1-13-910/41

1-13-910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-910 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.I, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu V.I määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 07.02.2013 otsusega tunnistati V.I süüdi KarS §-s 120 sätestatud süüteo toimepanemises ja teda karistati 1 kuu ja 20 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 15.05.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest 20.11.
8. Viru Vangla esitas 06.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu
10. novembri 2013 määrusega jäeti V.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
11. V.I puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on kuritegude toimepanemisel soodusteguriks olnud sissetuleku puudumine. Isikule ei ole vabaduses garanteeritud töökohta, samuti on tema vastu rahalisi nõudeid, mistõttu on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik süütegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, samas on isik keeldunud sõltuvusravist, mistõttu on maakohtu hinnangul tõenäoline, et kinnipeetav jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja seeläbi suureneb uute süütegude toimepanemise risk. 3.
12. Kuigi vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna see aitaks isikut taasühiskonnastada, oleks kohtu hinnangul isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud katseajal, olles ennetähtaegselt vabastatud, toime uue kuriteo. Kohus leiab, et käitumiskontroll ega elektroonilisele järelvalvele allutamine ei vähenda isiku poolt uue kuriteo toimepanemise riski. V.I ei ole suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Maakohus peab paljasõnaliseks isiku lubadusi seaduskuulekalt elada. Kohus leidis, et kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V.I, kes palub tühistada Viru Maakohtu 05.11.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada V.I vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
14. V.I rõhutab, et nii prokurör kui ka vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ning ka kriminaalhooldus andis positiivse hinnangu. Kinnipeetav on perekonna inimene, tal on naine ja kaks tütart. Kuigi V.I pani katseajal toime uue kuriteo, oli tegemist teise astme kuriteoga. Vangistuse ajal pole tal distsiplinaarkaristusi, mis V.I hinnangul näitab tema valmisolekut muutumiseks. Süüdimõistetu kinnitab, et on juba muutunud ja tal on nüüdseks olemas ka töökoht. V.I on valmis alluma elektroonilisele valvele kuni üks aasta Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas V.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
17. Kolleegium peab positiivseks, et V.I on vabanedes olemas kindel elukoht, toetav perekond ja tema sõnade kohaselt ka töökoht. Veel peab kohus oluliseks, et V.I on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja vestelnud kriminaalhooldusametnikuga narkootikumide mõjust ja seosest kuritegevusega ning otsustanud narkootikumidest loobuda. -2- Positiivseks peab ringkonnakohus distsiplinaarkaristused. ka asjaolu, et V.I puuduvad kehtivad 7.
18. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna V.I on korduvalt varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole V.I oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et V.I suhtes on kohus varasemalt ülesse näidanud usaldust, mida kinnipeetav on kuritarvitanud. Olles allutatud käitumiskontrollile pani V.I
19. aastal toime uue kuriteo katseajal.
20. aastal vabastati V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuid pärast elektroonilise valve lõppemist algasid probleemid registreerimiskohustusega. Katseajal pani V.I toime ka kaks väärtegu seoses NPALS-i rikkumisega ning uue kuriteo. Eelnev ei tekita kohtus veendumust, et seekordne katseaeg oleks edukas. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
21. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles V.I iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Kuigi nii vangla kui ka prokurör toetavad V.I ennetähtaegset vabanemist, on tegemist vaid seisukohtadega, mis ei ole kohtule siduvad. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle saab siiski otsustada ainult kohus.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Viru Maakohtu
23. novembri 2013 määrus jätta muutmata ja V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Paavo Randma