1-18-3274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3274 (16233001753) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi

§ 263

lg 1 p 1,

§ 424

järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Maarja Germann F.B isikukood XXX ; elukoht xxx; Vene Föderatsiooni kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatd Süüdistatav Kaitsja Jana Kaup Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2018, 19.06.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 pst 5, § 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada F.B süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada F. B süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) 1 1-18-3274 päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada F.B-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid: - 3 CD-R plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - kapuuts, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda aadressil Narva, Vahtra 3 – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel F. B; - puidust kurikas, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda aadressil Narva, Vahtra 3 – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista F. B-lt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ja 71 senti muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud ülejäänud osas - summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot – riigi kanda. F.B kohustub temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 882 eurot ja 71 senti tasuma ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu võrdsetes osades summas 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 12 senti maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. F.B võib teha ühel kuul 1 (ühe) sendi võrra väiksema makse menetluskulude tasumise osas, s.o summas 147, 11 eurot. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700035672 ning selgitus „F.B , 1-18-3274, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud 2 1-18-3274 karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.B (F.B) süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2016.a kella 05.07 paiku Ida-Virumaal, Narva linnas,P. Kerese 2 asuva maja juures, kus hiljem ka peatus, mootorsõidukit Audi 16 registrimärgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus 1,75± 0,06 mg/g, seega mitte vähem kui 1,69 mg/g, mis on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 2623T. Sellise käitumisega rikkus F.B liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani F .B toime mootorsõidukit juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017

§ 424lg 1 järgi).

Samuti süüdistatakse F.B selles, et tema 29.12.2016 kella 05.08 paiku olles alkoholijoobes Ida-Virumaal, Narva linnas, P. Kerese 2 asuva maja juures tänaval, lõi ühel korral puidust kurikaga xxx vastu pead, mille tulemusena põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustusena lahtise peahaava. F.B poolt toimepandu häiris asjasse mittepuutuvate isikutena xxx, xxx ja xxx, kes süüdistatava kinni pidasid ning xxx, kes helistas häirekeskusesse. Ent ühtlasi süüdistatava algatatud sündmuste ahela tagajärjel olid häiritud ka teised sündmust pealt näinud asjasse mittepuutuvad isikud, kes helistasid samuti häirekeskusesse. Sellise teoga põhjustas F.B kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustused ning rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt/, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutades põhjendamatult füüsilist vägivalda tema jaoks võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani F .B toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokuröri Maarja Germanni, süüdistatava F.B ja tema kaitsja Jana Kaupi vahel 29.0.2018 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus F.B süüdimõistmist

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör F.B süüdimõistmist

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel F.B-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 28.06.2018.

§ 50

lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör F.B-le 3 1-18-3274 lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisaks kuulub kokkuleppe kohaselt konfiskeerimisele puidust kurikas, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub puidust kurikas kui kuriteo toimepanemise vahend hävitamisele. Vastavalt kokkuleppele kuulub kapuuts, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda, tagastamisele F.B-le . Kriminaalasja juures ümbrikus asuvad 3 CD-R plaati tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. F.B-lt kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o sundraha 750 eurot, Narva Haigla arve vereproovi võtmiseks summas 23, 71 eurot, EKEI poolt uuringuaktiga nr 2623T seotud kulud summas 14 eurot ning arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis summas 95 eurot. Kokku kuulub F.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele 882, 71 eurot, mille tasumist võimaldatakse ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu võrdsetes osades summas 147, 12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäävad DNA-ekspertiisiga seotud kulud summas 456 eurot riigi kanda 19.06.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult sõlmitud kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Ei ole rikutud KrMS

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaaltoimikus olevad tõendid kinnitavad süüdistust. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Kohus peab võimalikuks teha otsuses ühe täpsustuse, kantuna eesmärgist tagada kokkuleppe ja kohtuotsuse korrektsus ja üheseltmõistetavus. Kohus märgib otsuses, et F.B võib teha menetluskulude tasumisel ühel kuul kuuest 1 sendi võrra väiksema makse, s.o summas 147, 11 eurot. Nimelt on kokkuleppe kohaselt jõutud ühele meelele selles, et kokku kuulub F.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele 882, 71 eurot, mille tasumist võimaldatakse ositi 6 kuu jooksul iga kuu võrdsetes osades summas 147, 12 eurot. Kohus leiab, et väljamõistmisele mõeldud summa suurus 882, 71 eurot on igati põhjendatud ja kinnitab kokkuleppe selles osas otsusega. Samas on korrutades 147,12 kuuega tulemuseks 882, 72 eurot, mis tähendaks, et Cherbeyal tuleks maksta riigile 1 sent rohkem kui kokkuleppekohane väljamõistetava menetluskulu suurus. Olgugi et tegu on väikese summaga, puudub õiguslik alus nõuda isikult menetluskuluna suuremat summat, kui on otsustatud kohtuotsusega temalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei mõjuta mainitud täpsustus sõlmitud kokkulepet sisuliselt. Ka ei ole nimetatud matemaatiline ebatäpsus selline viga, mille tõttu peaks jätma kokkuleppe kinnitamata. Eeltoodu alusel teeb kohus otsuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. / / Heili Sepp Kohtunik 4 1-18-3274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3274

