järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.U
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada E.U karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg, 03.09.2011, s.o 1 päev, seega ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Jätta rahuldamata E.U taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1795.20 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot ja 20 senti) riigi eelarve vahenditest. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, jätta E.U suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, alusel välja mõista E.U-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - toimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 134.32 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „E.U , 1-12-9390, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Asjaolud ja menetluse käik E.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.09.2011 kella 02.35 ajal Harjumaal Laagri alevikus Saue vallas Veskitammi tee 15 juures mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,07 mg/l). E.U rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. E.U pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
2 Kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. Viimases sõnas avaldas aga kahetsust juhtunu üle. Kohtu seisukoht E.U poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. E.U-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et E.U juhtis 03.09.2011.a kella 02.35 ajal Harjumaal Saue vallas Veskitammi tee 15 juures mootorsõidukit Nissan registreerimismärgiga XXX. Antud fakt on tuvastatud E.U enda poolt kohtus antud ütlustega, mille kohaselt sõitis ta Reigo juurde aadressile XXX. Sõitis sama teed pidi, mis sealt läheb. Jäi tee otsa seisma, pööras Harku tee peale, tegi ringid ära. Sõitis rahulikult, kiiret ei olnud kuhugi, kiirus oli 10-20 km/h, maksimaalselt 30 km/h, sõitis rahulikult maja ette (tl 47, 47 pöördel). Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja TS mööda Harku teed Laagrisse. Seal on ringtee, jõudsid esimesest ringteest üle minna järgmise ringtee poole, kui kaugelt märkas ühte valget sõidukit. Liikusid mööda Veskitammi tänavat edasi raudtee poole ja jõudsid sellele sõidukile päris kiiresti järele, kuna sõiduk liikus väga aeglaselt, kõige rohkem 2030 km/h. Jõudsid päris lähedale ja nägid ka sõiduki numbrit. Kuna sõiduk liikus väga aeglaselt kohas, kus oli lubatud sõidukiirus 50 km/h, otsustasid kontrollida autot andmebaasist. Andmebaasist nähtus, et sõiduki omanikul puudub juhtimisõigus ja sellepärast otsustasid ka seda sõidukit kontrollida. Varsti, hetk peale seda keeras sõiduk vasakule ühe korterelamu juurde ja jäi sinna seisma, nad keerasid kohe sinna järele ja selleks, et näha, kes roolis on, siis sõitsid kohe selle kõrvale. Ta läks autost välja juhti kontrollima. Dokumenti juhil esitada ei olnud. Juhi kohal istus sama isik, kes on täna süüdistatav (tl 11, 11 pöördel). Tunnistajad GM ja AP ei oska sõiduki juhtimise fakti kohta midagi öelda, sest mõlema poolt kohtus antud ütluste kohaselt jäid nad Koru tee otsas magama. AP sõnade kohaselt olles joonud viina ja seistes Koru tee otsas, jäi ta mingi hetk magama, rohkem ei mäleta. Ärkamine toimus siis, kui auto seisis maja ees ja G ajas teda üles öeldes, et Gert võeti maha (tl 26 pöördel). Tunnistaja GM avaldas kohtuistungil, et mäletab, et mingil hetkel kõik jäi autos vaikseks ja siis üks hetk vajus silm kinni ja ta jäi koos A magama. Tõusid hiljem koos A sõbra maja ees hetkel, kui politsei teda üles äratas. Tema äratas siis A üles. Seisid sõbra maja ees, tänava nime ei tea, aga maja number on 15 (tl 39). Kohus ei pea tähelepanuväärivaks kaitsja esitatud tähelepanekuid mõningatele ebakõladele kellaaegade suhtes. Kaitsja väitel on süüdistuses märgitud teo toimepanemise kellaajaks 02.35 , kuid nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist leidis esmane alkoholi sisaldumise kontroll aset kell 02.
tuvastada, kas tegemist oli kuriteo või väärteoga. Kuigi sõitmise ja sel ajal alkoholi tarvitamise tõttu võis süüdistatava alkoholisisaldus tõusta, ei ole selge, kas see oli peatamise hetkeks tõusnud üle 0,75 mg/l või oli veel alla selle. Seega pole kindel, kas E.U pani toime kuriteo või väärteo. Kahtlused tuleb aga tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. Maakohus asub seisukohale, et ka asjaolu, et E.U eelpool märgitud kuupäeval s.o 03.09.2011.a kella 02.35 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja Tauno Selbergi ütlustega, mille järgi autot juhtinud E.U olid peatamise hetkel välised alkoholijoobe tunnused. Autost oli tunda alkoholi lõhna, isik reageeris väga aeglaselt politseiniku kõnele ning ka kõne oli aeglane (tl 13 pöördel). Tunnistaja AP jäi enne magama, kui auto Koru teelt liikuma hakkas. Siis kui ta magama jäi oli Gert kaine. See hetk, kui tema ja Gunnar autos viina võtsid, siis ei võtnud Gert ühtegi tilka. Kui tema autos magama jäi, siis mis edasi toimus, ta ei tea, kuid uskudes ja tundes Gerti, siis arvab, et viimane viina ei võtnud (tl 32 pöördel ja 33) Tunnistaja GM ei tea, millega tegeles E.U ajal, mil sõideti Koru teelt parkimiskohani Veskitammi tänaval (tl 45). Seega ei tea ei AP ega ka GM, millega tegeles E.U ajal, mil ta juhtis sõidukit Koru teelt Veskitammi tn 15 juurde, kus tema poolt juhitud auto politseiametnike poolt peatati. Süüdistatava sõnul alustas ta viina võtmist siis, kui alustas Koru teelt sõitmist. See tee on võibolla kilomeeter, võib-olla 500 meetrit. Vägagi lühike maa. Ta trimpas kogu aeg seal lonksu. Ei oska öelda palju pudelis sees oli. Jõudes maja ette vaatas, et pudelis polegi midagi sees. Võttis selle lonksu ära ja viskas pudeli taha. Praktiliselt terve tee jõi (tl 49 pöördel). Enne liikuma asumist kordagi ei võtnud. Jõi üksi, teised magasid (tl 51). Jõi ära poolt pudelit, kui jõi ära viimase lonksu, oli pudel tühi (tl 57 pöördel). 4 Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav E.U oli 03.09.2011.a kella 02.35 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju PJ patrullpolitseinik Kaspar Reinmaa E.U ühes liitris väljahingatavas õhus 1,07 milligrammi alkoholi (tl 72). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 03.09.2011.a ajavahemikul 02.54-02.59 mõõtja Kaspar Reinmaa kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARAF-0013, tuvastas E.U alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 1,17 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,07 mg/l (tl 72). E.U nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga, kuid keeldus seda oma allkirjaga kinnitamast. Süüdistatav kinnitas ka kohtus, et keeldus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile alla kirjutamast põhjusel, et tuli kriminaalne joove, aga ta teab, ta lootis vähemalt, et nii lühikese ajaga see verre ei lähe, et see ei ole kriminaalne joove. Ta ütles, et see ei saa olla nii palju, võibolla hetkeseisuga aurudest näitas nii palju. Ei eita, et Sauel olles puhus välja 1,07 mg/l, kuid koha peal see kindlasti nii ei olnud (tl 57). Süüdistava sõnu kinnitab ka tunnistaja Tauno Selberg öeldes, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile isik keeldus alla kirjutamast, kuna ta ei olnud selle näiduga nõus (tl 21 pöördel). Sama kinnitas ka tunnistaja Kaspar Reinimaa, et E.U ei olnud tõendusliku alkomeetri näiduga nõus ning kirjutas protokollile selle kohta ka oma märkuse (tl 23). E.U joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuna on protokollis märkinud, , kuid kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud vaide vastavalt politsei ja piirivalve seadus § 724 lg 3 p 4 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või halduskohtule. Kohus järeldab, et asjas on esitatud tõendid selle kohta, et E.U tervislik seisund vastas 03.09.2011 kella 02.35 ajal LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Kuigi tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoove tehti kindalaks kell 02.59, siis E.U ütlused selle kohta, et sõiduki juhtimise ajal ta kindlasti ei olnud kriminaalses joobes on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja neid ei saa usaldusväärseteks lugeda. Nii nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et 03.09.2011.a. kell 02.32 on patrullpolitseinik Tauno Selbergi poolt Sauel, Laagri alevikus Veskitammi 2 (kohtuistungil on välja selgitatud, et tegemist oli majaga aadressil Veskitammi 15) juures kontrollitud E.U võimalikku alkoholijoovet indikaatorvahendiga AlcoQuant nr A111210 ning indikaatorvahendi näiduks on märgitud 0,97 mg/l (tl 63). Tõendusliku alkomeetri kasutamist alustati 22 minutit hiljem. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri väljatrükist kestis joobe tuvastamine 5 minutit, s.o kella 02.54 kuni 02.59. Tõendusliku alkomeetriga tehti kaks mõõtmist, mille kohaselt oli esimese mõõtmise tulemus 1,21 ja teise mõõtmise tulemus 1,17 mg/l (tl 72). 5 Analüüsides süüdistatava ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas E.U püüab kohut veenda selles, nagu poleks ta kuriteo toimepanemise ajal olnud kriminaalses joobes, vaid see tekkis momendil, kui politseinikud teda kontrollima asusid. Süüdistatava sõnul võis tal tekkida kriminaalne joove hetkel, kui ta puhuma pandi ja viimase lonksu võttis (tl 57). E.U antud ütlused selles, et ta tarvitas alkoholi ka peale sõiduki seismajätmist maja ees (tl 47 pöördel) on vastuolus tunnistaja Tauno Selbergi ütlustega. Tunnistaja Tauno Selberg on kindel, et juht kohapeal alkoholi ei tarvitanud, sest ajavahe juhi nägemise ja kontrollimisega alustamise vahel oli väga väike (tl 14). E.U küll väitis kohtus, et politsei sõiduk jõudis temani umbes 1 minut hiljem (tl 49 pöördel), siis see väide on ümber lükatud Tauno Selbergi ütlustega, et nad jõudsid E.U sõidukile järele praktiliselt kohe, kui sõiduk seisma jäi (tl 13). Kohus loeb usaldusväärseteks tunnistaja ütlusi, kuna tunnistaja väitis, et nad sõitsid süüdistavava poolt juhitud sõidukil nii lähedal, et oli võimalik näha auto registreerimismärki (tl 12 pöördel). Tagasõitva auto olemasolu on kinnitanud ka süüdistatav öeldes, et enne seda, kui ta hakkas keerama Veskitammi majade ette, siis vaatas peeglisse ja nägi, et mingi auto sõidab järgi, tuled nagu peegeldasid (tl 47 pöördel). Seda sõidukit nägi ta enne ärakeeramist. Politseiauto tuled pimestasid teda peeglist enne kui ta ära keeras (tl 47 pöördel). Kohtu arvates saab tagasõitev sõiduk eesliikujat pimestada vaid juhul, kui vahemaa kahe sõiduki vahel ei ole väga pikk ning kuna Tauno Selberg nägi eesliikuva sõiduki registrimärki, siis ei saanud kahe sõiduki vaheline vahemaa oli pikk. Seega kui politseisõiduk liikus E.U poolt juhitud sõiduki taga, siis ei ole ka võimalik, et patrullauto jõudis Veskitammi 15 maja ette umbes minut aega hiljem süüdistatavast. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda tunnistaja Tauno Selbergi ütlustes ja nimelt selles, et kohapeal isik alkoholi ei tarvitanud. On ilmselge, et juhul, kui lähtuda tõendusliku alkomeetri tulemist ja E.U ütlustest, et ta tarvitas ära pool pudelit, s.o 250 ml viina, siis on täiesti usutav, et indikaatorvahend näitas alkoholi leidumist organismis ning tegemist ei olnud nö suu alkoholiga, millele viitas kaitsja kohtuistungil. Kohtu hinnangul juhul, kui süüdistatav oleks tarvitanud alkoholi vahetult enne indikaatorvahendisse puhumist, pidanuks ka indikaatorvahendi näit olema kindlasti suurem, kui 0,97 mg/l (tl 63). Seega ei ole võimalik väita, et E.U tarvitas alkoholi Veskitammi 15 maja ees vahetult enne politseipatrulli saabumist. Samuti ei ole E.U kaitseversioon, et kriminaalset joovet ei saanud olla, kuna ta ise ei tundnud, et viin oleks talle pähe hakanud ja selline viina hulk ei saa nii kiiresti mõjuma hakata ning ka Sauel ei tundnud ta ennast joobes olevat, (tl 58) kohtu arvates usutav. Selline väide on ümber lükatud tõendusliku alkomeetri näiduga. Vaatamata süüdistatava enesetundele, näitas tõendusliku alkomeetri näit tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks siiski 1,07 mg/l, mis tähendab, et enesetunde järgi ei saa teha järeldusi oma tervisliku seisundi kohta. Käesoleval juhul pettis E.U enesetunne teda ning kohtu hinnangul ei kinnita mitte ükski asjas esitatud tõend kriminaalse joobe puudumist sõiduki juhtimise ajal, mistõttu ei ole E.U ütlused tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa ning need on antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kuigi ka kaitsja seab kahtluse alla E.U joobe suuruse sõiduki juhtimise ajal, öeldes, et see võis suureneda aja jooksul, mis jäi kohapeal indikaatorvahendisse puhumise ja tõenduslikku alkomeetrisse puhumise vahel, siis on oluline märkida, et kuna alkoholijoove ei ole jääv nähtus ning alkoholil on omadus olukorras, kus seda peale ei tarbita, hakata püsiva kiirusega maksa tegevuse toimel kehast väljuma, siis pole välistatud, et süüdistatava joove oli veelgi suurem autoroolis olles. Seda kinnitavad ka tõendusliku alkomeetri tulemused, kus hilisem joobesuurust kinnitav näit oli esialgsest väiksem. 6 Kaitsja poolt kaitseaktis väljendatud seisukohta, et 03.09.2011 kella 02.35 ajal võis süüdistatav toime panna väärteo LS § 224 järgi ei ole aga kohtus mingil moel tuvastamist leidnud, sest kohtule on esitatud tõendid, mis kinnitavad kuriteo toime panemist
Kaitsja poolt kohtulike vaidluste käigus avaldatud mõtet, et
kohaldamiseks tuleb tuvastada täpne kogus alkoholi sõiduki juhtimise ajal, pole aga reaalses elus võimalik teostada, sest joobes juhi kõrval ei istu üldjuhul politseiametnikku tõendusliku alkomeetriga. Kohus nõustub, et siiski on oluline tuvastada joobe olemasolu või puudumine autoroolis kinnipidamisele piisavalt lühikese aja jooksul. Kohtul pole aga alust arvata, et politseitöötajad käituksid teadvalt vastupidisel viisil. Menetlustoimingu läbiviimist ehk alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga reguleerib PPVS, mille § 724 lg 1 sätestab, et Käesoleval juhul toimetati E.U joobe tuvastamiseks Sauel asuvatesse Lääne-Harju PJ ametiruumidesse. Kirjeldatud tegevus on kooskõlas PPVS § 725 lg 1, mille järgi juhul, Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt PPVS § 724 lg 1 on isikul ka õigus nõuda enda toimetamist meditsiiniasutusse alkoholjoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga. Siit saab teha vaid ühese järelduse, et kuna tervishoiuteenuse osutaja ega ka ekspertiisiasutus ei pruugi asuda politseiasutusega isegi sama kohaliku omavalitsuse territooriumil, siis paratamatult ei ole võimalik tuvastada isiku tervislikku seisundit kohapeal, vaid tekib mõningane viivitus, kuid kohtu hinnangul ei saa selline viivitus olla takistuseks hilisemale võimalikule menetlusele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis E.U mootorsõidukit Nissan, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, mis on
Kohus peab vajalikuks osundada, et tegemist oli sõiduautoga Nissan Almera (tl 76), mitte Primera, nagu süüdistusaktis on ekslikult märgitud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu asjaolule, et
E.U-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul E.U käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides samal ajal sõidukit, teadis E.U , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Et ta seda teadis, nähtub otsesõnu tema poolt kohtus antud ütlustest, mille kohaselt jõi ta selleks, et ta ei peaks linna sõitma. Isegi juhul kui nad (Aja G) üles ärkavad, ütleb ta neile, et rohkem ta edasi ei sõida, kuna on juba viina joonud (tl 47 pöördel). Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist - alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et E.U pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava põhjendus, et ta hakkas jooma põhjusel, et ei peaks autot juhtima, on kohtu arvates mittetõsiseltvõetav ning isegi lapsik, kuivõrd arvestades tema minevikku ei ole eelnevad alkoholi tarbimised tal takistanud autorooli istumast. 