KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril
- a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3988 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär X Kriminaalasi süüdimõistetu N.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu N.Z (IM.O ; viibimiskoht: Tartu Vangla) kaitsja advokaat X riigi õigusabi korras Juhidudes KrMS § 180, § 426, § 432 lg 3, kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu N.Z temale Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista N. Z-ilt kaitsjatasu üheksakümmend kuus
(96)eurot. riigituludesse menetluskuluna Määrata, et N.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kaheksa
(8)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega tunnistati N.Z süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N. Z-ile Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust alates
- aprillist
- a. Kohtuotsus jõustus
- mail
- a. N.Z-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- juulil
- a. N.Z on varem kriminaalkorras karistatud:
- Tartu Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 22 lg 3 - § 203 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud 1 päev vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 74 lg 2 ja § 69 alusel 1084 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N. Z uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetav lähisuhtevõrgustik ja kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Töökohavõimalus oleks süüdimõistetul kuni detsembrikuuni ja seejärel uuesti alles kevadel. Riskitegurtiks on süüdimõistetu negatiivne mõjutatavus kriminaalse taustaga tutvusringkonna poolt. Kriminaalhooldaja teada on süüdimõistetu suhtes hetkel menetluses ka uus kriminaalasi KarS § 344 la § 345 järgi. Kohtumenetluse poolte seisukohad N.Z selgitas kohtuistungil, et on vangistuse ajal olukorda mõistnud, kahetseb oma käitumist ning soovib end edaspidiselt muuta. Vabaduses soovib ta asuda tööle, läbida sotsiaalabiprogrammi „X“, otsida abi alkoholi tarvitamisega seoses ja pärast kriminaalhoolduse lõppu kolida ära X juurde. Tal on ka toetavad lähedased ja tööandja. Kõigi kriminaalhooldusega kaasnevate kohustustega on ta nõus. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on noore isikuga, kes ei ole toime pannud väga raskeid kuritegusid. Ta on motiveeritud end muutuma ja laskma 2 endale kuriteoriskide maandamiseks ka ampulli paigaldada. Tal on olemas elukoht, lähedased ja töökoht, mis maandab riske veelgi. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses N.Z-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Prokuröril puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega saaks korrigeerida N.Z-i käitumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on N. Z kandnud ära enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.Z-i puhul on positiivne toetavate lähisuhete ja vabaduses kindla elukoha olemasolu, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud. Samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on ta olnud motiveeritud sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid temast mitteolenevate põhjuste tõttu ei ole seda senini saanud veel teha. Hetkel kannab ta esmast reaalset vangistust, mistõttu võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla potentsiaalselt suurem kui näiteks korduvat karistust kandva isiku puhul. Samas aga tuleb arvestada seda, et käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud kolme kohtuotsuse kogumis ning varasemalt on tema suhtes kohaldatud ka alaealise mõjutusvahendit käitumiskontrollile allutamise näol. Kuna peale alaealise mõjutusvahendi kohaldamist jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist, siis mõisteti talle uue kohtuotsusega juba karistuseks vangistus, mis jäeti katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata pani süüdimõistetu aga katseajal toime uued kuriteod, mistõttu mõisteti teise kohtuotsusega juba liitkaristus kahe kohtuotsuse kogumis. Nimetatud karistuse kandmiseks anti talle taaskord kergem võimalus ja vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata jätkas süüdimõistetu oma õigusvastast tegevust ka üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu kannab nüüd reaalset vangistust kolme kohtuotsuse kogumis liitkaristusena. Seega on ilmne, et varasem mõjutusvahendi kohaldamine ja temale antud kergemad võimalused karistuse kandmiseks ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning süüdimõistetu järjekordset usaldamist tuleb kaaluda eriti hoolikalt. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et mõistab ja kahetseb igati oma varasemat käitumist, siis nähtub kohtule esitatud kirjalikest materjalidest, et kohati on süüdimõistetul siiski kalduvus oma kuritegude tõsisust vähendada ja oma rolli minimeerida. Samuti ei ole ta suutnud vanglas täielikult alluda temale kehtestatud reeglitele, tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole kohtul hoolimata esinevatest positiivsetest asjaoludest tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul praeguseks ärakantud reaalse vangistusega täidetud, tema järjekordne usaldamine oleks põhjendatud ning ta suudaks jätkata oma elu seadusekuulekalt, järgides samas ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. 3 Materjalide põhjal on alust arvata, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud varalise kasu teenimise eesmärk, alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus teiste isikute poolt. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on katkestanud suhted varasemate kuriteokaaslastega ning vabanemisel on tal olemas ka kindel töötamise võimalus, siis tuleb arvestada sellega, et toimiku kirjalikest materjalidest nähtuvalt on tööandja kinnitanud otseselt töötamise võimalust vaid kuni detsembrikuuni ja sealt edasi alles kevadel. Seega ei ole kindlust, kas süüdimõistetule lubatud töökoht oleks ka püsiv, et tagada talle majanduslik kindlustatus stabiilselt ning maandada seega majanduslikust olukorrast tulenevaid riske õigusvastase tegevusega jätkamiseks. Samuti ei ole kindlust, kas maandatud on süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid, kuivõrd vastavaid sekkumisi ei ole ta vanglas veel läbinud. Kuigi süüdimõistetu on ise sotsiaalabiprogrammi vastu huvi tundnud ning on nõus läbima selle ka vabaduses ja lisaks endale ampulli paigaldama, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum praegu karistust edasi kanda ja tegeleda aktiivselt oma kuriteoriskide maandamisega juba enne vabanemist, et tagada vabanemisel paremad võimalused seadusekuulekalt hakkamasaamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N.Z-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ilmselt liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul praeguseks piisavalt täidetud, ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks nõuetekohaselt täita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti ei ole kohtul kindlust, kas süüdimõistetu elutingimused vabaduses on tema edasist õiguskuulekust vajalikul määral toetavad. Kohus leiab, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul oma käitumise analüüsimise ja kuriteoriskide maandamisega edasi tegeleda ning näidata ka seda, et ta on võimeline igati kinni pidama temale kehtestatud reeglitest. Kohtunik 4