§ 263

lg 1 p 1,

§ 424

järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Maarja Germann F.B isikukood XXX ; elukoht xxx; Vene Föderatsiooni kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatd Süüdistatav Kaitsja Jana Kaup Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2018, 19.06.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 pst 5, § 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada F.B süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada F. B süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) 1 1-18-3274 päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada F.B-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid: - 3 CD-R plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - kapuuts, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda aadressil Narva, Vahtra 3 – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel F. B; - puidust kurikas, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda aadressil Narva, Vahtra 3 – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista F. B-lt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ja 71 senti muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud ülejäänud osas - summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot – riigi kanda. F.B kohustub temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 882 eurot ja 71 senti tasuma ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu võrdsetes osades summas 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 12 senti maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. F.B võib teha ühel kuul 1 (ühe) sendi võrra väiksema makse menetluskulude tasumise osas, s.o summas 147, 11 eurot. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700035672 ning selgitus „F.B , 1-18-3274, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud 2 1-18-3274 karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.B (F.B) süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2016.a kella 05.07 paiku Ida-Virumaal, Narva linnas,P. Kerese 2 asuva maja juures, kus hiljem ka peatus, mootorsõidukit Audi 16 registrimärgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus 1,75± 0,06 mg/g, seega mitte vähem kui 1,69 mg/g, mis on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 2623T. Sellise käitumisega rikkus F.B liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani F .B toime mootorsõidukit juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017

§ 424lg 1 järgi).

Samuti süüdistatakse F.B selles, et tema 29.12.2016 kella 05.08 paiku olles alkoholijoobes Ida-Virumaal, Narva linnas, P. Kerese 2 asuva maja juures tänaval, lõi ühel korral puidust kurikaga xxx vastu pead, mille tulemusena põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustusena lahtise peahaava. F.B poolt toimepandu häiris asjasse mittepuutuvate isikutena xxx, xxx ja xxx, kes süüdistatava kinni pidasid ning xxx, kes helistas häirekeskusesse. Ent ühtlasi süüdistatava algatatud sündmuste ahela tagajärjel olid häiritud ka teised sündmust pealt näinud asjasse mittepuutuvad isikud, kes helistasid samuti häirekeskusesse. Sellise teoga põhjustas F.B kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustused ning rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt/, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutades põhjendamatult füüsilist vägivalda tema jaoks võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani F .B toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokuröri Maarja Germanni, süüdistatava F.B ja tema kaitsja Jana Kaupi vahel 29.0.2018 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus F.B süüdimõistmist

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör F.B süüdimõistmist

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel F.B-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 28.06.2018.

§ 50

lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör F.B-le 3 1-18-3274 lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisaks kuulub kokkuleppe kohaselt konfiskeerimisele puidust kurikas, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub puidust kurikas kui kuriteo toimepanemise vahend hävitamisele. Vastavalt kokkuleppele kuulub kapuuts, mis on antud hoiule Narva politseijaoskonda, tagastamisele F.B-le . Kriminaalasja juures ümbrikus asuvad 3 CD-R plaati tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. F.B-lt kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o sundraha 750 eurot, Narva Haigla arve vereproovi võtmiseks summas 23, 71 eurot, EKEI poolt uuringuaktiga nr 2623T seotud kulud summas 14 eurot ning arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis summas 95 eurot. Kokku kuulub F.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele 882, 71 eurot, mille tasumist võimaldatakse ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu võrdsetes osades summas 147, 12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäävad DNA-ekspertiisiga seotud kulud summas 456 eurot riigi kanda 19.06.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult sõlmitud kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Ei ole rikutud KrMS

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaaltoimikus olevad tõendid kinnitavad süüdistust. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Kohus peab võimalikuks teha otsuses ühe täpsustuse, kantuna eesmärgist tagada kokkuleppe ja kohtuotsuse korrektsus ja üheseltmõistetavus. Kohus märgib otsuses, et F.B võib teha menetluskulude tasumisel ühel kuul kuuest 1 sendi võrra väiksema makse, s.o summas 147, 11 eurot. Nimelt on kokkuleppe kohaselt jõutud ühele meelele selles, et kokku kuulub F.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele 882, 71 eurot, mille tasumist võimaldatakse ositi 6 kuu jooksul iga kuu võrdsetes osades summas 147, 12 eurot. Kohus leiab, et väljamõistmisele mõeldud summa suurus 882, 71 eurot on igati põhjendatud ja kinnitab kokkuleppe selles osas otsusega. Samas on korrutades 147,12 kuuega tulemuseks 882, 72 eurot, mis tähendaks, et Cherbeyal tuleks maksta riigile 1 sent rohkem kui kokkuleppekohane väljamõistetava menetluskulu suurus. Olgugi et tegu on väikese summaga, puudub õiguslik alus nõuda isikult menetluskuluna suuremat summat, kui on otsustatud kohtuotsusega temalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei mõjuta mainitud täpsustus sõlmitud kokkulepet sisuliselt. Ka ei ole nimetatud matemaatiline ebatäpsus selline viga, mille tõttu peaks jätma kokkuleppe kinnitamata. Eeltoodu alusel teeb kohus otsuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. / / Heili Sepp Kohtunik 4