§-s 199 loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seejuures on oluline, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Lisaks märgitakse samas lahendis, et õiguskaitseasutused ei saa piirduda üksnes kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega, mistõttu ongi
lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kõige eelneva põhjal leiabki kohus, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Ütlused on omavahel kooskõlas, kohtul pole alust kahelda nende õigsuses ning need tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. 4
p 1 alusel M.S kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kust ta on selgitanud, et 06.05.2010 jalutas ta xxxxxxxx6 maja ees koeraga ja seal olid ka mingid inimesed olnud. Kellegagi nendest inimestest olevat ta ka juttu rääkinud, kuid kedagi löönud ei ole. Kohus leiab, et juba M.S enda ütlustes, mis ta on andnud kohtueelsel uurimisel ja kuigi palju ka kohtuistungil, esineb vastuolu – ühes ta väitis, et polnud üldse kohal ega tea midagi, teises, et oli kohal ja ajas isegi juttu, kuid kedagi ei löönud. Lisaks ei ole need kooskõlas teiste, s.o kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kaitsja märkis, et käesolevalt on tegemist n.ö üks-ühe vastu olukorraga, kus on kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu ja sellisel juhul tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, kuna kohtuistungil ei ole tekkinud kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et süüdistatava ütlusi ei saa antud juhul üldse arvestada, kuna need ei ole usaldusväärsed. Samas on kannatanu ütlused kooskõlas teiste kogutud tõendite, s.o tunnistajate ütlustega. Seega ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlustega, ehk
Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et kohtulike tõendite uurimisel on kannatanu ja tunnistajate ütlustega leidnud täielikult tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi süüdistatav ühel korral kannatanule käega vastu selga. Tõendatud on ka, et kannatanu tundis löögi tagajärjel valu. Süüdistatava küsimustest kannatanule ja kaitsekõne täiendusest nähtus, et ta seab kahtluse alla valu, kuna kannatanu ei pöördunud arsti poole ega ole ka tuvastatud vigastusi. Kohus leiab, et valu on aisting, mille esinemist või mitteesinemist saabki hinnata eelkõige kannatanu ise. Asjaolu, et kannatanu ei ole pöördunud arsti poole või ostnud apteegist salvi, ei anna alust väita, et valu ei esinenud. Lisaks märgib kohus, et ainuüksi kannatanu löömisega on juba täidetud KarS § 121 objektiivne koosseis. Kvalifitseerimaks toimepandu KarS § 121 järgi ettenähtud teona, ei oma tähtsust, kas isik tundis löögi järel ka valu või kui suur see oli. Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal saab asuda ka seisukohale, et kannatanu löömine oli M.S poolt toime pandud tahtlikult. Seega on tõendamist leidnud, et on aset leidnud KarS § 121 järgi kvalifitseeritav tegu ja selle on toime pannud M.S. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. M.S on sündinud 1970.a, seega on ta vanem kui 14-aastane. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ega kohus pole ka ise tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Eelnevast tulenevalt on M.S süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi M.S süüd välistavat asjaolu. Seega on M.S süüdi talle KarS § 121 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige M.S süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud M.S suhtes puuduvad. M.S iseloomustamiseks esitas prokurör kohtule karistusregistri väljavõtte ja koopiad 5
lg 1 p 9), postikulu 3,31 eurot (
lg 1 p 10), paljunduskulu 2,01 eurot (
lg 1 p 5), riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest advokaat Ahto Sirendile makstav kaitsetasu 780,79 eurot (
Eelnimetatud menetluskulude üle vaidlust ei olnud. Kohus leiab, et need tulenevad seadusest, kulude suurus on tõendatud ja põhjendatud ning
Lisaks eelpoolloetletutele palus prokurör nõuda M.S-ilt sisse ka sundtoomise kulu 19,17 eurot. Kaitsja vaidles M.S-ilt sundraha sissenõudmisele vastu ja taotles selle riigi kanda jätmist. Oma taotlust põhjendas ta asjaoluga, et kuigi siiani ei kirjalikult süüdistatav ega ka tema kaitsja vaidlustanud sundtoomist, leiab ta, et sundtoomise tegemiseks ei olnud alust. M.S ei ole ühtegi kutset uurimisasutusse ilmumiseks kätte saanud, mistõttu ta ei teadnud, et ta peaks kohale ilmuma. Telefoniteel alaealisele tütrele, kes ei ole veel 14-aastane, edastatud kutsest olevat M.S saanud teada alles peale seda, kui ta peale sundtoomist uuesti koju lubati. Kaitsja leiab, et prokurör on tõendanud, mis on tehtud isikule kutse väljastamiseks, kuid pole millegagi tõendanud, et isik oleks ka kutse kätte saanud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus sundtoomise kulu riigi kanda jätmiseks on põhjendatud.
lg 1 p 2 kohaselt on sundtoomise kulu erikulu.
lg 3 sätestab, et erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud.
sätestab kutse kättetoimetamise üldkorra, millest tulenevalt võib isiku kutsuda uurimisasutusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega (lg 1). Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui ta ise on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult, kutsutakse ta kohale kirjaliku kutsega. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et menetleja on saatnud M.S-ile kirjaliku kutse lihtkirjaga (t.l 46) ja ka helistanud süüdistatava telefonile (t.l 47 I kd). Andmeid selle kohta, et M.S oleks lihtkirjaga saadetud kutse ka kätte saanud, ei ole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.