Obsah (6)

§ 29§ 132§ 123§ 69§ 72§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6571 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik D.Ti kaebus P

§ 29

lg 1p1 alusel Juhindudes

§ 132

p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.12.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,013476 muutmata ja D.Ti kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 20.12.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal koostas 03.12.2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt D.T juhtis 03.12.2018 kell 14.51 Kloostrimetsa tee ja Metsavahi tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, mis oli kehtestatud korras registreerimata. D.T rikkus liiklusseaduse (LS) § 76 lg-es 1 ja MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg-es 1 sätestatud kohustust, millega pani toime LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.12.2018 otsusega karistati D.T LS § 203 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.
3. Menetlusalune isik esitas 23.12.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus.

D.T märgib kaebuses, et e-toimikust ei nähtu väärteos kogutud tõendeid. Kohtuvälisele menetlejale heidab D.T ette, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse tema e-toimiku kaudu esitatud vastulauset. Auto ei olnud veel viis päeva Eestis kasutusel olnud. Kaebuse esitaja soovib arutamist kirjalikus menetluses. 4. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et alused otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetlusalune isik oli esitanud 07.12.2018 vastulause läbi e-toimiku, kuid kohtuväline menetleja ei saanud sellega arvestada vastulauses sisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

1. LS § 76 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. [---] Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Nimetatud norm sisaldab kohtu hinnangul erinevaid kohustusi. Esiteks liigelda registreeritud sõidukiga ning teiseks registreerida sõiduk Eestis. Sellise käsitluse on kooskõlas LS § 203 sõnastus, mis näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Eestis (ümber)registreerimise nõue sõltub LS §-st 76 lg 3 tulenevast ümberregistreerimiskohustuse olemasolust. LS § 76 lg 3 kohaselt tuleb Eestis registreerida sõiduk, mille võtab Eestis kasutusele Eestis alaliselt elav, Eestis elamisloa saanud füüsiline ja Eestis registreeritud juriidiline isik või sõiduk, mis Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. Nõue, mille kohaselt kasutada võib vaid registreeritud sõidukit, on absoluutne. Mootorsõiduki registreerimine on rahvusvaheline nõue. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist nr 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta tuleneb, et mootorsõiduki liiklusregistris registreerimine tähendab sisuliselt sõidukile maanteeliikluse loa andmist, st liikluses võib osaleda üksnes liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. 2
2. D.T le heidetakse ette kehtestatud korras registreerimata sõiduki kasutamist, st sõiduk ei olnud üldse registreeritud. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo rahvusvahelise tagaotsimise ja ametiabi teenistuse vanemkomissari Katrin Leesi vastusest päringule nähtub, et andmebaasi Eucaris andmetel on Soome registris oleva sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxx registreerimine peatatud alates 22.05.2018 ning seejärel 08.07.
3. Väärteoasja materjalide juures olevatest videosalvestustelt nähtub, et D.T juhtis väärteoprotokollis näidatud kohas ja ajal kõnesolevat mootorsõidukit. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel (videosalvestatud) ja kohtule esitatud kaebuses tunnistab D.T sõiduki juhtimist. D.T sõnul ei olnud ta teadlik sõiduki kustutamisest Soome registrist. Kaebuses märgib D.T, et vastulauses selgitas ta menetlejale, et 03.12.2018 seisuga ei olnud auto veel 5 päeva kasutuses olnud ning 06.12.
4. aasta seisuga on auto registrisse kantud.
5. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. D.T pani teo toime kergemeelsusega KarS § 18 lg 3 tähenduses. Enne mootorsõidukiga liiklusesse suundumist pidi juht veenduma, et selle sõidukiga võib sõita. Kohtu hinnangul on süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
6. LS § 203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. D.Tile on määratud rahatrahv 40 trahviühikut, s.o alla ühe neljandiku sanktsioonist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel puuduvad isikul kehtivad liiklusalased karistused. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks.
7. Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 määruse nr 111 „E-toimiku “ lisa 3 ei kohusta kanda e-toimiku süsteemi väärteomenetluses kogutud tõendeid. Menetlusalusel isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga väärteomenetleja juures (

§ 69lg 6).

D.Tile on väärteoprotokollis selgitatud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seega oli toimikuga tutvumise õigus isikule tagatud. 11. Väärteoasja materjalide hulgas on D.Ti esitatud vastulause. Vastulause sisu selles puudub. Vastavalt

§ 72

lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Antud juhul ei ole D.Ti vastulause sisu kohtuvälise menetlejani jõudnud. Kaebuses on D.T märkinud vastulause sisu ning kohus on sellega tutvunud. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused vastavad sisuliselt vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendusele (

§ 74lg 1 p 8).

1. Kohus jätab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.12.2018 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,013476 muutmata ja D.Ti kaebuse rahuldamata. 3
2. Karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4