lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 3 järgi ja U.H süüdistuses
lg 2 p 3, § 121 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte isikukood 39106202234, Dmitri Aniskin kodakondsuseta, algharidus, emakeel- vene keel, õpib xxx, elukoht:xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 13.04.2007 Viru Maakohtu poolt
23.09.2008 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva.
17.06.2009 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 30.09.2009 määrusega pöörati Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust täitmisele; 4. 15.01.2010 Viru Maakohtu poolt
2 lg 2 p 4,5,7,8 järgi,
Vabanes 21.04.2011 peale karistuse kandmist. Viibis vahi all 29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. U.H isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel- vene keel, töötu, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 15.01.2010 Viru Maakohtu poolt
Katseaja algus alates 19.05.20100 Tartu RK kohtuotsuse alusel. Viibis vahi all 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2010. Kaitsjad RESOLUTSIOON Dmitri Aniskini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk ja U.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus DMITRI ANISKIN süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. DMITRI ANISKIN süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 9(üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Dmitri Aniskinile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 kuu võrra. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada Viru Maakohtu 15.01.2010 Dmitri Aniskinile mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8(kaheksa) kuud vangistust. Arvata Viru 3 Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus, 1 aasta 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.201016.02.2010, s.o 3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Kandmisele kuulub 5(viis) kuud 21(kakskümmend üks) päev vangistust. Valida Dmitri Aniskini suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalist kohtuotsuse väljakuulutamisel, kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast. U.H süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust. U.H süüdi tunnistada
järgi Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust.
MS §-le 238 lg 2 vähendada U.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 (kuu) võrra. Kandmisele kuulub 8(kaheksa) kuud vangistust.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 4 kuud vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 4 kuud vangistust) ning mõista U.H-le liitkaristuseks 4(neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub 3(kolm) aastat 11(üksteist) kuud 25(kakskümmend viis) päeva vangistust. 4 Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida U.H-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: xxx OÜ tsiviilhagi summas 1368,50 krooni ehk 87,46 eurot rahuldada täielikult, xxx AS tsiviilhagi summas 106,48 eurot rahuldada täielikult, xxx AS tsiviilhagi summas 3860,30 krooni ehk 246,72 eurot rahuldada täielikult, A. K. tsiviilhagi summas 2800 krooni ehk 179,03 eurot rahuldada täielikult ja A. K. tsiviilhagi summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista Dmitri Aniskinilt tsiviilhagide katteks: - 87,46 eurot xxx OÜ (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx) kasuks; - 106,48 eurot xxx AS (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx Swedbank) kasuks; - 246,72 eurot xxx AS (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx Sampo Pank) kasuks; - 191,73 eurot A. K.´i (elukoht xxx, arveldusarve nr xxx Sampo Pank) kasuks. Välja mõista solidaarselt Dmitri Aniskinilt ja U.H-lt tsiviilhagi katteks: - 179,03 eurot A. K.´i (elukoht xxx, arveldusarve nr xxx Sampo Pank) kasuks. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk taotlus ja määrata tema poolt Dmitri Aniskinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 153,41 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 127,84 eurot, käibemaks 25,57 eurot). Välja mõista Dmitri Aniskinilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha. Menetluskulud tuleb Dmitri Aniskinil tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
Peale selle Dmitri Aniskin 14.02.2010.a kella 15.00 paiku koos U.H-ga sisenes lukustamata uste kaudu sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale, sealjuures U.H istus juhiistmele ja D. Aniskin, kes istus tema kõrvale, varastas samal ajal kindalaekast sõiduki tehnilise passi ja Ukraina mündid – grivnad, millede väärtust omanik ei ole hinnanud. Sõidukisse ebaseaduslikult sissetungimisel oli A. K.´le põhjustatud varalist kahju süüteluku lõhkumisega hinnaga 1300 krooni. Peale selle Dmitri Aniskin koheselt tungis koos U.H-ga välisukse luku lõhkumise teel A. K.´le kuuluvasse majja aadressil xxx, kust aga põgenes koos U.H-ga, kuna kohtusid kodus olnud majaomanik Ax Kx´ga. Välisukse luku lõhkumisega oli omanikule põhjustatud varalist kahju 300 krooni. Seega kokku A. K.´i sõidukisse ja majja sissetungimisega tekitatud kahju on 1600 krooni (so 102.26 eurot). Sel moel Dmitri Aniskin pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt s.o.
