1-13-1456/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11.12.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1456 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.04.2013 ja lõpp 11.01.2014 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta J.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning KarS § 213 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 alusel liitkaristuseks 1 aasra 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud üksikkaristusetest raskeima suurendamise teel kohtotsusega mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega mõistetud karistus 10 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõistetit 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest loeti kantukd perioodil 10-07.2012-02.04.2013 kantud karistus 8 kuud 22 päeva vangistust. Alates 03.04.2013 jäi J.M kanda 9 kuud 8 päeva vangistust. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tõenäosus uue kuriteo toimepanekuks on kõrge. Kinnipeetav mõistab riigikeelt vähesel määral. Eriala ei oma, kuid on motiveeritud eriala omandama. Enne vangistust J.M oli tegevusetu, oli arvel töötukassas, vormistas sotsiaaltoetust munitsipaaleluruumi kommunaalteenuste eest tasumiseks ja sai sotsiaalabi äraelamiseks. Kinnipeetaval on hoolimatu elustiil. Kinnipeetav ei tunnista alkoholisõltuvust, kuid ei eita, et eelmised kuriteod on sooritatud alkoholi mõju all. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt. Sõltuvust ei tunnista. Arvestades eelnevate õigusrikkumiste hulka, näitab see, et isikul puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud ametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest ning praegusel vangistusajal rikub pidevalt distsipliini. Riskianalüüsi hindamine näitab, et tõenäosus, et kinnipeetav paneb järgmise kahe aasta jooksul toime kuriteo on 79%, vägivaldse kuriteo 52% ja seksuaal-ja vägivalla kuriteo 4162%. Kohtuistung Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav leidis, et tal on veel vangistust istuda ning tal ei ole midagi rääkida. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et J.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja reaalset vangistust kannab 4 korda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toime pannud alkoholi mõjul) ja narkootikumide tarvitamisega (meditsiiniosakonna andmetel) mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistuses on J.M-ile määratud kolm distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul ja ka prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 79 %. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik