järgi 15231701760 kokkuleppemenetlus (kiirmenetluse korras) RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista B.V
järgi ja karistada rahalise karistusega päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o. 400 eurot. 40
kuni 24.10.2015.a., s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. (
Kandmata rahaline karistus on 31 päevamäära, s.o. 310 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vabastada B.V kohtusaalis. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista B.V-lt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha – 292.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 144 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.V kriminaalmenetluse kulude kogusummas 436.50 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul, igas kuus tasuda 72.75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse B.V-le täiendavalt eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnkohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistus B.V tahtlikult juhtis 22.10.2015 kella 22.18 ajal Keila linnas Põhja tn 8 maja juures suunaga Tallinn-Paldiski mnt poole mootorsõidukit MB 220 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (B.V väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,87 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Sellise käitumisega rikkus B.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega B.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks
järgi rahaline karistus 40 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 400 eurot.
lg 1 alusel arvata B.V karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva (22.10.2015 – 24.10.2015), arvestades et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Ärakandmata karistuseks on 31 päevamäära ehk 310 eurot, mida
alusel mitte pöörata täitmisele, kui B.V ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus juhindub KrMS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 239 –
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.