U.H on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 14.02.2010.a kella 15.00 paiku koos Dmitri Aniskin´ga sisenes lukustamata uste kaudu sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale, sealjuures U.H istus juhiistmele ja D. Aniskin, kes istus tema kõrvale, varastas samal ajal kindalaekast sõiduki tehnilise passi ja Ukraina mündid – grivnad, millede väärtust omanik ei ole hinnanud. Sõidukisse ebaseaduslikult sissetungimisel oli A. K.´le põhjustatud varalist kahju süüteluku lõhkumisega hinnaga 1300 krooni. Peale selle U.H koheselt tungis koos Dmitri Aniskin´ga välisukse luku lõhkumise teel A. K.´le kuuluvasse majja aadressil xxx, kust aga põgenes koos D. Aniskiniga, kuna kohtusid kodus olnud majaomanik A. K.´ga. Välisukse luku lõhkumisega oli omanikule põhjustatud varalist kahju 300 krooni. Seega kokku A. K.´i sõidukisse ja majja sissetungimisega tekitatud kahju on 1600 krooni (so 102.26 eurot). 8 Sel moel U.H pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt s.o.
Peale selle U.H 11.04.2010.a kella 21.00 paiku viibis koos V. J. ja V. V.´ga Kohtla-Järvel, Kelluka tänava bussipeatuses, kus ühise alkoholi tarvitamise käigus U.H lõi V. J. käte ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda, põhjustades sellega V. J. füüsilist valu. Peale selle U.H 29.05.2010.a kella 19.45 paiku, viibides korteris aadressil xxx, lõi I. T.´it ühe korra noaga vastu vasakut kätt küünarvarre piirkonnas, millega põhjustas I. T.´le füüsilist valu ja kehavigastuse – AS IdaTallinna Keskhaigla patsiendikaardi kohaselt küünarvarre lahtised hulgalised haavad. Sel moel U.H pani toime teise inimese löömise, s.o
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil avaldas süüdistatav Dmitri Aniskin, et ta tunnistab ennast talle esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Kohtuistungil avaldas süüdistatav U.H, et ta tunnistab ennast talle esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Peale süüdistatavate omaksvõtu on nende osavõtt süüdistuses näidatud kuritegudes kinnitatud järgmiste tõenditega. 28.12.2009 varguse episood, kannatanu OÜ xxx Kannatanu A. J. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 2-3 nähtub, et tema OÜ-le kuulub kauplus xxx asukohaga xxx. Maja ise kuulub OÜ-le xxx. Talle helistati, et kauplusesse toimus sissetungimine. Saabudes kohale avastas ta, et aknaklaas on lõhutud ja puudus 11 1,5-liitrist pudelit džinni, ühe pudeli maksumus 33 krooni 50 senti, seega kahju 368,50 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 4-5 nähtub, et 29.12.2009 kell 00.40 aadressil xxx on kaupluse xxx aknaklaas lõhutud. Ühel riiulil visuaalselt tuvastatav, et puudub mõnu kaup. 9 Kannatanu OÜ xxx avaldus k 1 lk 43, millest nähtub, et 28.12.2009 kell 22.55 toimus ärihoones aadressil xxx vargus, varastatud on 11 pudelit džinni, kahjusumma 368,50 krooni, akna lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis k 1 lk 21-23 nähtub, et Dmitri Aniskin oli kinni peetud 29.12.2009 kell 01.30 peale kuriteo toimepanemist. Protokolli kohaselt avastati kahtlustatava juurest halli värvi seljakott, 2 1,5liitrist pudelit džinni ja muud esemed. Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 25-28 nähtub, et kahtlustatavalt tema kinnipidamisel äravõetud esemed on vaadeldud, fotografeeritud ja tagastatud omanikule. Kahtlustatava allkiri k 1 lk 40, et ta sai 30.12.2009 tagasi oma asjad seljakott, mobiiltelefon ja muu. Kannatanu OÜ xxx esindaja allkiri k 1 lk 44, et ta sai tagasi ühe pudeli džinni. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Dmitri Aniskin 28.12.2009.a kella 22.55 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel kauplusesse „xxx“ asukohaga xxx ning püüdis varastada kauplusest 11 pudelit alkohoolset jooki džinn „AleCoq“ kogumaksumusega 368.50 krooni, kahjustades pudeleid. Seega D. Aniskin põhjustas oma tegevusega kauplusele kokku koos klaasi lõhkumisega varalise kahju 1368.50 krooni (so 87.46 eurot) ja xxx AS-le klaasi lõhkumisega kahju summas 106.48 eurot. 21.01.2010 varguse episood, kannatanu AS xxx Kannatanu AS xxx avaldusest k 1 lk 51 nähtub, et 22.01.20100 kell 23.20 lõhuti kaupluses xxx aadressil xxx aknaklaas ja tungiti kauplusesse varguse eesmärgil. Kaubad laoti korvi kuid ei jõutud ära viia. Kogu kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. Äraviimisele valmiks pandud kauba väärtus on 1190,40 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 55-63 nähtub, et 22.01.2010 kell 00.25 xxx asuva kaupluse xxx on lõhutud aknaklaas. Müügisaalis on ostukorv, milles on haamer. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et mõnu kaup oli kurjategijalt ära võetus – alkohol ja sigaretid. Kogu kaup on kauplusele tagastatud. Haamer võetakse sündmuskohalt ära. Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 64-65 nähtub, et vaadeldud on sündmuskohalt äravõetud haamer. Aktist k 1 lk 66 nähtub, et asitõend on üle antud hoiule Ida Prefektuurile, vastutavale isikule. Kahtlustatava kinnipidamisprotokollist nähtub k 1 lk 67-69, et Dmitri Aniskin oli kinni peetud antud kuriteos 22.01.2010 kell 01.
lg 2 p 4 ja 8 alusel kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega. Dmitri Aniskini ja U.H 14.02.2010 toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 alusel kui valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseaduslik tungimine, kui see on toime pandud grupi poolt. U.H 11.04.2010 ja 29.05.2010 toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud
Dmitri Aniskini ja U.H tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
-u
lg 2 p 4,8 järgi inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvate varguste toimepanemise ehk võõra vallasasjade äravõtmise selles omastamise eesmärgil.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kahel korral pani ta vargused toime ühest kohast (kannatanu A. K.). Kahel korral oli tema tahtlus suunatud kauplusest toiduainete ja alkoholi vargusele. Kohus leiab, et D. Aniskin ja U.H panid
lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo otsese tahtlusega, sest olid mõlemad teadlikud et teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu, tungivad võõrasse ruumi ja võõrasse sõidukisse, ja soovisid seda.
lg 3 kohaselt, isik paneb teo 14 toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Soovile sisse tungida viitab asjaolu, et sõiduk oli süüdistatavate poolt kontrollitud ja sealt võeti ära peenraha ja sõiduki registreerimistunnistus. Kohus leiab, et U.H pani
järgi kvalifitseeritud kuriteod toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.H kasutas tahtlikult vägivalda teise isiku suhtes, lüües käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, teises episoodis kasutas süüdistatava kehavigastuse põhjustamiseks nuga. Lüües käte, jalgade ja noaga pidas ta võimalikuks, et löök tabab kannatanut ja tekitab talle vähemalt füüsilist valu ja möönis seda. Kohus leiab, et Dmitri Aniskin on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta on
Kohus leiab, et U.H on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta on
Tsiviilhagid VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 15 Kohus kvalifitseerib D. Aniskini ja U.H vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanu OÜ xxx (28.12.2009 varguse episood) esitas tsiviilhagi summale 1368,50 krooni k 1 lk
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada 16 süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.
näeb ette karistusena rahaline karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.
17 Dmitri Aniskini karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Dmitri Aniskini karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. U.H karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus . U.H karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. D. Aniskin pani toime 4 vargust ajavahemikus detsember 2009 kuni veebruar 2010. Samal perioodil pani ta toime veel ühe võõrasse ruumi ja sõidukisse sissetungimise isikute grupis. Kannatanute kasuks väljamõistetud kogusumma (arvesse võetud nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagid) on üle 800 eurot. Kahjud ei ole hüvitatud. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteo. D. Aniskin on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, nendest 2 korral tingimuslikult, ühel korral vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral reaalse vangistusega. Kõik talle inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega määratud katseaja kestel. Varem on ta toime pannud varavastased kuriteod - vargused. Ta on korduvalt ( 25! korda) väärteokorras karistatud LS § 74-1 lg 1 ja 79-19 alusel, AS § 71, avaliku korras rikkumise eest, NPAS § 15-1, samuti
218 lg 1 alusel. Ülaltoodu näitab, et D. Aniskini puhul on tegemist isikuga, kelle ellu on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ja tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus positiivse nähtusena, et Dmitri Aniskin õpib xxx ehk omandab xxx. Kohus leiab, et D. Aniskinit ei saa karistada rahalise karistusega, kuna ta on varem korduvalt olnud väärteokorras karistatud rahatrahvidega , mis ei osutanud isikule piisavat mõju. 15 rahatrahvi summale 87100 krooni ei ole tasutud. Kohus leiab, et leebema karistusliigi kohaldamine ilmselt ei ole piisav ja proportsionaalne D. Aniskini toimepandule. Kohus leiab, et D. Aniskinit tuleb karistada vangistusega
lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni piires, selle keskmisest määrast väiksemal määral.
Arvestada tuleb, et D. Aniskin oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega ühe varguseepisoodi toimepanemise eest, mis olid toime pandud aprillis 2009, ehk enne Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega määratud katseaega. Ühe varguseepisoodi toimepanemise eest on D. Aniskin karistatud 10-kuulise vangistusega, millele lisandus juba varasemalt kohtumäärusega täitmisele pööratud 4-kuuline Viru Maakohtu 17.06.2009 mõistetud vangistus, liitkaristusena on 1 aasta 2 kuu vangistust. Kohus lähtub sellest, et kuna 18 käesoleva asja varguseepisoodid olid toime pandud enne 15.01.2010 kohtuotsuse tegemist, tuleb D. Aniskinile mõista selline liitkaristus, millega ta oleks karistatud, kui kõik 5 varguseepisoodi ja üks sissetungimise episood oleksid arutatud ühes menetluses. Kohus leiab, et D. Aniskinile tuleb nelja varguseepisoodi eest mõista karistus 9 kuud vangistust, võõra ruumi sissetungimise eest – 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista kuritegude kogumi eest 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub põhikaristus vähendamisele 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 6 luud vangistust.
lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus suurendades Viru Maakohtu 15.01.2010 mõistetud karistust 1 aasta 2 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, ning arvata Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.201016.02.2010, s.o 3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 5 kuud 21 päeva vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse vabastada D. Aniskini karistuse kandmisest tingimisi, arvestades, et ta õpib, alles hiljuti,21.04.2011 vabanes vangistuses ja tema saatmine uuesti vangi ei poleks põhjendatud karistuse eesmärke arvestades. Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuriteod kokku 5 episoodi, mille eest D. Aniskinit süüdi mõistetakse, on teise astme kuruteod, mille sanktsiooni ülemmäär on 5 aastat. Kohus karistab süüdistatavat 1-aastase 8-kuulise vangistusega, millest reaalsele ärakandmisele jääb peale mahaarvamist 5 kuud 21 päeva vangistust, mis on suhteliselt lühiajaline. Isikule inkrimineeritud 19 kuriteod on teise astme kuriteod. Selle poolest oleks karistusest vabastamise küsimuse püstitamine üsna põhjendatud. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine isegi koos käitumiskontrolliga ei ole talle piisav karistuslik meede, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. D. Aniskin oli juba kahel korral karistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, mõlemal korral katseaeg ebaõnn4stunud – esimesel korral pani ta toime katseajal uue kuriteo, mille eest karistati vangistusega, kuid antu võimalus jääda vabadusse, vangistus asendati ÜKT-ga; teisel korral pöörati tingimuslik vangistus kohtumääruse täitmisele kriminaalhooldusametniku ettekande alusel. See annab kohtule aluse arvata, et karistamise üks eesmärk, nimelt mõjutada süüdimõistetut, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest, ei ole karistusest vabastamisel ja käitumiskontrollile allutamisel enam saavutatav. D. Aniskini puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede. Vastupidi, kohtu arvates ainult vangistus on D. Aniskini puhul piisav karistusmeede, et ta saaks oma käitumist ümber hinnata. Positiivne, et süüdistatav õpib Täiskasvanute Gümnaasiumis, ja õpingute jätkamist peab ka kohus äärmuslikult tähtsaks, sest süüdistataval on ainult algharidus. Samas isikule antud juba kolmel korral viibida vabaduses ja olla hõivatud kasuliku tegevusega, muuhulgas õpingutega, süüdistatav aga eelistas süütegude toimepanemist. Kohus märgib, et põhihariduse omandamine on tagatud ka vangla režiimis. U.H pani toime ühe võõrasse ruumi sissetungimise episoodi ja kaks kehalise väärkohtlemise episoodi.
lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegu on toime pandud grupis, sellega on tekitatud materiaalne kahju 179,03 eurot, mis on senini hüvitamata, kuigi kuritegu oli sooritatud veebruaris 2010. Kehalise väärkohtlemise episoodides ei tekitanud U.H kannatanutele tervisekahjustust, kannatanu I. T. episoodis on kannatanule põhjustatud kehavigastus – küünarvarres lahtised hulgalised haavad, mille tekitamiseks on U.H poolt kasutatud nuga. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteod. 20 U.H on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Viru Maakohtu 15.01.2010, Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2010 kohtuotsust arvestades 3 aastat 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Kõik U.H-le inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud ajal, kui tema suhtes oli tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vangistus, mida ei pööratud täitmisele. Väärteokorras on ta karistatud 10 korral sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, avaliku korra rikkumise, NPAS rikkumise, AS § 70 rikkumise eest, ükski talle määratud rahatrahv ei ole tasutud. Ülaltoodust nähtub, et U.H puhul on tegemist isikuga, kes paneb toime jätkuvalt süütegusid ja isegi mõistetud vangistus võimalik täitmisele pööramine ei pane teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et U.H ei saa karistada rahalise karistusega, sest varalise laadi karistusmeede ilmselt ei ole tema puhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. U.H on väärteokorras 10 korral rahatrahvidega karistatud, ükski trahv ei ole tasutud ja ta korduvalt toime pannud ka samalaadseid süütegusid.. samuti puudub U.H kindel töökoht, seega piisavad sissetulekud rahalise karistuse täitmiseks. Kohus leiab, et U.H tuleb karistada
järgi kahe episoodi eest vangistusega, sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, ehk 9kuulise vangistusega.
lg 2 p 3 alusel tuleb U.H karistada lühiajalise 3-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. Tegemist on erinevatel aegadel toimepandud erinevate kuritegudega, sellepärast peab kohus põhjendatuks liita karistused täielikult.
lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada põhikaristust 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 8 kuud vangistust. Kuna U.H pani kõik talle inkrimineeritud kuriteod pärast Viru maakohtu 15.01.2010 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb talle moodustada liitkaristus
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 8 kuud vangistust eelmise Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mis on 3 aasta 4 kuud, võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg, mis on 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Tõkend 21 Kohus leiab, et D. Aniskini suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse teda 5 kuriteoepisoodi toimepanemises. Varavastaste kuritegude puhul on retsidiivsuse (ehk kuritegude toimepanemise korduvus) tase kõrgem. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud D. Aniskini vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et U.H suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema. Talle on käesoleva kohtuotsusega mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi taon varem kriminaalkorras karistatud ainult ühel korral, pani ta kõik kuriteod toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, samuti sooritas kolm väärtegu. Kohus leiab põhjendatuks U.H vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud Antud kriminaalasja raames on seoses D. Aniskiniga menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 76,70 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 153,41eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Antud kriminaalasja raames on seoses U.H-ga menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 127,21 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 191,39 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, Kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatavate resotsialiseerimise väljavaateid. Kohus arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatavate enda õigusvastase tegevuse tõttu, puudub mõlemal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik sissetulek. Süüdistatavad peavad hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikutele ilmselt üle jõu. 22 Sundraha mõistetakse välja igaühelt süüdistatavalt teise astme kuriteo puhul on see 417,03 eurot. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks haamer ja kööginuga, mis on hoiul politseiasutuses. Asitõendid kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.