4-19-4819/7

4-19-4819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4819 (kohtueelses menetluses 389019000009) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi S M 12.09.2019.a kaebus Viimsi Vallavalitsuse 28.08.2019.a otsusele väärteoasjas
2. Kaebuse esitaja S M, isikukood: xxx; elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja Viimsi Vallavalitsus (registrikood: 75021250; Nelgi tee 1, 74001 Viimsi alevik, Viimsi vald) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta S M 12.09.2019.a kaebus Viimsi Vallavalitsuse 28.08.2019.a otsusele väärteoasjas 389019000009 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.
4. Jätta Viimsi Vallavalitsuse 28.08.2019.a otsus väärteoasjas 389019000009 muutmata.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata S M’le ning Viimsi Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 28.08.2019.a koostas Viimsi Vallavalitsuse nimel Viimsi Vallavalitsuse järelevalve osakonna juhataja K. Mägi üldmenetluse otsuse väärteoasjas 389019000009 S M (edaspidi S. M) suhtes. Otsusega karistati menetlusalust isikut ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 38 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 125 trahviühiku ehk 500 euro suuruse rahatrahviga. 1 4-19-4819 Menetlusalust isikut karistati EhS § 38 lg 2 järgi selle eest, et temale kuuluvale kinnistule aadressiga xxx (xx) oli ehitatud elamu, mille ehitusalune pund ületab 60 m2 ja millel puudub ehitisregistri andmetel ehitusluba. KAEBUSE SISU S. M esitas 12.09.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik leiab, et hoone püstitamise ajal oli olemas kehtiv ehitusluba. Samuti leiab menetlusalune isik, et väärteoga ei ole kahju tekitatud. Seega ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel. Lisaks soovis menetlusalune isik väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.10.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Väärteomenetluse käigus tuvastas Viimsi Vallavalitsuse järelevalve osakonna järelevalveinspektor Raido Kübarsepp, et xxx kinnistule on 06.01.2015 väljastatud ehitusluba nr xxx hoone püstitamiseks, mille ehitusalune pind on 246,3 m
6. 27.08.2018 esitas kinnistu omanik ehitamise alustamise teatise. 18.12.2018 on sisestatud ehitisregistrisse paranduskanne ja ehitusluba nr xxx on tunnistatud kehtetuks omaniku taotluse alusel. xxx kinnistule on uus ehitusloa taotlus (nr xxx) esitatud 02.05.2019 ja esitajaks on AB xxx OÜ (xxx). Uus ehitusluba nr xxx on Viimsi Vallavalitsuse poolt xxx kinnistule väljastatud 24.05.2019 ja uue eramu projekti järgne ehitusalune pind on 157,7 m
7. Eelnevast lähtuvalt puudus xxx kinnistul kahe ehitusloa vahelisel ajaperioodil (18.12.2018- 24.05.2019) ehitusluba, mis annaks õiguse ehitada kinnistule 157,7 m2 ehitusaluse pinnaga eramu. Kohtuväline menetleja on karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise kohta märke tegemisel tuginenud KarS § 57 lõikele
8. Kuna KarS § 57 lõike 1 loetelus puudub varalise kahju mitte tekitamine, siis ei saa kohtuväline menetleja seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutus vahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
9. Väärteo objektiivne koosseis 2 4-19-4819 EhS § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Seega ei ole enne ehitusloa väljastamist lubatud alustada kinnistul ehitustegevust, mis nõuab ehitusloa olemasolu. Samuti ei anna ehitusloa taotluse sisse andmine õigust ehitamiseks. EhS § 38 lg 2 täpsustab, millise ehitise puhul ehitusluba nõutav. Nimetatud sätte kohaselt on ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ehitise rajamiseks ehitusluba nõutav. Viimsi Vallavalitsuse 23.05.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati, et kinnistule aadressiga xxx kinnistule on ilma ehitusloata ehitatud elamu, mille ehitusalune pind ületab 60 m2 . Samuti tuvastati, et kinnistule ei ole 20.05.2019.a seisuga elamu ehitamiseks ehitusluba väljastatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkis S. M, et alustas ehitamist xxx kinnistul 2015 aastal. Ehitamise käigus 2016 aastal selgus, et ehitatav maja on liiga suur (projekti järgne suletud pind 246,3 m2 ) ja ta soovis ehitada väiksema maja. Menetlusalune isik otsis 2018.a aastal internetist sama kujuga väiksema maja ja leidis sobiva xxx.ee OÜ lehelt ning võttis nendega ühendust. Menetlusalune isik leppis nendega kokku, et nad taotlevad uue projektiga ehitusluba. Ehitustöödega alustati umbes 2018 aasta sügisel. Viimsi Vallavalitsus koostas 01.08.2019.a väärteoprotokolli. Väärteomenetluse käigus tuvastas kohtuvälise menetleja, et xxx kinnistule on 06.01.2015.a väljastatud ehitusluba nr xxx hoone püstitamiseks, mille ehitusalune pind on 246,3 m
10. 27.08.2018.a esitas kinnistu omanik ehitise alustamise teatise. 18.12.2018.a on sisestatud ehitusregistrisse paranduskanne ja ehitusluba nr xxx on tühistatud omaniku taotlusel. Kinnistule on esitatud uus ehitusloa taotlus 02.05.2019.a. Viimsi Vallavalitsus väljastas nimetatud kinnistule uue ehitusloa 24.05.2019.a ja uue eramu projekti järgne ehitusalune pind on 157,7 m
11. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et kinnistule xxx on ehitatud hoone ilma ehitusloata. Ehitamise õigus tekib ehitusloa, kui haldusakti andmisel. Väärteoasja materjalide kohaselt puudus xxx kinnistul ehitusluba perioodil 18.12.2018 kuni 24.05.2019.a, mis annaks õiguse ehitada kinnistule 157,7 m2 ehitusaluse pinnaga eramu. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on 20.05.2019 seisuga tõendatud, et xxx kinnistul asuv hoone, mille ehitamiseks on nõutav ehitusluba, oli ehitusloa väljastamise ajaks (24.05.2019) juba püstitatud. Seega vastab S. M poolt toimepandud tegu EhS § 38 lõikes 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele.
12. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 227 lg 3 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et S. M on väärteo toime pannud hooletusest. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Menetlusalune isik oleks pidanud kinnistu omanikuna olema hoolas veendumaks, et püstitatud hoone ning ehitamise protsess vastab seaduses sätestatule.
13. Õigusvastasus ja süü S. M teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. S. M oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning 3 4-19-4819 kaebaja on sündinud xxx. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusaluse isiku tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise subjektiivset külge. Arvestades, et isik pani teo toime hooletusest on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolud menetlusaluse isiku teos puuduvad. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt esitatud uus ehitusloa taotlus Viimis Vallavalitsuse poolt rahuldati. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistust kergendava asjaoluna ei olnud võimalik arvestada asjaolu, et varalist kahju ei tekkinud. Karistusseadustiku § 57 lg 1 kohaselt on karistust kergendavad asjaolud: süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; kahju vabatahtlik hüvitamine; süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas inimese poolt; süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; leppimine kannatanuga. Kuna eeltoodud loetelus puudub varalise kahju mitte tekitamine, ei saa seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 47 lg 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuväline menetleja karistas S. Md rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
14. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 4