Obsah (4)

§ 199§ 68§ 74§ 76

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-7731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 15. märts 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-10-7731 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 199lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja S.Z karistati vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2010.a kuni 05.04.2010.a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja S.Z-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.11.2008.a kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistusaeg arvestati alates 25.04.2011.a. S.Z-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudeti vahistamiseks. Kinnipeetavat S.Z on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on S.Z väärtegude toimepanemise eest karistatud 16-l korral, sealhulgas on teda 10-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 10 kuu ja kanda jääb veel ligemale 8 kuud vangistust. Vanglas on kinnipeetavale individuaalne täitmiskava koostatud 22.12.2011 ja tegevused on määratud alates 2012.a. I kvartalist. Viru Vangla iseloomustusest distsiplinaarkaristused puuduvad. nähtub, et kinnipeetaval S.Z Enne vangistust elas kinnipeetav S.Z koos vanematega 2-toalises erastatud korteris aadressil xxxx. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama samale aadressile. Isikul on 8-klassiline algharidus. Pärast

1. klassi otsustas Narva Kesklinna Gümnaasiumi õppenõukogu heita isiku suitsetamise tõttu koolist välja. Kinnipeetav asus omal algatusel õppima Narva Kutseõppekeskuses puusepa erialal, mille omandas, misjärel asus õppima Narva Paju koolis, mis jäi pooleli. Kinnipeetav on töötanud Maardu sadamas laadijana, teinud 1 kuu juhutöid ehitusel Tallinnas, misjärel võttis end arvele Töötukassas, kus õppis keevitaja eriala. S.Z suhtub haridusse positiivselt, soovib omandada eriala. Kinnipeetav tunnistab, et perioodil, mil ta oli tegevusega hõivatud, ei tarvitanud ta narkootikume. Enne vangistust kinnipeetaval sissetulek puudus, ta oli vanemate ülalpidamisel. S.Z on tasumata trahvid, kohtukulud ja tsiviilnõuded eraisikutele. Vangistuses toetab isikut ema. Kinnipeetaval puudub oskus toime tulla seadusekuulekalt, mõjutavaks teguriks on narkosõltuvus. 3 Kinnipeetava S.Z-i lähivõrgustikku kuuluvad ema T A ja isa V A, õde Y K, kellel on oma pere ja kes elab vanematest eraldi. Peres on suhted toetavad. Vargused on toime pandud grupis. Isiku suhtlusringi moodustavad kriminaalse tausta ja sõltuvusega isikud. Katseajal jätkas kinnipeetav riskivat elustiili, tarvitas narkootikume, pani toime varguseid. Alkoholi tarvitamise eest sai isik väärteokorras karistada alaealisena. Isikul on 5-aastane narkosõltuvuse staaž, ta süstis 2 korda nädalas amfetamiini, tarvitas ka hašišit juhutarvitajana, viimati
2. aastal. Enne vangistust oli tema igapäevane elu seotud narkootikumide hankimisega. Kinnipeetav arvestab tagajärgedele mõeldes vaid oma vajadustega, korrates sageli sama viga. Tal on pikaajalised eesmärgid, kuid ei ole konkreetset plaani nende saavutamiseks ja perioodil, mil ta tarvitab narkootikume, muutuvad need ebatõenäoliseks. Vestluses väljendab vaenulikke, kriminaalseid hoiakuid, olles kriminaalse subkultuuri vaadetele ustav. Kinnipeetavale on iseloomulik süstemaatilise iseloomuga seadusevastane käitumine. Katseajal on kinnipeetavale esitatud süüdistus uue kuriteo toimepanemises. Kinnipeetav ei ole motiveeritud muutusteks. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 53% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 21%. Viru Vangla toetab S.Z-i ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla olenemata kõrgest riskiprotsendist, kuna tegemist on viimase tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema sõnul ei ole S.Z neist eraldi elanud ning elukaaslast tal ei ole. Kuritegeliku käitumise põhjuseks peab ema S.Z-i suhtlusringi ja tema toimetulekuraskusi koolis. Vanemad on teinud neist oleneva, et mingilgi moel muuta S.Z-i käitumist, ent see on olnud siiani tulemusteta. Vanemate katsed saada kinnipeetava narkootikumide tarvitamise sõltuvust kontrolli alla, on olnud tulemusteta. Kuriteod on toime pandud grupis, kinnipeetava elustiil on tihedas seoses narkootikume tarbiva suhtlusringkonnaga. Ema sõnul on S.Z eriala – aastaga omandas ta Narvas asuvas kutsekoolis treiali eriala lihtsustatud õppekava alusel, kuid tööd peale kooli ei leidnud. Narvas asuvast Paju koolist arvati ta välja seoses 17aastaseks saamisega. S.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud, tema kuritegelik käitumine on tihedas seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetava suhtes on Kohtu infosüsteemi 08.12.2011 andmetel Viru Maakohtu menetluses kohtuasi nr 1-11-6446, milles S.Z-ile on esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi.

S.Z leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, kuid tal tuleb 20.04.2012 kohtuistung asjas, mille järgi ta on vahi all. S.Z-i sõnul kannab ta praegu karistust varguste eest, millised on toime pandud

1. aastal, kuid selles asjas, milles toimub kohtuistung 20.04.2012, on vargused toime pandud aastatel 2009-
2. S.Z võttis omaks, et vargused on ta toime pannud selleks, et narkootikume hankida. Kinnipeetav tunnistas, et perekonna ja lähedaste toetus on tal kogu aeg olnud. S.Z-i sõnul pani ta katseajal toime uued kuriteod. Prokurör ei toetanud kinnipeetava S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest kohtueelses menetluses on tema suhtes teises kriminaalasjas valitud tõkendiks vahi all pidamine ja aprillis toimub kohtuistung, kus kõigi eelduste kohaselt mõistetakse talle liitkaristus. Kaitsja leidis, et juhindudes

§ 76lg 3 tuleb kinnipeetav S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

See asjaolu, millele viitas prokurör, ei oma tähtsust, sest kui see nii oleks, peaks seadus takistama vanglal selliste taotluste esitamise. Kaitsja arvates on peamine, millele

§ 76osundab, isiku käitumine vanglas.

S.Z ei ole 4 ühtegi distsiplinaarkaristust. Talle on koostatud individuaalne täitmiskava alles hiljuti ja tegevused on määratud kulgema I kvartalist sellel aastal, mistõttu kohus ei saa öelda, et individuaalne täitmiskava on tal täitmata.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule esitatud muude dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu S.Z ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, karistusregistri andmetest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust teist korda. S.Z oli määratud kriminaalhoolduse alla, kuid viimasel korral pani ta katseajal grupis toime uued kuriteod. Kuritegude muster on välja kujunenud varavastaste kuritegude näol. S.Z on väärtegude toimepanemise eest karistatud 16-l korral, sealhulgas on teda 10-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav S.Z on ise tunnistanud seda, et vargused on ta toime pannud selleks, et narkootikume hankida. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta tal ei ole. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades isikul väljakujunenud narkosõltuvust ja tutvusringkonda sama sõltuvusega kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib S.Z toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav S.Z on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.12.2010 määruse alusel teises kriminaalasjas kahtlustatuna

§ 199lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi vahistatud alates 14.12.2010.

Nimetatud kriminaalasjas toimub kohtuistung Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas 20.04.2012. Kohus tunnustab S.Z selle eest, et ta on vanglas seaduskuulekalt käitunud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 06. aprillil 2012. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne