1-11-3974/64

1-11-3974 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-11-3974 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu E.G (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 03.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, koos avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.07.2016.a, millest esimeseks 10 (kümneks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada E.G järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kohaldada E.G suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. E.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja E.G-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 22.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati E.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8,10 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta ja 9-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 20.10.2010.a ja lõpp on 20.07.2016.a. E.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning A2 taseme riigikeele kursused. 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Elukoht on olemas s, XXX, peale vabanemist on võimalus asuda tööle taksojuhina. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. E.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedased ootavad E.G koju ja on valmis teda igati toetama. Elukoht peale vabanemist on aadressil XXX, eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Enne kinnipidamist töötas E.G taksojuhina ning peale karistuse kandmist asub taas taksojuhina tööle. OÜ XXX juhatuse liige kinnitas telefoni teel, et võtab kinnipeetava tööle. E.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri abi Marina Kalistratova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei saa nõustuda vangla arvamusega, et E.G tuleb vabastada. Isikut on varem karistatud kahel korral, reaalses vangistuses on esimest korda. Isik on viibinud kriminaalhooldusel. Katseajal sooritas viimase kuriteo. Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav mõistab, et normid ja reeglid on vajalikud, kuid kuriteod viitavad enese huvide ja hetkevajaduste esiplaanile seadmisele. Otsib kergemaid ja kiiremaid teid probleemide 3 lahendamiseks, mis võivad olla ka ebaseaduslikud. Tarvitas ligikaudu 3 a ( 2006-2008) igapäevaselt kanepit. Vangistuse ajal ei ole E.G käitunud korrektselt, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. E.G kannab käesoleval hetkel karistust raske kuriteo toimepanemise eest ning tema karistusaja lõpuni on pikk aeg, seetõttu leiab, et E.G ennetähtaegne vabastamise oleks ennatlik. Prokurör ei toeta E.G ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud E.G arvamuse, leiab, et E.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.G on kriminaalkorras kahel korral karistatud, praegust karistust kannab röövimise eest, millele on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Kuigi E.G kannab karistust esimese astme kuriteo eest, arvestab kohus, et vangistuses viibib E.G esimest korda ning mõistetud karistusest on ta ära kandnud ligikaudu 3 aastat vangistust. Kohus usub, et pikk karistusaeg on pannud E.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus esitatud materjalidest, mille kohaselt vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, hinnates vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse 2 aasta jooksul 27 % ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 17 %, mis ei ole kõrged näitajad. Edaspidist õiguskuulekat elu toetab eeldatavalt ka sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treeningu ja riigikeele kursuste läbimine. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kohus arvestab, et see oli 13.05.2013.a ning karistuseks oli noomitus. Eelnevast järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldas E.G kahetsust toimepandud kuriteo üle ning väidetavalt on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab E.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on E.G olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus, mis aitavad samuti kaasa E.G edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik