lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning karistati 9 kuu vangistusega;
lg 2 p 1,3 järgi ning karistati 4 kuu vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.10.2011 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu 21.10.2011 otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust arvati liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. E.M vahistati kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.11.2011. Ruslan Baimov
lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning karistati 1 aasta vangistusega;
lg 2 p 1,3 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o rahaline karistus 900 krooni ehk 57,52 eurot, ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot. Rahaline karistus 57,52 eurot viiakse täide iseseisvalt. R. Baimov võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.11.2011. Maakohus leidis, et R. Baimovile ja E.M-ile esitatud süüdistused on tõendite kogumi alusel tõendatud ning tunnistas nad kõigis kuritegudes süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus arvestas E.M-i ja R. Baimovi kahetsust karistust kergendava asjaoluna (
R. Baimovi puhul arvestas kohus kergendava asjaoluna ka kahju vabatahtlikku hüvitamist, varastatud eseme (elektriboiler) vabatahtlikku väljaandmist. Maakohus leidis, et E.M-ile rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. E.M pani toime 4 varguseepisoodi, tekitades kahju 2100 eurot, lisaks 2 episoodi võõra ruumi sissetungimist, 1 vargus on toime pandud grupis R. Baimoviga. E.M-i on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8 korda ja väärteokorras 37 korda. Rahalise karistuse kohaldamise üheks eelduseks on selle karistuse reaalne täideviimine. E.M ei oma pika ajal jooksul töökohta ja piisavat ning püsivat sissetulekut. Suurem osa väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvidest on tasumata. Samuti peab ta hakkama hüvitama kuritegudega tekitatud kahjusid, mistõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine karistuse eesmärkide saavutamise põhimõttega kooskõlas. Maakohus asus seisukohale, et E.M-ile tuleb määrata reaalne vangistus, kuna teda on varem kriminaalkorras 4 korda karistatud, tema suhtes on varem 2-l korral kohaldatud karistusest vabastamist ja käitumiskontrollile allutamist, mis ei toonud aga positiivset tulemust ning karistused tuli täitmisele pöörata. Seetõttu ei ole karistusest vabastamine millegagi põhjendatud ning E.M-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk reaalse vangistusega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades episoodide arvu, kahju suurust ja asjaolu, et E.M-i on varem korduvalt karistatud. Kohus arvestas karistuse määra valimisel asjaolu, et kuriteod olid toime pandud ajavahemikus september 2008 kuni juuli 2009 ehk rohkem kui 2 aastat tagasi. Samas ei ole mõistlik menetlusaeg ületatud sellises määras, et isik tulek õigeks mõista või talle mõistetavat karistust oluliselt vähendada. E.M-ile tuleb mõista
lg 2 alusel karistuseks 9 kuud vangistust,
Kuritegude kogumi eest
kohaldamisega tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. -2- Maakohus leidis, et R. Baimovi suhtes ei ole rahalise karistuse mõistmine enam põhjendatud, kuna teda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8 korda ning taas pani ta pani toime 5 varguseepisoodi ja 1 episoodi võõrasse ruumi sissetungimist. Oma tegudega tekitas ta kahju üle 3000 euro, mis on osaliselt hüvitatud varastatud gaasilõikuri ja boileri tagastamisega. R. Baimovit on 2-l korral karistatud tingimisi karistusega ja 1-l korral rahalise karistusega, mis jäi tasumata. Kohtul ei ole andmeid, et isikul oleks piisav ja stabiilne sissetulek, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda. Maakohus leidis, et R. Baimovile tuleb mõista reaalne vangistus. Kuigi R. Baimov on varem karistusest vabastatud käitumiskontrollile allutamisega, jätkas ta kuritegude toimepanemist. R. Baimovi puhul ei täida käitumiskontroll eesmärki – panna isik hoiduma süütegude toimepanemisest ning tema puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes reaalse vangistuse. Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et R. Baimov töötas 3 kuud enne kohtuistungi toimumist ja tal on elukaaslane ning laps, ei anna põhjust vabastada R. Baimovit karistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega. Maakohus selgitas, et tingimisi vangistus ei ole eraldi karistusliik, karistuse liigiks on vangistus. Isikut on võimalik karistuse kandmisest vabastada, kui on alust prognoosida, et isik ei hakka uusi kuritegusid toime panema. R. Baimovi suhtes sellist veendumust maakohtul ei tekkinud, kuna tegemist on järjekindlalt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Ainuüksi viide tööülesannete täitmisele ja kooselule elukaaslasega kellel on laps, ei anna iseenesest alus kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Lapse huvid on kaitstud, kuna lapse eest kannab hoolt lapse ema. Selliseks põhjuseks ei ole ka kaitsja viidatud tööpuudus. R. Baimovile tuleb mõista
lg 2 alusel 1 aasta vangistust,
Kuritegude kogumi eest tuleb
alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista 1 aasta vangistust. Kuna käesolevas kriminaalasjas esemeks olevad kuriteoepisoodid on toime pandud Viru Maakohtu 08.01.2009 otsusega mõistetud karistuse täitmisstaadiumi kestel ja rahaline karistus ei ole täidetud, tuleb
lg 2 kohaldamisega mõista liitkaristus 1 aasta vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot viia täide iseseisvalt. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu E.M esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni põhjenduste järgi on mõistetud karistus liiga range. Vabaduses viibitud 4 kuu jooksul ta ei rikkunud seadust, võttis ennast arvele töötuna ja otsis tööd. Tema elukaaslane ootab last. E.M palub kergendada temale mõistetud karistust – mõista tingimisi karistus või üldkasulik töö. Ta lubab täita kõiki kohtu määratud tingimusi. Vastavalt võimalusele hakkab ta tasuma väljamõistetud tsiviilhagisid ja menetluskulusid. Ta kahetseb toimepandud tegusid ning palub anda võimalus elada vabaduses. R. Baimov esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud 8 kuu pikkuse vangistuse osas ning palub mõista tingimisi karistus. Ta on abielus ja peres on väike laps, mistõttu palub ta anda talle viimane võimalus. Ta tunnistas oma süüd täielikult ning kinnitab, et hakkab tasuma väljamõistetud tsiviilhagisid. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et E.M-i ja R. Baimovi apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult motiveerinud ja põhjendanud E.M-ile ja R. Baimovile karistuse mõistmist ning on võtnud arvesse kõiki
sätestatud aluseid ning neile mõistetud karistused on vastavuses nende süüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (lahendid nr 3-1-1-120-09; nr 3-1-1-82-11) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei erine tavapärasest karistuspraktikast. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-07 järgi tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on mõistnud E.M-ile karistuse, mis on täielikus vastavuses tema süüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Apellant ei nimeta olulisi asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise
E.M-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vaatamata sellele, et E.M-i karistati Viru Maakohtu 12.02.2009 ja 30.04.2009 otsustega tingimisi karistusega, tuli Viru Maakohtu 01.02.2010 määrusega mõlemad karistused täitmisele pöörata, kuna E.M ei täitnud tingimisi karistusega mõistetud katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega on E.M-i varasemalt karistatud mittevabaduskaotusliku karistusega, kuid see ei motiveerinud teda elama seadusekuulekalt ning ta jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. E.M-i apellatsiooni taotluse osas mõista karistuseks üldkasulik töö märgib ringkonnakohus, et üldkasuliku töö rakendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga on piisav vahend tagamaks isiku õiguskuulekust. E.M-i puhul seda aga eeldada ei saa, kuna E.M-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning nagu eespool märgitud, on teda juba karistatud tingimisi karistustega, kuid need tuli pöörata täitmisele. Üldkasuliku töö kohaldamine eeldaks samuti kriminaalhoolduse rakendamist (
lg 4), kuid E.M on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse nõudeid täita. E.M on varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, tal puudub töökoht. Need asjaolud näitavad, et E.M ei sobi kriminaalhooldusele. -4- E.M-i poolt korduvate varavastaste kuritegude toimepanemine, millega ta on põhjustanud kannatanutele märkimisväärset kahju, näitab väljakujunenud käitumisharjumust, s.o võõra vara süstemaatilist kahjustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud kõiki kergendavaid asjaolusid ning mõistnud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning põhjendanud miks ei ole võimalik E.M-ile mõista rahalist karistust. Apellatsioonis puuduvad vähimadki asjaolud, mille pinnalt peaks ringkonnakohus kohtupraktikaga täielikult kooskõlas olevat karistust täiendavalt vähendama. Samuti leiab ringkonnakohus, et R. Baimovile maakohtu poolt mõistetud karistus on täielikus vastavuses tema süüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Apellatsioonis ei ole nimetatud olulisi asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise
R. Baimovit on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud. Teda on muuhulgas karistatud nii tingimisi karistuse kui rahalise karistusega, kuid ometi on ta jätkanud samaliigiliste (varavastaste) kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi R. Baimov mõisteti Viru Maakohtu 08.01.2009 otsusega süüdi ning karistati rahalise karistusega, mida ta ei ole tasunud, pani ta juba mõne kuu pärast, s.o 04.05.2009 ning veel mitmel korral 2009.aasta jooksul toime mitu kuriteoepisoodi, millega põhjustas kannatanutele olulist materiaalset kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid – nendeks on süütegude ülestunnistamine ning vara osalist tagastamist. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks ei ole R. Baimovile võimalik mõista tingimisi karistust vaatamata ka sellele, et ta töötas ning tema elukaaslasel on väike laps. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. R. Baimovile on mõistetud karistused võimaliku karistuse miinimummäära lähedal, keskmisest määrast oluliselt väiksemad ning puuduvad olulised asjaolud, mis tingiksid karistuse vähendamist. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega karistuse mõistmise osas tuleb jätta E.M-i ja R. Baimovi karistuse muutmist taotlevad apellatsioonid, kui ilmselt põhjendamatud, KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -5- Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.