Väärteoasi nr 4-18-4133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2018 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-4133 Kohtunik

§ 227lg 2 järgi ning mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

§ 127

alusel H.V on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1 Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. MENETLUSE KÄIK 24.06.2018 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik I H väärteoprotokolli H .V suhtes selle fakti kohta, et 24.06.2018 kell 17.53 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas xxx km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel liiklusmärgi 70 km/h mõjupiirkonnas 103+- 4 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Nimetatud tegudega rikkus H.V LS § 50 lg 5 p

1. H.V tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 12.07.2018.a otsuse nr 2440,18,003287, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, asulavälisel teel kiirusega 103+- 4 km/h, liikluskorraldusvahendiga nr 351 lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 277 lg 2 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati H.V LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 09.08.2018 saabus Viru Maakohtule H.V kaitsja O V kaebus 12.07.2018 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,18,
2. KAEBUS 09.08.2018 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem karistus – mõista rahatrahv või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: Kaebuse esitaja ei ole nõus mõistetud karistusega. Kaebuse esitaja H.V tunnistab oma rikkumist, ja kaebusi esitaja taotleb maakohtult kohtuvälise menetleja määratud karistuse tühistamist ning rahatrahvi määramist. Kaebuse esitaja leiab, et rikkumine ei olnud tahtlik. Kuna liiklus xxx lõigul, kus lubatud sõidukiirus 90 km, oli väike lõik pikkusega 2 km kiirusega 70 km/h. 2 Rikkumise tingis asjaolu, et Kaebuse esitaja isik püüdis püsikiiruse hoidjat tööle saada (ei rakendunud korralikult ja hiljem kui rakendus, siis ei jäänud kiirus püsima) ning seetõttu ei jälginud mõneks hetkeks spidomeetri näitu. Tagantjärgi tarkusena lülitus püsikiirushoidjal sisse eelnevalt maanteel seadistatud kiirus (spidomeetril 95, tegelik ca 90 km/h), mida H.V piisavalt kiiresti maha ei osanud võtta ning märk 70 seisis nii, et Kaebuse esitaja ei märganud seda. Kaebuse esitaja vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses oma elukorraldusega, kuna kaebusi esitaja elab xxx ja töötab H.V (xxx ) äriühingus xxx . H .V tööülesandeks on veokorraldamine ning seotud sellise korraldamisega autoga väljasõidud xxx. Sõidud on püsivad ning olulised. Ilma selleta ta ei saa täielikult oma tööülesandeid täita ning veodokumente halata. Sel päeval H.V just suundus xxx, et edastada vajalikud dokumendid kaubale piiriületuseks (kuna ekslikult olid autojuhile antud ebaõiged dokumendid) Juhul, kui kaebusi esitaja jäetakse juhtimisõigusest ilma 3 kuuks, siis kaebuse esitaja kaotab hästi tasutava töö, mis tänasel päeval on kaebuse esitaja jaoks väga tähtis rahalises ja karjääri võimalusi arvesse võttes. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus määratud karistuse osas rahuldamisele ei kuulu. Määratav karistus peab vastama KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele ehk siis karistamise alus on isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud. Menetlusalusele isikule Liiklusseadus § 227 lg.2 alusel karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on vastavuses karistuse määramise mõistele. Osaledes mootorsõiduki juhina liikluses on juhi poolt jäetud reageerimata liikluskeskkonna muudatusele. Kohtueelses menetluses on põhjuseks toodud üksnes tähelepanematus. Esitatud kaebuses on leitud, et olulisem põhjus rikkumise toimepanemisel on olnud siiski sõiduk, mille juhtimise ajal oli tähelepanu suunatud selle lisaseadmele, püsikiiruse hoidjale, mis ei rakendunud. Samas jääb arusaamatuks, milleks oli vaja üldse püsikiiruse hoidjat puutuda kui piirangu muudatust 70 km/h ei märgatud ja 90 km/h alas oli kiirus seadistatud 95 km/h. Mõõdetud tegelik sõidukiirus on olnud laiendmääramatuseta siiski 99 km/h. Püsikiiruse hoidja näol on tegemist sõiduki lisaseadmega, mille kasutamisega ei tohiks juhil väheneda nõutava tähelepanu osutamine teele. Vajaduse tekkimisel vähendatakse sõiduki kiirust üldjuhul pidurdamisega ja seda juhi jala tegevuse abil, tähelepanu teele sellest ei kao. Seega on menetlusaluse isiku väide, et kiiruspiirangu muutust ei märgatud kohtuvälise menetleja jaoks pigem mitte usutav kui tõene. Kiiruspiirangut on ignoreeritud teadlikult ning sellisel juhul on tegemist tahtlikult toimepandud teoga. Isegi olukorras kus juht tähelepanematusest eirab liikluskorralduse muutumist on tema süü teo toimepanemisel ilmne ning suur. Tähelepanematuses on süüdi üksnes juht, kes on otsustanud sõiduki juhtimise ajal tegeleda ning keskenduda muudele tegevustele, hüljates see juures juhi põhikohustuse, olla liikluses tähelepanelik. Kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ja karistusviisi valimisel on tuginenud mitmetele asjaoludele ning seda oma otsuses ka põhistanud. Antud põhistus seisukoha esitamisel 3 muutmist ei vaja ja seega selle lisamine siia on liigne. Menetlusaluse isiku kaebusest tulenevalt seab määratud karistus ohtu tema töökoha kaotuse. Kohtuvälise menetleja seisukohast on antud ohu põhjustanud ei keegi muu kui menetlusalune isik ise, kes oma püüdlustega liikluses on põhjustanud oma juhtimisõiguse äravõtmise, kuna üks karistusliik, on ennast ammendanud. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole üldjuhul esmakaristus, tegemist on karistusega, milleni on läbi isiku enda püüdluste jõutud. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab LS § 50 lg 5 p 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse is iku ülekuulamise protokoll (tl 20-21), mille kohaselt H.V andis ütlusi, et ei märganud kiiruspiirangut 70 km/h. Juhiluba on vajalik, kuna kasutab töös sõiduautot. Juhiloata võib tööst ilma jääda. Menetlusaluse isiku kahetsuskiri (tl 22-23), mille kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult, kahetseb tegu, palub juhtimisõigus alles jätta. Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 24), mille kohaselt I P täites teenistusülesandeid 24.06.2018 kell 17.53 xxx km-l märkas sõidukit xx reg.nr xx, mis ületas kiirust sõites kiirusega 103 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli H.V, kes oli rikkumisega nõus. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 25), mille kohaselt 24.06.2018 kell 17.53 mõõdeti Jõhvi vallas xxx km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 103 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/ - 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 99 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunas, eemaldus patrullautost. Teel liikus üksinda . Seadme helisignaal oli ühtlane. Karistusregistri väljavõte (tl. 26 ), mille kohaselt on H.V 3 kehtiv at väärteokaristust kiiruse ületamise eest . Viimane karistus oli määratud 14.06.
3. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et H.V juhtis sõiduautot liiklusmärgi 70 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 103+ -4 km/h, ületad es kiirust mitte vähem kui 99 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. 4

