Obsah (8)

§ 199§ 70§ 69§ 75§ 66§ 424§ 68§65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5027 (11260104309) Kohtulahend Tartu Maakohtu 30.05.2013 otsus R.P süüdimõist

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 424 järgi ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot Täiteasi nr 192/2014/519 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avalda ja sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna spetsialist Tiina Voogla (e-post tiina.voogla@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna R.P (isikukood: XXX ; elukoht: xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx Kohtutäitur Aive Kolsar RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, § 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. mai 2013 otsuse täitmiseks: 2.1 asendada

§ 70

alusel R.P le mõistetud tasumata rahaline karistus 84 päevamäära vangistu sega 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva; 2.2 jätta vangistus 28päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 28 ( kakskümmend kaheksa)tundi; 2.3 määrata R.P le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4

§ 69

lg 4 peab alusel R.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
2. Tartu Maakohtu 30.05.2013 otsusega tunnistati R.P süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 320 eurot;

§ 66lg 1 alusel määrata R.

P-le mõistetud rahaline karistus 320 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 32 eurot kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 25- ndaks kuupäevaks, alates 2013 a juulikuust. R.P tunnistati süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg 20.-21.10.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti vangistus 1 kuu 28 päeva;

§65

lg 2 alusel suurendati R.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega R. P-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra ning R.P-le mõisteti liitkaristus vangistusena 4 kuud 28 päeva;

§ 69alusel tiasenda R.

P-le mõistetud vangistus 4 kuud 28 päeva ü ldkasuliku tööga 296 tundi ja määrat i üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. juuni 2014; üldkasuliku töö tegemisel ti alluta R. P

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumis kontrollile .

Kohtuotsus jõustus 15.06.

1. S issenõudja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 08.02.2019 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse 2 seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 84 päevamäära s.o 270 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
2. Süüdimõistetu R. P on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisel e ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. R.P nõustus asenduskaristusena üld kasuliku töö tegemisega. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohas elt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva 2 seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg -st2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Tartu Maakohtu 30.05.2013 otsuse kohaselt oli R.P kohustatud tasuma rahalise karistuse 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu R.P ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 18.06.2014. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul o n tasumata rahaline karistus 84 päevamäära 270 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. R.P-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 84 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

R. P andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 28 tundi (84 : 3 = 28 päeva = 28 tundi). 3

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud . Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata R.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. Kar S § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab R.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ -s75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemak s kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4