← Eesti

1-13-3629/4

Obsah (4)§ 68§ 73§ 50§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2013, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3629 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi se

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav N.A elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: keskharidus töö- või õppeasutus: ei tööta karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld 02.03.2013 § 424 järgi alates RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada EVKarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.03.2013, s.o 2 päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui EVei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta EVlisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. N.A loovutada LS § 127 alusel viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest juhiluba Maanteeametile. N.A-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel EVvälja mõista menetluskuludena sundraha 480 eurot, koopiakulu 0,45 eurot ning määratud kaitsja tasu 122,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et EV võib menetluskulusid tasuda 6 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number 1-13-3629, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu EVsüüdistatakse selles, et tema 01.03.2013 kell 16.50 ajal Harjumaal, Kernu vallas, Hingu külas, Laitse rallipargis, juhtides mootorsõidukit Mazda Premacy registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10, lõplik tulemus 1,01 mg/l), rikkus LS-i § 69 lõiget 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani EV toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju puudub ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et EV on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse EV süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Karistus on vastavuses isiku süü suurusega ja kooskõlas karistuse eesmärkidega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et EV on töötu, mistõttu võib olla raskendatud korraga menetluskulude tähtajaks tasumine. Seega on otstarbekas KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et EV võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.