lg 4 alusel määrata T.J-ile katseajaks kuni 17.04.2013.a
Kohustada T.J täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
lg 2 alusel määrata T.J-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; Määrus T.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu T.J karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13964
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.11.2006.a otsusega mõistetud ärakandmata osa, mis on 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.10.2008.a ja lõpeb 17.04.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2011.a seisuga on T.J-i kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust. T.J on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 28.03.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 20.11.2006.a Tartu Maakohtu poolt
Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles toetas T.J-i ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas ta asjaoluga, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja T.J-i suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Kuigi varasem katseaeg on kulgenud probleemselt, siis loodetavasti on esimene reaalne vangistus avaldanud tema käitumisharjumustele positiivset mõju ja ta on motiveeritud läbima katseaja nõuetekohaselt. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on seadnud eesmärgiks enda käitumist muuta ja elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Ka vangistuse jooksul on ta viimasel ajal käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. T.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.J-i vangistusest enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. Teda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistuses viibib ta esimest korda. Kohus leiab, et esmakordselt vangistuses viibivale isikule võiks üle kolme aasta piikune periood olla piisav, et ta soovi korral saaks teha järeldused õiguskuuleka käitumise vajadusest. Kohtuistungil uuritud materjalide põhjal on alust asuda seisukohale, et positiivsed muutused on toimunud: kinnipeetav analüüsib enda käitumist ja on teinud järeldused põhjustest, mis on viinud teda kuritegudeni. Ta on valmis jätkama seaduskuulekalt. Eelnevat kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb T.J-ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb T.J
Arvestades hetke olukorda majanduses, võib töö leidmine olla raskenadatud, mistõttu tuleb süüdimõistetul töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust ja varasemat käitumismustrit, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
lg 4 alusel katseaja pikkus määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.04.2013.a. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.