a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8640 karistuseks mõistetud rahalis e karistuse tasumata osa summas 999,90 eurot, s.o 249 päevamäära, millele vastab 83 päeva vangistust, 83 (kaheksakümmend kolm) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel on J.S kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 1600 eurot.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.07.01.08.2011, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ja lõplikuks karistuseks mõisteti J.S-ile rahaline karistus 394 päevamäära, s.o 1576 eurot.
lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks 157 eurot ja 60 senti kuni kogu summa tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 09.08.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. J.S selgituste kohaselt ei ole ta suutnud rahalist karistust täielikult tasuda, kuna tal ei ole piisavalt tööd olnud. Kohus on käesoleva aasta aprillis J.S taotlusel pikendanud rahalise karistuse tasumise tähtaega, kuid sellele vaatamata ei ole J.S suutnud karistust täita. Istungil avaldatu kohaselt on J.S töötanud mitteametlikult ning tema töötasu on 800-1000 eurot kuus, mis tähendab, et karistuse täitmine mingis ulatuses oleks võimalik olnud. Karistus on isikule mõistetud juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Võttes arvesse J.S selgitusi, et talveperioodil on tal tööd vähem ja sellega ilmselt väheneb ka 2
J.S-ile on karistuseks mõistetud rahalisest karistusest tasumata 999,90 eurot, s.o rahaline karistus 249 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust, s.o 83 päeva vangistust, millele vastab 83 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja määramisel võtab kohus arvesse seda, et J.S käib tööl ning ka seda, et talvel on tal enda sõnul tööd vähem. Samuti on kohus seisukohal, et kuivõrd J.S ei ole enam kui 5 aasta jooksul leidnud võimalusi karistust täita, peab käesolevalt mõistatud asenduskaristus isikule mõju avaldamiseks ning karistuse eesmärgi täitmiseks olema piisavalt koormav, mistõttu määrab kohus
lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.
lg 4 alusel on J.S kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.