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 10 3 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 4 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 29 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et H.V juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

H.V tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada või mõista karistuseks rahatrahv. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et H.V täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 2 järgi ettevaatamatusega. Kar

S § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. H.V sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt oli ta hajameelne ning ei pannud tähele kiirusepiirangu märki, sellega eiras ta

§ 50lg 5 p 3 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et H.V pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 12.07.2018 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega H .V tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta võib juhilubade puudumisel kaotada töö . Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. 5 LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis on keskmises määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1). Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) H.V on kolm kehtivat väärteokaris tust, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega . Analüüsides H.V tegu, tuleb tõdeda, et menetlusalune isik pani toime ühe raskematest liiklussüütegudest, mis viib tihti ka rasketele tagajärgadele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, et kõnealuses asjas tuleb määrata karistuseks sõidukijuhtimise õiguse äravõtmist, sest tegu on juba neljanda kiiruse ületamisega ühe aasta jooksul, eelnevad rahatrahvid on tasutud, ning pole rahatrahvid H.V suhtes ilmselgelt talle mõju avaldanud. Kuid arvestades, et H.V pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud ettevaatamatusega, kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd, leiab kohus, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Karistuse suurust tuleb vähendada. Kohus peab piisavaks võtta juhtimisõigus ära 1 kuuks. KOHTU MEETMED H.V kaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhv i politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 12.07.2018.a otsusele nr 2440,18,003287 põhikaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev. Kohtunik Larissa Prokopenko 6