasid muusikat. Autos mängis raadio, tõsi küll, mitte kõvasti. Kui nad lähenesid teekäänakule alandas Volodja kiirust, kuid K ei osanud öelda, kui palju, sest sel hetkel ta spidomeetrile ei vaadanud. Sellel teeosal oli käänak paremale. Teepervedel kasvab rohi. Rohi ei ole kõrge. Tunnistaja arvamusel oli see allapoole põlve. K sõitis, olles end lõdvaks lasknud, kuulas muusikat ja kõrvale eriti ei vaadanud, mistõttu ta ei osanud seda täpselt öelda. Tunnistaja sõnul ei ole sellel teel vastassuunavööndeid eraldavat triipu, kuid ta kinnitas, et nende auto liikus hästi lähedal liikumissuunas paremale jäävale teepervele. Vasakule poole jäi vastutulevale autole ruumi käänakul möödasõiduks. Kui nemad Volodjaga käänaku tagant välja sõitsid, tundis ta ootamatult lööki. Auto paiskus liikumissuunas vasakule jäävale teepervele. See jäigi sinna kuni politseitöötajate saabumiseni. 5 1-11-4191 Tunnistaja K lisas ülekuulamise protokolli juurde omakäega koostatud skeemi, kus on kajastatud teekäänak ja G.D sõiduauto liikumise trajektoor. Skeem kattub tunnistaja ütlustega. Kohus loeb tunnistaja K ütlusi osas, kus ta väidab, et ekslikeks, sest isegi tema sõnade kohaselt Tunnistaja K antud ütlused on kummutatud süüdistatava ütlustega, kus ta väidab, ning teiste kriminaalasja materjalidega: sündmuskoha vaatlusprotokollidega, liiklusõnnetuse aktiga, liiklusvahendite vaatlusprotokollidega ja liiklustehnilise ekspertiisiga. 16.07.2009 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja lisatud fototabelite kohaselt vaadeldavas kohas on sõiduvööndi laius 6,45 meetrit. Kui liikuda Tallinna maanteelt aiandusühistu suunas, on 195 meetri kaugusel teepööre vasakule. Enne teepööret kurvi taga oleva sõidutee nähtavus osaliselt varjatud üksikute kõrgemate rohupuhmaste tõttu. Kui vaadata teepöördelt Tallinna maantee suunas, asub vasakul teeäärel kapotiga Tallinna maantee suunas tumesinise kerega auto Volkswagen Passat Variant reg. nr. xxx. Auto esiosal on vigastuse jäljed. Sõidutee vasakul poolel (auto Volkswagen Passat reg. nr. xxx liikumisele vastassuunas ) 31, 5 meetri kaugusel (märgijoonest kuni tagumise ratta teljeni ) asub kõvasti deformeerunud mopeed Freedos BT49Q T10 tugevalt purunenud hõbeda värvi plastikust tuulegondli, musta värvi raami ja tagumise tiivaga. Mopeedi esikahvel on keskosas katki ja sissepoole paindunud. Esikilp puudub. Selle tükid on mööda sõiduteed laiali. Mööda sõidutee vasakpoolset osa ( liikumisel Tallinna maantee suunas ) märgijoonest 10, 5 meetrist kuni 42,5 meetrini on asfaldil laiali mopeedi tükid, toiduained, kaks kaitsekiivrit - purunenud ja tugevalt kriimustatud helesinine vanemat tüüpi mootorrattakiiver ja tumesinine jalgrattakiiver. Helesinise kiivri juures on sademete poolt laialipestud punakaspruuni vedeliku ( vere ) nire. Nagu nähtub Liiklusõnnetuse aktist koos fototabeliga (lk 38), 16.07.2009.a. kella 19.30 paiku toimus Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistu Kaseke poolt Tallinn-Narva mnt poole sõiduteel liiklusõnnetus: G.D juhtis sõiduautot Volkswagen Passat Variant reg. nr xxx, sõitis välja vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunavööndis liikuva mopeediga. Mopeedi juht ja kaasreisija surid tekkinud vigastuste tagajärjel haiglas. 17.07.2009 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja lisatud fototabelite ja skeemi kohaselt tee asfaltkate on kuiv. Selle pealt on sõidutee vasakult poolelt, kui liikuda aiandusühistu poolt Tallinna maantee suunas, leitud kriimustus, mis kujutab endast sirget joont laiusega 0, 5 kuni 1 cm. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 270 ( lk 60-67) on tõendatud, et F G. surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu tömp liittrauma siseorganite vigastuse ja järgneva massiivse sisemise verejooksu ning traumaatilise sokiga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. F G. surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leitud vigastused (roiete hulgimurrud paremal verevalumitega roietevaheliste lihastesse-rinnakelme alla, seljaaju vigastav kümnenda rinnalüli lülidevahe ketta rebend, verevalum keskseinandi tagaosas, verevalumid rindkere pehmetes kudedes paremal ja vasakul, verevalum parema neeru ümbritsevas sidekoes, põrnaväratis ja peensoolekinnisti juurel, vaagnaluude hulgimurrud vaagnarõnga rikkumisega, parema reieluu lahtine murd, vasaku sääre luude kinnine murd, hulgalised marrastused, haavad ja verevalumid näol, kehatüvel ja jäsemetel) on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel, löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osade vastu, 6 1-11-4191 võimalik et määruses näidatud ajal ja asjaoludel. Elavatel isikutel tervikuna sellised vigastused, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, mis antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe. F G. surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul etüülalkoholi veres ei leitud. SA Narva Haigla õiendiga (lk 69) on tuvastatud, et G polikliiniku psühhiaatriakabinetti abi saamiseks. F ei pöördunud Narva Haigla Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 269 ( lk 74-81) on tõendatud, L. F surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu kinnine tömp liittrauma siseorganite vigastustele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning traumaatilise sokiga, mis oligi vahetuks surmapõhjuseks. L. F surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leitud vigastused (kahepoolsed roiete hulgimurrud, rinnaku ristmurd, verevalumid südamepauna sidekoes, seljaaju vigastusega kümnenda rinnalüli keha ristmurd, verevalumid rindkere pehmetes kudedes, vahelihase vasaku kupli rebend, verevalumid maksa ümarsidemes ja põrnaväratis, vaagnaluude hulgimurrud, verevalumid keskseinandi tagaosas ja vasakul kopsukelme all, verevalumid parema neeruümbruse sidekoes. Hulgalised marrastused ja verevalumid kehatüvel ja jäsemetel) on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel löögist ja kukkumisele järgnevast löögist vastu sarnaseid esemeid määruses näidatud ajal ja asjaoludel; elavatel isikutel tervikuna sellised vigastused, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe. L. F surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul etüülalkoholi ei tuvastatud. SA Narva Haigla õiendiga (lk 83) on tuvastatud, et L polikliiniku psühhiaatriakabinetti abi saamiseks. F ei pöördunud Narva Haigla Liiklusvahendi (Volkswagen Passat Variant» registreerimisnumbriga xxx) vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 112) on tuvastatud, et auto esiosal on järgmised vigastused: auto liikumissuunal paremal pool on lõhutud esipamper. Üks esituuletammi külge paigaldatud parempoolne lisalatern on purunenud, teise laterna jäänused on pesast välja kukkunud. Tuuletammi vasakul poolel on üks lisalatern terve ja omal kohal, teine on pesast välja kukkunud. Täielikult on purunenud eesmise tuleb loki ja parempoolse suunatule klaasid. Parempoolne tiib on deformeerunud -metallimõlgid esiosas. Radiaatori dekoratiivvõre parempoolne osa on deformeeritud ja muljutud kapoti sisse. Võre on keskelt pooleks murdunud. Murdumiskohas olev VW firma embleem on surutud väljapoole. Kapotikaane parempoolne esiosa on muljutud. Sealjuures selle muljumisjälje keskkoht 42 cm kaugusel embleemi keskkohast. Lisaks sellele on kapotikaas deformeerunud liikumissuunas vaadates parempoolsest ülaosast. Tuuleklaasi ja kapotikaane vahel, kohas, kus lõppeb kapotikaane pikisuunaline muljutis, on leitud hõbeda värvi plastiku tükid, samuti ka mustas purunenud korpuses elektrilüliti. Esiklaas on paremalt poolt purunenud - sellel on salongi poole nõgus vertikaalselt asuv ovaalse kujuga muljutis hulgaliste ämblikuvõrgukujuliselt paiknevate mõradega. Muljutise keskkoht asub 34 cm kaugusel esiklaasi alumisest parempoolsest nurgast, 3 cm kaugusel alumisest servast. Lisaks sellele leiti pamperi ülemiselt plastikkattelt auto liikumissuunal piki esimest vasakpoolset tiiba kulgev horisontaalne kriimustus. Vasakpoolse esiukse käepideme piirkonnast on leitud kolm horisontaalset kriimustust. Tehniliste vedelike tasemed vastavad normidele. Odomeetri näit
  5. Rooliseadmed on töökorras. Seisupidur hakkab tööle neljanda klõpsu peale - on töökorras. Jalgpidur on töökorras. Kõikidele autoratastele on paigaldatud erinevate tootjate poolt toodetud rehvid: vasakpoolne esiratas: QUATRAC 2 185/65R14 86T M+S, parempoolne esiratas: VREDENSTEIN 185/65R14 86T M+S, parempoolne tagaratas: MULJTHAWK 185/65R14 86T Radial, Vasakpoolne tagaratas: FIRESTONE 185/65R14 86T Radial. Kõikidel ratastel on protektori joonis normis. Valgustusseadmed, väljaarvatud eelpool äratoodud vigastatud 7 1-11-4191 seadmed, on töökorras. Klaasipuhastajate ja peeglite, väljaarvatud eelpool osutatud vigastused, on töökorras. Liiklusvahendi (Mopeed Freedos BT49Q T10) vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 113-118) on tuvastatud, et mopeedil on tugevalt purustatud hõbedasest plastikust tuulegondel ja musta värvi deformeerunud raam. Mopeedi esikahvel on keskelt murdunud ja S-kujuliselt sissepoole paindunud. Esikilp puudub. Selle tükid kinnituvad poltidega raami külge. Mopeedi rool on ära murdunud. Juhtimisseadmed asuvad osaliselt purunenud kujul rooli küljes, osa on küljest murdunud ja ära rebitud. Puudub parempoolne käepide. Esimene ratas kilp on deformeerunud - osa veljest on sissepoole telje suunas paindunud. Esiratta kumm on purunenud. Mopeedi tagumine latern on killustunud. Pidurisüsteemid: trossid töökorras. Ratastele on paigaldatud rehvid Hongdov HD420 3.50-
  6. Rataste protektorimustrid on normikohased. Valgustussüsteeme kontrollida ei ole võimalik. Liiklusekspertiisi (liiklustehnilise) aktiga nr LL-152-10/2138 (lk 122-124) on tõendatud, et reaalse ohu liiklemisele tekitas sõiduauto VW Passat Variant, reg. märk xxx, kaldumine vastassuunavööndisse, mis oli takistuseks vastuliikunud mopeedi liikumisele. Sõiduauto VW Passat Variant liikumiskiirus teelt väljasõidu hetkel võis olla suurusjärgus 45 km/h. Mopeedijuhi, kes liiklusohu tekkimisel oli sunnitud kasutama ekstreemseid juhtimisvõtteid (oli sundolukorras), liiklusõnnetuse vältimise võimalusi ei saa tehniliselt (arvutuslikult) analüüsida, kuna puuduvad andmed liiklusohu ilmnemise hetke kohta ja pealegi toimus kokkupõrge vastuliikuvate sõidukite vahel, kus ainult ühe sõiduki peatamisega ei saa veel kokkupõrget vältida. Uuritaval juhul, kus liiklusohu tekitanud sõiduk liikus pärast kokkupõrget veel ca 30 m ulatuses edasi, näitab juba saabunud tagajärg ise, et mopeedijuhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tuvastatud, et G.D 16.07.2009.a kella 19.20 paiku juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg.nr. xxx alkoholijoobeseisundis, ning tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks 16.07.2009 kell 20:57 (liiklusõnnetusest tunni aja pärast) oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,45 mg/l. Ülalmainitud tõenditega on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus kannatanute G F ja L F mopeedi liikuvas sõiduvööndis, ning juhul, kui G.D sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr. xxx oleks liikunud oma parempoolses sõiduvööndis, arvestades sõidutee laiust ja sõiduauto Volkswagen Passat ja mopeedi gabariite, sõiduauto ja mopeed oleksid saanud takistuseta üksteisest mööda sõita. Seega on kinnitamist leidnud G.D Liikluseeskirja § 138 rikkumine (vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale). Liikluseeskirja § 138 rikkumine peale 01.07.2011 vastab Liiklusseaduse § 54 lg-le 2, mille kohaselt vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. G.D ütluste kohaselt . G.D ei arvestanud sõidukiiruse valimisel oma sõidukogemust (kolmeaastane sõidustaaž suure vaheajaga), teeolusid (järsk kurv) ja ilmastiku tingimusi (sadas vihma) ning ei kohandanud sõiduki kiiruse selliseks, et läbida teekurvi parempoolses sõiduvööndis mitte tekitades teistele liiklejatele takistusi. Seega on kinnitust leidnud G.D Liikluseeskirja § 123 rikkumine (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta 8 1-11-4191 suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb). Liikluseeskirja § 123 rikkumine peale 01.07.2011 vastab Liiklusseaduse § 50 lg-le 3, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Samuti on tõendatud, et G.D rikkus Liikluseeskirja § 76 (mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis) ja Liikluseeskirja § 64 (mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist). Liikluseeskirja § 76 rikkumine peale 01.07.2011 vastab Liiklusseaduse § 69 lg-le 5, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liikluseeskirja § 64 rikkumine peale 01.07.2011 vastab Liiklusseaduse § 33 lg-le 1, mille kohasel juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et süüdistatav G.D rikkus tahtlikult (kaudse tahtlusega) liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest (kergemeelsusest) kahe inimese surma. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. G.D oli teadlik, et liiklusnõuete rikkumine võib põhjustada liiklusõnnetust ja raskeid tagajärge, kuid tähelepanematuse tõttu lootis seda vältida. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.2009a. kella 19.20 paiku põhjustas G.D , juhtides sõiduautot Volkswagen Passat reg.nr. xxx Ida Virumaal, Vaivara vallas Olgina alevikus liiklusõnnetuse, mille tagajärjel said G ja L F surma põhjustavaid kehavigastusi ning surid haiglas. Ka ei ole kriminaalasjas vaidlust, et ettevaatamatusest. G F ja L F surma põhjustas süüdistatav Samas vaidlustavad süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni KarS § 422 lg 1 järgi ning leiavad, et süüdistatava tegevus tuleks kvalifitseerida KarS § 423 lg 2 järgi, kuna G.D rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 422 sätestatud kuriteokoosseis eeldab tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Seejuures on süüteokoosseis realiseeritud, kui isik rikkus kehtestatud reegleid vähemalt kaudse tahtlusega. Seevastu KarS § 423 toodud süüteokoosseis eeldab ettevaatamatust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui koosseisupärase teo suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt märkinud, et subjektiivse külje tuvastamise põhilise kriteeriumina tuleb vaadelda toimepandud teo objektiivseid asjaolusid, kuid taolist tõendamise viisi tuleb rakendada iga kuriteo puhul rangelt individualiseeritult. 9 1-11-4191 Kohus, hinnates G.D poolt toimepandud teo objektiivseid asjaolusid ja tema ütlusi, leiab, et süüdistatav rikkus liikluseeskirju tahtlikult s.t kaudse tahtlusega. Kohus on tuvastanud, et G.D rikkus Liikluseeskirja § 138 (vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale). G.D ütluste kohaselt sõitis ta sõidutee keskel, sest ei näinud selleks takistusi (G.D arvamusel kuna ta ei näinud vastassuunas tuleneva sõiduki laternaklaasi valgust, siis puuduvad vastutulevad sõidukid) ning kurv oli järsk ja ta ei suutnuks järgida kurvi raadiust. Seega, sõites sõidutee keskel, st osaliselt vastassuunavööndis, rikkus G.D LE § 138 tahtlikult– vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel ei hoidnud ta autot väimalikult paremale. G.D tahtlikult sõitis välja vastassuunavööndisse, lootes, et seal ei liigu teisi sõidukeid, kuid oli teadlik, et kurv on järsk (mille pärast ta ei saaks teisi sõidukeid märgata) ja sõiduteel liikuvad mitte ainult sõiduautod, vaid ka teised transpordivahendid (sh mopeedid), milliste laternaklaasi valgus ei ole nii tugev. Samuti kohus on tuvastanud Liikluseeskirja § 64 (mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist) ja Liikluseeskirja § 123 rikkumise (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb), millised pani G.D toime kaudse tahtlusega. G.D omas sõiduauto juhtimiseks ettenähtud vastava kategooria juhiluba. Seega oli ta teadlik Liikluseeskirjadega kehtestatud sättest. Vaatamata teadmisele, et tal on kohustus ülalmainitud LE sätteid järgima, ei võtnud G.D sõiduki kiiruse valimisel arvesse enda sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, kuid pidi seda tegema (süüdistatava ütluste kohaselt ta oli teadlik, et kurv on järsk, sadas vihma ning sellistel asjaoludel tema valitud kiirusega ei saa ta oma sõiduvööndis käänaku läbida). G.D enda ütlused viitavad üheselt sellele, et ta pidas Liikluseeskirjade rikkumist võimalikuks, kuid suhtus oma rikkumisse ükskõikselt. Samuti rikkus G.D kohtu hinnangul Liikluseeskirja § 76 (mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis) kaudse tahtlusega. LS § 20 lg 3 kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilises funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 20 lg 3-1 p 2 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. LS § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 mg ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 mg ega rohkem. 10 1-11-4191 G.D liiklusõnnetuse eelõhtul kuni 16.07.2009.a kella 01.00 tarvitas alkohoolseid jooke, millest oli hästi teadlik, ning hakates 16.07.2009.a sõiduautot juhtima, ei kontrollinud G.D oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole vee kaine. Seega suhtus ta oma rikkumisse ükskõikselt. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.D tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et G.D pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. KarS § 422 lg 2 näeb karistusena kolme kuni kaheteistaastase vangistuse. G.D pani toime esimese astme kuriteo, mille õigushüve on inimeste elu ja tervist. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus eelkõige asjaolu, et G.D tahtlikult rikkus mitmeid Liikluseeskirjade sätteid, juhtis sõiduautot juhil keelatud seisundis (lubatud alkoholi piirmäära ületamisega) ning oma tegudega põhjustas kahe inimese surma. G.D tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. G.D puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. G.D-le karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul pole ta toime pannud süütegusid, samuti võtab arvesse süüdistatava terviseseisundit. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtul puudub alus G.D karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Arvestades ülaltoodut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et G.D-le tuleb mõista karistus KarS § 422 lg 2 sanktsiooni madalama määra lähedal, so 4 aastat vangistust. 11 1-11-4191

§ 238

lg 2 kohaselt tuleb vähendada G.D-le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. Kohtu hinnangul tuleb G.D suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 sätteid ning mõista G.D-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks, kuna tuleb võtta arvesse, et liikluseeskirjad (liiklusseadus) on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus, kuid G.D liikluseeskirjade eiramine on toonud kaasa raskeid tagajärgi. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega. III Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt

126 lg 3 p-le 2, 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Käesolevas kriminaalmenetluses sündmuskoha vaatluse käigus olid ära võetud, asitõenditeks tunnistatud ja vaadeldud: sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg. nr. xxx, mis on paigutatud firma Ekspress Multi Abi OÜ (reg. nr. 11292537) valvatavasse parklasse aadressil xxx, ning mopeed Freedos BT49Q T10, mis on paigutatud firma Ekspress Multi Abi OÜ (reg. nr. 11292537) valvatavasse parklasse aadressil xxx. Sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg. nr. xxx kuulub G.D-le ning vastavalt

§ 126

lg 3 p 2 tuleb sõiduauto kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule G.D-le Mopeed Freedos BT49Q T10 on kohtu hinnangul pärast liiklusõnnetust kaotanud oma turuhinda ja muutunud väärtusetuks asjaks. Mopeed vastavalt

§ 126

lg 3 p 4 tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 180

lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt

§-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni ehk 53 (viiskümmend kolm) eurot ja 69 senti, kannatanute ekspertiiside tegemise eest 13600 (kolmteist tuhat kuussada) krooni ehk 869 (kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 20 senti, liiklustehnilise ekspertiisi tegemise eest 7161 (seitse tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni ehk 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 67 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 105 (ükssada viis) krooni ja 50 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 74 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 23.05.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 25 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 25.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§ 233, 238, 311, 313, 315.

12 1-11-4191 /digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.