7 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud E.U poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning E.U tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav E.U keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis E.U teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, tarbides alkoholi otse autorooli taga sõidukit juhtides, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel E.U-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtuliku uurimisega 8 ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt viimases sõnas avaldatud kahetsust. Kuigi E.U eitas oma süüd, siis kohtu järeldus on selline, et süü mittetunnistamine on kaitsetaktika ning viimases sõnas avaldatud kahetsus viitab siiski süü tunnistamisele. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-11-99-06). E.U on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. E.U näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et E.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. E.U on varem karistatud, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist ajal, mil oli karistusest tingimisi vabastatud, seega on E.U antud kuriteo toime pannud katseajal. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. E.U sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et E.U ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senine karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, E.U pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal. Seega katseajal uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav E.U on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Ka asjaolu, et Harju Maakohus on 2 korral 01.06.2011.a ja 27.07.2011.a pikendanud E.U-le määratud katseaega, ei ole suutnud muuta süüdistatava käitumist ning arusaamu kehtivatest normidest (tl 58-60). Kohtule näitab see üheselt, et E.U ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Liiklusalaste kuritegude toimepanek on muutunud E.U-le elustiiliks. Kohus leiab, et liiklusseaduse nõuete jätkuva rikkumisega väljendab süüdistatav ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. E.U peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma tegude keelatusest. Asjaolu, et ta on vangistusest tingimisi vabastatud, oli E.U-le teada. Kohtul puudub õigus jätta kohaldamata
lg 5 sätted, kuivõrd
lg 5 märgib üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Käesoleval juhul ei ole E.U poolt toimepandud tegu pandud toime ettevaatamatusest, vaid tegemist on tahtliku teoga, seega tuleb täitmisele pöörata ka varasemalt mõistetud vangistus.
lg 5 sätestab veel, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Käesoleval juhul puudub kohtul E.U nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks, kuid isegi juhul kui kohtul oleks E.U nõusolek, leiab kohus, et E.U suhtes ei kuulu kohaldamisele
Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime 9 panemata. E.U ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna E.U suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks arvestades toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut, s.t üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on alkoholiprobleemid (isikut on väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest ning 1 korra väärteokorras ning korduvalt kriminaalkorras sõiduki joobes juhtimise eest). E.U suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes ning süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et E.U suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja E.U käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et E.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse alla
Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et E.U-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 110-15032. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 eurot ja tasu riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 134.32 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 jätab kohus rahuldamata E.U taotluse kokkuleppelisele kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1795.20 eurot. Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.