lg 1 /Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 203 /Kehtestatud korras registreerimata 2 4-17-421 või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Isik on eelnevalt väärteokorras karistamata. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, määras kohtuväline menetleja P.R-ile karistuseks LS § 203 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. KAEBUSE SISU 18.01.2017.a esitas P.R kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv’a 13.01.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,017817 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt ostis kaebaja auto Leedust, millega käis kontrollis 16.12.2016.a. Kontrollis selgus, et autol pole tehase poolt nõutud rehve ja puudub tüübikinnitus ning lisaks läheb sõiduk maksuameti kontrolli. Kaebaja kõrvaldas need vead, mis oli võimalik. Maanteeametis öeldi, et edasi peab ootama Maksuameti kinnitust ning seejärel saab auto arvele. Kuna autol oli kehtiv kindlustus ja ülevaatus sõitis kaebaja autoga edasi. Ei olnud teadlik, et Eesti Vabariigis on mingi seadus, mis keelab autoga sõitmise, kui ostust on möödas 5 päeva. Kaebaja leiab, et temaga teadlikult ja tahtlikult mängiti, keelduti andmast luba auto registreerimiseks, talle on tekitatud moraalset kahju. Kaebuse kohaselt on ta korralik liikleja ja ei ole teinud kahju kaasliiklejatele ega ka riigile. Kaebaja on seisukohal, et tema pole juhtumis süüdi, määratud trahv pole õiglane. Samuti pole tal võimalik antud summat tasuda, kuna majanduslik olukord on raske ning sissetulekud väikesed. Kaebaja soovib võimalust tasuda määratud rahatrahv ositi ning asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 16.02.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani väärteo toime tahtlikult, kuivõrd teda oli Maanteeameti poolt teavitatud, et sõiduki registreerimine viibib. Hoolimata asjaolust, et tema sõiduk ei olnud kehtestatud korras registreeritud, asus kaebaja sõidukit liikluses kasutama. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistus on põhjendatud, proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv’a 13.01.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,017817 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 4-17-421 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas P.R juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuete kohaselt registreeritud. Antud asjaolu kinnitab nii P.R ise, selgitades kaebuses, et Maanteeametist öeldi talle, et enne registreerimist peab ootama Maksuameti kinnitust. Lisaks tõendavad antud asjaolu veel registreerimiseelne tehnonõuete vastavuse kontroll akt nr ARK0386801, millest nähtub, et sõiduk ei vasta nõuetele. Samuti nähtub videosalvestuselt asjaolu, et P.R tunnistab oma süüd, soovis autot koheselt registreerida, kuid Maanteeametis selgus, et enne registreerimist on vaja läbida Maksuameti kontroll. Kuna antud mootorsõiduk on tema peres ainukene, millega on võimalik liigelda, otsustas ta antud sõidukiga edasi sõita, talle ei jäänud muud võimalust. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et P.R-i poolt juhitud mootorsõiduk ei olnud registreeritud Eestis ja et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et P.R-i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 203 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele /Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Kohus leiab, et P.R juhtis registreerimata mootorsõidukit tahtlikult, kuivõrd talle öeldi Maanteeametis, et tema autot ei saa koheselt registreerida, kuivõrd selleks on vaja Maksuameti kinnitust. Ometi otsustas P.R jätkata antud mootorsõiduki kasutamist liikluses, kuna enda sõnade kohaselt: „ei jäänud tal muud üle“. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. 4 4-17-421 MKM 03.03.2011.
lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. MKM 03.03.2011.
p 6 kohaselt on registreerimine toiming, millega Maanteeamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava registrisse kandmata sõiduki ja sellega seotud isikute andmed registrisse. MKM 03.03.2011.
MKM 03.03.2011.
lg 1 kohaselt tuleb enne sõiduki registreerimist sellele teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sõiduk tuleb registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitada ka enne registriandmete muutmist, kui see on käesoleva määruse või muu õigusaktiga ette nähtud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ostis P.R , kes on Eestis alaliselt elav isik, mootorsõiduki Peugeot 5008 06.12.2016.a. Sellest tuleneb, et ta oleks pidanud auto registreerima hiljemalt 12.12.2016.a. P.R seda ei teinud ning sellega ei tohtinud edasi sõita. Maanteeametisse minekuks pidi P.R kasutama treilerit. P.R-i väide, et ta peatati kinni põhjuseta, on asjakohatu. Väärteoasja materjalides olevast videosalvestuselt nähtub politseipatrulli töö. Asjaolu, et neist möödub sõiduauto Peugeot 5008, selle kontrollimine ning tuvastamine, et auto on registrist kustutatud. Seega peeti P.R-i poolt juhitud mootorsõiduk kinni ainult sellel konkreetsel põhjusel, et auto oli registrist kustutatud ning see ei tohtinud osaleda liikluses. P.R on leidnud oma kaebuses, et tema pole süüdi, kuna Eestis kehtib mingi tobe seadus. Kohus selgitab, et Eestis kehtivad seadused on täitmiseks kohustuslikud kõigile. Asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik, et Eestis antud seadus kehtib, ei vabasta teda vastutusest. PS § 3 lg 2 tuleneb põhimõtte, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kuivõrd kaebajale öeldi selgelt Maanteeametis, et enne auto registreerimist peab ootama Maksuameti kinnitust, oli kaebaja teadlik, et tema auto ei ole registrisse kantud ning tal puudub sellega sõitmiseks õigus. P.R leiab, et Maanteeamet oleks võinud tema mootorsõiduki registreerida, mitte takistada temal autot arvele võtmast. Maksuameti kodulehel on olemas selge õpetus, mida isik peab teadma ning millega arvestama, kui ta ostab kasutatud auto välismaalt. Sarnane õpetus on kättesaadav ka Maanteeameti kodulehel. Kuivõrd antud informatsioon on avalik, oleks P.R kohusetundliku käitumise korral pidanud enne auto ostmist veenduma, et tal ei tekki mingeid õiguslikke takistusi auto registreerimisel Eestis. Kohus selgitab, et kohusetundlik inimene, enne kui ta otsustab osta autot välisriigist annab ennast kõik, et selgitada endale võimalike riske ning takistusi, mis võivad esineda auto registreerimisel Eestis. See tähendab, et isik enne auto ostmist kontrollib, kes tema poolt väljavalitud autol on olemas Maanteeameti andmetel tüübikood, et antud sõiduk vastab kehtestatud normidele ning sellega on ohutu osaleda liikluses. P.R-i sõidukil seda ei olnud, seega ei saanud seda sõidukit ka koheselt registreerida. Kohus märgib, et LS § 203 sätestatud rikkumise eest on võimalik määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.t maksimaalne karistus oleks 400 eurot. Keskmiseks karistus määraks LS § 203 alusel oleks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Arvestades, et P.R-i süü oli väike, teda pole eelnevalt karistatud väärteokorras, leidis kohtuväline menetleja, et proportsionaalne karistus P.R-ile on rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et P.R-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise 5 4-17-421 iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas asub kohus seisukohale, et P.R-i poolt esitatud taotlus määratud rahatrahvi ajatamiseks on põhjendatud, kuivõrd kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et isiku majanduslik olukord on keeruline ning sellise küllaltki suure rahatrahvi kohene tasumine võib kahjustada tema perekonna majandusliku heaolu. Kohus leiab, et on põhjendatud, et määratud rahatrahv ajatatakse 12 kuuks. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.