← Eesti

1-11-13713/4

Obsah (5)§ 263§ 68§ 65§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-11-13713 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.detsembril 2011.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ev

§ 263p 1,2 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.P süüdistatakse selles, et tema 17.oktoobril .2011.a. kella 12.43 paiku Tartu linnas Anne 57 asuva Maxima Eesti OÜ kaupluse turvaruumis hakkas vastu kaupluses avalikku korda kaitsvale sisevalve töötaja A.B. , kes oli ta oma töökohustusi täites kontrolliks turvaruumi palunud, mille käigus S.P karjus A.B. peale ja sõimas teda lambaks ning kui A.B. palus tal maha rahuneda, siis lõi teda ühe korra käega vastu nägu, millise tegevusega põhjustas S. P A.B. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: ninapiirkonna verevalumi. Sellega pani S.P toime

§ 263

p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.P-le karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.

P eelvangistuses viibitud aeg 27.oktoober-13.detsember 2011.a., s.o 1 kuu ja 17 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.

P-le 22.märtsil 2011.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr.1-11-3103 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõista S.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 69ja § 74 lg 5 alusel asendada S.

P-le mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 13 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 936 tundi (730+180+26= 936 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.P-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Tsiviilhagi on esitatud A.B. poolt summas 803.20 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.P tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1,2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppel.

Vara arestitud ei ole. Tsiviilhagi on käesolevas kriminaalasjas esitatud kannatanu A.B. poolt 803.20 eurot. S.P-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et S.P puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest roogi kanda. Isik on viibinud mitu vahi all ja seega tal sissetulek puudus. Väidetavalt ta saab küll peale vabanemist jätkata töötamist endises töökohas, kuid see ei taga kohest sissetulekut. Tema ülalpidamisel on alaealine laps ning perel on tasuda pangalaen. On ilmne, et süüdistatavale käiks kogu menetluskulude tasumine üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine pikemaks ajaperioodiks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.P

§ 263p 1,2 järgi ja mõista karistuseks viis

(5)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.P eelvangistuses viibitud aeg 27.oktoober-13.detsember 2011.a., s.o üks

(1)kuu seitseteist
(17)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kolm
(3)kuud kolmteist
(13)päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.P-le 22.märtsil 2011.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr.1-11-3103 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üks

(1)aasta vangistust, võrra ning mõista S.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks
(1)aasta kolm
(3)kuud kolmteist
(13)päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada S.P-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada kolmkümmend kuus

(936)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab S.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.P suhtes kuulutamisest. kohaldatud tõkend vahistamine tühistada 1) kohtuotsuse KrMS § 180 alusel välja mõista S.P-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada

(300)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et S.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tuleb riigituludesse tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.