Obsah (6)

§ 76§ 75§ 120§ 64§ 68§ 74

1-15-7621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-7621 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljo

§ 76

lg 5 alusel allutada G.N katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada G.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole (Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, aadress: Paldiski mnt 52 Tallinn, tel nr 617 2582, E-R kell 8.30-17.00) ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

1. G.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. G.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.N-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.05.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.09.
4. a otsusega tunnistati G.N süüdi

§ 120

lg 1; § 121 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati

§ 64

lg 1,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 4 alusel vangistust ei pöörata täitmisele kui G.N ei pane 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1, lg 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Harju Maakohtu 11.08.2016. a kohtumäärusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele G.N-ile Harju Maakohtu 30.09.2015.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.08.

1. a ja lõpp on 08.02.
2. a. 3 G.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on isik osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, töötab vangla majandustöödel ja on vestelnud inspektor-kontaktisikuga. K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 3872,11 € ulatuses ja vabanemisfondis on 18,19 €. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. G.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, kuid puudub kindel töökoht. Kinnipeetava abikaasa sõnul puudub G.N võimalus asuda tööle OÜ-s xxxx, kuna kinnipeetava suhtes on juba 2-korral töösuhe lõpetatud seoses sõltuvusprobleemidega. G.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab G.N-i katseaja määramist ja

§ 75

lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib

1. korda. Varasemalt sooritatud kuriteod on olnud valdavalt ühiskonna ohtlikud (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, ärandamine ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumine), kus puudub otsene vägivalla komponent. Viimane kuritegu on isikuvastane. Alkoholijoobes võimendub impulsiivne käitumine, liigtarvitamine ning mõtlematu/hoolimatu suhtumine oma tegude tagajärgedesse. Alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt. Vanglas karistuse kandmise ajal on G.N osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, töötab vangla majandustöödel ja on vestelnud inspektor-kontaktisikuga. Vanglamaterjalide kohaselt G.N tunnistab, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem, alkoholi hakkas rohkem tarvitama seoses peretülidega. Alkoholiseaduse alusel karistatud 13 korda, viimati 09.06.
2. a. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning toime pannud ka isikuvastase kuriteo alkoholijoobes olles. Soovib enda sõnul oma sõltuvusest vabaneda, kuid senini ei ole tema pingutused tulemusi andnud. Kinnipeetav on rikkunud ka kriminaalhoolduse reegleid tarvitades alkoholi. Uue kuriteo risk seoses alkoholi tarvitamisega on suur, kuna ressurss oma eluviisi muuta on vähene. Isik tunnistab ka narkootikumide proovimist, viimati karistati teda NPALS-i järgi
3. a. G.N on veendunud, et suudab ilma narkootikumideta elada. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kinnipeetava sõnade kohaselt soovib ta oma elu muuta, kuid see saab toimuda ainult lähedaste toel. Riskihindamise tulemusel on G.N uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 50 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 35 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 9 kuu on pannud G.N-i 4 mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et G.N-i kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased perekonna näol. G.N nõustus kohtuistungil asuma alkoholismivastasele ravile, milleks ta peab 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest pöörduma psühhiaatri poole, kuna ta on tõsine probleem alkoholi tarvitamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/