Obsah (4)

§ 75§ 121§ 65§ 76

1-12-3314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuaril 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-12-3314 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: Jätta vabastamata F.A (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 08.05.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista F.A-lt kaitsjatasu 38.40 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused F.A tunnistati süüdi 08.05.2012.a Tartu Maakohtu otsusega 1-12-3314

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõisteti ärakandamisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.09.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-11-2392 mõistetud karistuse ärakandamata osa 5 kuud 29 päeva vangust võrra. 07.03.
2. a – 07.05.
3. a on ära kantud 2 kuud 1 päev vangistust. Karistuse alguskuupäev 08.05.
4. a. Karistuse kandmise algus oli 08.05.
5. a ja lõpp on 07.07.
6. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 07.12.2012.a. F.A on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 1) 08.05.
7. a Tartu Maakohtu otsusega 1-12-3314

§ 121järgi ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.A kriminaalkorras karistatud 5 korda, kannab teist reaalset vangistust. Kinnipeetav tunnistab ja kahetseb toimepandud tegu. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava 20.06.

1. a, mida kinnipeetav täidab kohusetundlikult. Alates septembrist
2. a alustas keevitaja eriala omandamist XXXs ning alates 20.09.
3. a osaleb individuaaltööna sotsiaalprogrammis Õige hetk, mille lõppemine on planeeritud 11.12.2012.a, samuti osaleb kinnipeetav alates 10.08.2012.a jalgpallitrennides. Vangistuse jooksul on toime pannud ühe distsiplinaarrikkumise. Vabanemisel asub elama lähituttava J.B. kahetoalisse ehitusjärgus majja, mis asub aadressil XXX. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav soovib ise vabanemisel tööle asuda ning teenida isiklikku sissetulekut, et alustada võlgnevuste tasumisega. Tartu Vangla andmetel on 19.11.
4. a seisuga võlanõudeid summas 3304.03 eurot, vabanemisfondis 44 eurot. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. 11 korda karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkuse eest. Tunnistab alkoholiprobleemi, soovib muuta oma seniseid väärtushinnanguid ning alkoholitarvitamise tavasid. Väidetavalt on 2009.a korra proovinud amfetamiini,
5. aastasena proovis kanepit, mida tarvitas eelmisel aastal. Vabanemisel ei soovi enam narkootilisi aineid proovida. Tartu Vangla hinnangul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%, vägivalla kuritegu toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Tartu Vangla F.A vabastamist tingimisi enne tähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on suureks riskifaktoriks vabanemisjärgne elukoht J.B. juures aadressil XXX. A.K. sõnul ei ole ta kinnipeetavaga enam kui kaks aastat suhelnud. Enda juurde A.K. F.A elama ei luba, sest kinnipeetav on ema sõnul kordust varem asju varastanud ja kuna A.K. töötab hetkel Soomes ja Eestis käib harva, siis kardab ta oma kodu ja vara pärast. Vangistuses on säilinud suhted J.B., kellega F.A tutvus oma kasuvenna S.S. kaudu. Vabaduses võivad mõjutada F.A vabaduses viibivad sõbrad, sealhulgas bioloogiline vend, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. F.A elukaaslane L.T. kirjeldab kinnipeetavat kui rahulikku ja vaikset noormeest, kes seltskonnas on pigem tagasihoidlik ja kellegagi esimesena juttu ei tee. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kui kohus otsustab F.A enne tähtaegselt vabastada, tuleks tema suhtes kohaldada lisanõudeid

§ 75lg 2 p 1, p 2, p 4, p 7.

F.A avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega. Kaitsja seisukohalt tuleks F.A vabastada vanglast tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör oma kirjalikus seisukohas ei toeta F.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Seisukoha esitamisel on prokurör arvestanud järgmiste asjaoludega: 1) F.A on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannatab teist korda. 2) F.A on varem olnud määratud neljal korral kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus korduvalt kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli toimikutest nähtub, et probleeme on olnud registreerimisnõuetest kinnipidamise ja alkoholi tarbimisega. 3) F.A suhtes kehtib 1 distsiplinaarkaristus. 4) Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi Õige Hetk, alustas õpinguid keevitaja erialal ning osaleb alates 10.08.2012. a jalgpallitreeningutes. 5) Vabanemisel on võimalus asuda elama sõbra J.B. kuuluvasse kahetoalisse majja XXX. Kasuema arvab, et sinna kolimine ei soodusta kinnipeetava käitumise muutust, kuna XXX majas viibivad tihti kriminaalkorras karistatud isikud. 6) Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega ka igakuine sissetulek. J.B. sõnul saaks tööle asuda XXX, aga dokumentaalne kinnitus puudub. 7) Tartu Vangla ei toeta isiku vabastamist tingimisi ennetähtaega. Prokurör leiab, et puudub veendumus, et F.A suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Isik on varasemalt olnud 4 korral kriminaalhooldusel, kuid käitumiskontroll pole tema suhtes möödunud probleemideta, hoolimata sellest, et sõnades väljendab motivatsiooni täita vabanemisel korrektselt kriminaalhooldusnõudeid ning elada seadusekuulekalt. Probleeme on olnud registreerimisnõuetest kinnipidamise ja alkoholi tarbimisega. F.A on katseajal karistatud väärteokorras kolmel korral ja tema kohta koostati kolm erakorralist ettekannet. Eelmärgitud asjaolud annavad prokurörile alust arvata, et kriminaalhoolduslikud vahendid ei ole F.A jaoks olnud sobilikud ja piisava mõjuga. Rainer kaldojal on temasse mõista suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne, millega ei ole suudetud muuta isiku suhtumist õiguskorda ja kohustustesse. Kuigi F.A suhtes on mitmeid positiivseid asjaolusid (osalemine sotsiaalprogrammis, eriala omandamine, osalemine jalgpallitrennis, alkoholiprobleemide tunnistamine) ei näe prokurör F.A puhul neid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et uus määratav kriminaalhooldus on eesmärgipärane. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaega vabastamine selgelt erandiks. F.A puhul sellised erandid puuduvad. Käesoleval ajal puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida F.A käitumist ning tema tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks tulemuslik. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha, ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse leiab, et F.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleks kindla elu- ja töökoha olemasolu. Käesoleval juhul on positiivne, et F.A on olemas elukoht J.B. kahetoalises remondijärgus majas aadressil XXX. Samuti on kinnipeetaval J.B. väidetel olemas töökoht XXXs. Garantiikiri ja dokumendid selle kohta puuduvad. J.B. näol on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Tartu Vangla iseloomustus ja kriminaalhooldusametniku arvamus on vastuolulised. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetav oma kasuemaga, kuid kriminaalhooldusametniku arvamuses on A.K. esitanud, et ei ole kinnipeetavaga suhelnud enam kui kaks aastat. F.A on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja tarvitanud alkoholi. Kõik karistused on pööratud täitmisele. F.A puhul puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida süüdimõistetu käitumist ja et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik. F.A käitumine ei ole olnud kooskõlas sõnades väljendatud motivatsiooniga, asuda vabanemisel korrektselt kriminaalhooldusnõudeid täitma ning seadusekuulekalt elama. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et F.A ei ole kasutanud talle varasemalt antud võimalusi käituda edaspidi seadusekuulekalt nõustub kohus Tartu Vangla ja prokuröri seisukohaga. Vaatamata teatud positiivsetele momentidele viimasel ajal on siiski ennatlik vabastada F.A tingimisi ennetähtaegselt, sest on küllaldaselt alust eeldada, et vabanedes ennetähtaegselt jätkab F.A kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.A katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik. Välja mõista F.A-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 38.40 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik