KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5677 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Väär

§ 223

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808 Kaebuse esitaja menetlusalune isik V.V Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/menetlusalune isik V.V (isikukood XXX; elukoht xxxx; töökoht xxxx; epost: xxxx) ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A U Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2020 ja 20.02.2020, kohtuistungil Lõpposa Jätta V.V kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747, Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808, millega määrati V.V ’le

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, muutmata. Määratud rahatrahv 352 eurot tuleb tasuda hiljemalt 17.07.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Jätta V.V poolt Meristo Õigusbüroo OÜ-le tasutud õigusabikulud summas 180 eurot tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 12.03.2020). Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 27.03.2020, s.o otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III avariipolitseinik A V koostas menetlusalusele isikule V.V-le 27.09.2019 väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,19,003808 selle kohta, et V.V 26.08.2019 kell 20.30 xxxx mnt
3. km-l, juhtides mootorsõidukit xxxx (xxxx) ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada inimesi ning teiste vara. Juht ristmikul eiras liiklusmärgi 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, mille tulemusel sõitis ristmikule ette vasakult poolt lähenenud ja sõidueesõigust omavale jalgrattale. Põhjustades sellega tervisekahjustusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ja varaline kahju tekitati jalgratturile T K (xxxx). Sellega rikkus menetlusalune isik V.V

§ 16

lg 1,2; § 57 lg 1; § 17 lg 1; § 56 lg 1 ja MKM määruse 22.02.11 nr 12 § 7 p 4 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 223lg 1 järgi.

Menetlusalune isik V.V esitas 10.10.2019 väärteoprotokollile vastulause. Tutvunud asja materjalidega, leiab V.V, et tegemist on antud juhul segasüüga. Nii on kannatanu, kelle nimi on protokollis korduvalt vale, kinnitanud, et nägi autot. Miks ta siis ei pidurdanud, vaid sõitis autole otsa, jääb arusaamatuks. Kuna antud asjas on asjaolud segased, keegi sündmust pealt ei näinud, siis on süüdi ka jalgrattur. V.V pole liiklusmärki 222 eiranud, selle kohta puuduvad tõendid. Jalgrattur sõitis eeldatavalt üldse valel pool teed. Kuna asjaolud on segased, siis tuleks menetlus antud asjas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,003808 määrati V.V-le

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot.

Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik V.V

§ 16lg 1,2; § 57 lg 1; § 17 lg 1; § 56 lg 1 nõudeid.

Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku V.V ülekuulamise protokolliga 26.08.2019, tunnistaja T Ki ülekuulamise protokolliga 19.09.2019, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (T K), vaatluse protokolliga. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime hooletusest ja ettevaatamatuse tõttu. Vastulauses esitatut ei arvestata otsuse tegemisel, kuna menetlusalune isik rikkus LM 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, andmata teed sõidu eesõigust omavale jalgratturile. 2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel.

1. 12.11.2019 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku V.V kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,19,
2. Tutvunud asja materjalidega, leiab V.V, et tegemist on antud juhul segasüüga. Nii on kannatanu, kelle nimi on protokollis korduvalt vale, kinnitanud, et nägi autot. Miks ta siis ei pidurdanud, vaid sõitis autole otsa, jääb arusaamatuks. Kuna antud asjas on asjaolud segased, keegi sündmust pealt ei näinud, siis on süüdi ka jalgrattur. V.V pole liiklusmärki 222 eiranud, selle kohta puuduvad tõendid. Jalgrattur sõitis eeldatavalt üldse valel pool teed. Otsuses puuduvad süüd kinnitavad tõendid. Kuna asjaolud on segased, siis tuleks menetlus antud asjas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.
3. 10.12.2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule vastuskirja kaebusele, milles märgitakse, et vanemväärteomenetleja A U, koostades otsust väärteoasjas 2590,19,003808, kontrollis ja hindas väärteoasjas kogutud tõendeid ning asus seisukohale, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalise ja tervisekahjustuse T K, seega Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.

§ 16. Liikleja kohustused

§ 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul

§ 17. Tee andmise üldised kohustused

§ 56. Ristmiku ületamise üldnõuded 3

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest.

V.V süüdistuses

§ 223lg 1 järgi on täidetud ka subjektiivne koosseis.

Liiklusturvalisus algab teadlikust, tähelepanelikust ja targast käitumisest liikluses. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule, palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808 muutmata ja V.V kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUS KOHTUS

1. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 30.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik V.V kohtule esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik V.V märkis kohtuistungil, et ta ei saa aru, kust kohast jalgrattur tuli. Ta jäi selle juurde, et tema ei sõitnud jalgratturile otsa, vaid jalgrattur sõitis talle otsa. Tema oli juba üle tee, kui see õnnetus juhtus. See sündmus leidis aset augusti lõpus, võis olla 26.08.2019 kell 20.
2. Tema juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx ja tuli kodust. Neil on majapidamised ühel pool teed ja teisel pool teed, vahe on kuskil 300 meetrit. Ta sõidab seda teed päevas võib-olla 10, vahel rohkemgi korda. See tee on talle tuttav. Kokkupõrke koht oli teisel pool teed. Ta pidi ületama kõrvalteelt peatee, pidi ületama xxxx maantee. See on selline ristmik, kust on võimalik nelja suunda minna. Tema sõitis mööda xxxx poole. Temale jäi arusaamatuks, kust poolt jalgrattur tuli. S eal on Stop märk, tema peatus enne Stop märki ja veendus, et vasakult ja paremalt ei ole kedagi tulemas, kedagi ei tulnud, misjärel ta sõitis üle 4 ristmiku ja õnnetus juhtus. Jalgrattur ei saanud paremalt tulla sellepärast, et ta tuli tema auto vasakusse tiiba. Sellest saab järeldada, et jalgrattur ikkagi tuli vasakult poolt. Talle jääb arusaamatuks, kas jalgrattur tõesti tuli valel pool teed. Kui jalgrattur oleks tulnud Rakvere poolt ja sõitnud nii nagu on ette nähtud, paremal pool, siis oleksid nad olnud keset teed, aga kokkupõrke koht oli teisel pool teed. Politsei oli kohal, kui see ratas seal maas oli. Aga skeemi koostamise ajaks oli ratas ära korjatud ja posti najale tõstetud. Ratas oli risti tema autoga teisel pool teed. Ta pidurdas selle peale, et ei näinud en am midagi, kõik läks mustaks. Ta nii ehmatas ja siis pidurdas. Siis ta nägi, kui jalgrattur veeres, kaks korda nagu veeres. Jalgrattur sõitis tema autole esimesse rattasse ja tuli sinna kapoti peale. Tal jäid uksed lahti, ta jooksis vaatama, aga jalgrattur oli paar meetrit tema autost eemal. Rattal olid 2 traadist korvi, mis olid deformeerunud. Ratas nagu oli terve isegi, ei olnud kõver. Väärteotunnuste puudumise tõttu või otstarbekusega ta loodab, et see menetlus lõpetatakse.
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 20.02.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja T K, et ta sõitis jalgrattaga xxxx poole omas suunas paremal pool valge joone taga. Temal oli peatee. Ta jõudis sinna risti ja jõudis veel mõelda, et kuhu ta tuleb ja siis käis see pauk. Eks ta peaga arvatavasti lendas sinna aknasse. Järgmine moment, mida ta mäletab, oli see, et ta oli xxxx pool tee peal kõhuli. Tal oli nii hirmus valu, veri jooksis. Ta ütles, et kutsu mulle kiirabi, kuid autojuht tuli välja ja ainult karjus, et kust sa tulid ja kust sa tulid, ma sind ei näinud. Autojuht ei olnud suuteline kiirabi kutsuma. Siis jooksis sealt majast üks tüdruk, kes kutsus kiirabi ja ütles oma õele, et anna oma kampsun, surus tal haava kinni, sest tal tuli peast nii hirmsasti verd. Politsei tuli vist juba kiirabi kutse peale. Politsei jõudis enne sinna kui kiirabi. See sündmus leidis aset 26.08.2019 kella 8.30 ajal õhtul, oli esmaspäeva õhtu. Ta käis igal õhtul sõitmas . Ta teeb väikse ringi ära, läheb xxxx välja ja siis xxxx poolt keerab tagasi xxxx. Ta tegi oma igapäevast ringi. Alati sõitis ta selle valge joone taga paremal pool kätt. Oli valge aeg. Tal oli seljas valge fliis, tumedad lühikesed püksid, croksid olid jalas. Jalgrattal on helkurid küljes ja dünamo isegi põles. Tuli on ees ja taga hakkab ka põlema, ühes on need kõik. Tal endal ei olnud võimalik mitte midagi teha, et seda liiklusõnnetust vältida. Tal ei olnud kuskile minna. Seal on Stop märk, aga kui inimene teeb stoppi, siis ei saa ju nihukest hoogu alla. T Ki väitel lendas ta kuskil 12 meetrit teisele poole. Sellepärast oligi ratas teisel pool teed, et talle sõideti otsa ja ta lendas koos rattaga teisele poole. Ta nägi, et auto tuleb ja mõtles, et autojuht peab kinni. Vaatevälja ei seganud mitte miski. Ta ei saanud ju seda ette näha, et sõidetakse otsa. Ta ei oska öelda, kui suur tema kiirus võis olla jalgrattaga sõites. Kui kiiresti ta ikka sõidab. Ta ei näinud, kuidas ratas peale kokkupõrget jäi. Kui ta seal kõhuli maas oli, siis ta nägi ainult, et auto esiakna klaas oli puru. See on absurd, et ta sõitis vasakul pool teed. Ta sõidab kogu aeg õigel pool. Ta oli haiglas 3 -4 päeva peale õnnetust. Jalgratas seisab keldris, sõita sellega enam ei saa. Ratas on kaheksas ja raam on kõveras. Kindlustus käis vaatas üle selle ratta. Ta ei ole siiani puutunudki jalgratast, ta nii kardab, ei julgegi enam kuskil sõita. Ta ei saa magada tänu sellele, mis on olnud.
4. Menetlusalune isik märkis kohtuvaidluses, et talle jääb ikkagi arusaamatuks, kust jalgrattur tuli, miks ratas oli teisel pool teed, kui jalgrattur ütleb, et ta tuli õigel pool ja nägi autot. Miks jalgrattur siis ei teinud midagi selleks, et ära hoida seda õnnetust. Tema tegi endast kõik, mida oleks pidanud tegema tee ületusel. Jalgratturit ei olnud paremal pool tee servas, ta oleks seda näinud. Ta tegi kõik endast olenevalt ja õnnetus juhtus teisel pool teed, kui tema klaas läks pimedaks.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuvaidluses kohtule kirjalikult esitatud seisukoha juurde ning palus kohtul jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § -st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 17

lg 1 sätestab, et liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

§ 56

lg 1 kohaselt peab ristmikule lähenedes olema juht eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

§ 57

lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 10.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik V.V 26.08.2019 kell 20.30 xxxx, juhtides mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, eiras ristmikul liiklusmärgi 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, mille tulemusel sõitis ristmikule ette vasakult poolt lähenenud ja sõidueesõigust omavale jalgrattale, p õhjustades sellega tervisekahjustusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ja varaline kahju tekitati jalgratturile T Kile. 6 Kohus loeb menetlusaluse isiku V.V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks AS Rakvere Haigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluva liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega. Kohus nõustub menetlusaluse isiku V.V kaebuses tooduga, et väärteoprotokollis on tunnistaja nimi korduvalt valesti kirjutatud, sest T Ki asemel on kirjutatud T K. Samas on väärteoprotokollis mõeldud ikkagi T Kit ja ära on toodud tema isikukood, milleks on xxxx. Tunnistaja T Ki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema sõitis 26.08.2019 kell 20.30 jalgrattaga xxxx poole omas suunas paremal pool valge joone taga. T K i ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluva fototabeliga (tl 21) on tõendatud, et tema jalgratturina liikus mööda peateed, s.o xxxx maanteed. Menetlusaluse isiku V.V kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 26.08.2019 kell 20.30 juhtis tema mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Ta tuli kõrvalteelt ja pidi ületama peatee, s.o xxxx maantee. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast fototabelist (tl 22), kus on vaade sündmuskohale xxxx (xxxx) sõidusuunast, nähtub, et nimetatud sõiduki sõidusuunal enne ristmikku on liiklusmärk 222 „Peatu ja anna teed“. Sellega on tõendatud, et menetlusalune isik oli kohustatud oma sõiduki peatama ning veenduma, et ta annab teed peateel liiklejatele. Menetlusaluse isiku V.V väidet nagu oleks jalgrattur liikunud valel pool teed, ei kinnita ükski teine tõend, samas V.V järeldab seda, aga ise seda ei näinud. Isegi juhul, kui see nii oleks olnud, sätestab

§ 57

lg 1, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. AS Rakvere Haigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 19) nähtub, et 26.08.2019 kell 20.30 juhtus xxxx. kilomeetril liiklusõnnetus, milles sai kannatada jalgrattur T K. Kannatanu seisund: par. poole roiete hulgimurrud, pea piirkonna lahtised haavad, par. sääre põrutus. Vigastuste raskusaste: raske. Ravi määratlus: statsionaarne. Sellega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis T Kil tervisekahjustus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, sinna juurde kuuluvast liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelitest (tl 20-25) nähtub, et sündmuskohaks on sirge teelõik, sõidutee laiusega 8,7 meetrit. Sõidutee ristub vasakult ja paremalt poolt kõrvalteega. Ristmik reguleeritud liiklusmärkidega. Sõiduteest vasakul pool teepeenral esiosaga Rakvere suunas ja vasakul küljel heledat värvi jalgratas. Sõiduteest vasakul esiosaga xxxx poole seisab sõiduauto xxxx (xxxx). Sõiduki esiosast xxxx poole ca 4 meetrit keset teed verekahtlane määrdumine. V.V poolt juhitud sõidukil deformeerunud vasakpoolne esitiib, purunenud esiklaas. T Ki poolt juhitud jalgrattal xxxx esines kerge deformatsioon. Sellega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati T Kile varaline kahju. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik V.V realiseeris

§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks 7 seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Mootorsõidukijuht, kes läheneb ristmikule kõrvalteelt, peab andma teed peateel liiklejatele või veenduma, et peateel ei lähene ristmikule ühtegi sõidueesõigust omavat liiklejat. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud nägema, et peateel liigub jalgrattur, kes omab sõidueesõigust ning kellele ta oli kohustatud teed andma. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani V.V väärteo toime hooletusest, realiseerides sellega ka

§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 11. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§ 223lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik V.V. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud V.V käitumises puuduvad.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistusregistri õiendist (tl 26) nähtuvalt pole V.V karistusregistrisse kantud. Kohtuväline menetleja määras

§ 22

3 lg 1 alusel V.V-le karistuseks rahatrahvi 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksem. Määratud rahatrahv 352 eurot tuleb tal kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tasuda hiljemalt 17.07.

1. Kohus leiab, et V.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja on kohtu arvates oma otsuses õigustatult jätnud arvestamata V.V poolt väärteoprotokollile esitatud vastulauses toodud väite, millele tuginetakse ka kaebuses, nagu tegemist oleks antud juhul olnud segasüüga. Kõike eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnagul põhjendatud lõpetada V.V suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133 -135 jätab kohus V.V kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,003808, millega määrati V.V-le

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, muutmata. V.V poolt Meristo Õigusbüroo OÜ-le tasutud õigusabikulud summas 180 eurot jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 8